Keskaeg Euroopas
Germaanlaste ühiskonnakorraldus: nad olid suhteliselt liikuva eluviisiga, sest nende
tegevusaladeks olid peamiselt jahindus, kalandus, loomakasvatus, ka algeline maaviljelus.
Ühiskonnas valitses võrdsus tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekutel, kus osalesid
kõik vabad mehed.
Siiski võis rahvasterändamise alguse ajal täheldada hõimu juhtkonna eraldumist ülejäänud
rahvast. See tähendab, et tekkimas oli väike sotsiaalne killustatus.
Antiikallikates nimetati germaanlasi barbariteks. Seepärast nimetatakse germaanlaste Rooma
impeeriumi sissetungi sageli ka barbarite sissetungiks. Barbariteks nimetasid kreeklased ja
roomlased kõiki välismaalasi, st inimesi, kes ei kuulunud nende ühiskonda.
Rahvasterändamise põhjused
Rahvasterändamise põhjused on:
- klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima
jahenemine;
- Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse.