Napoleoni keisriks kuulutamisega hakati väljendama ka Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Kuna prantsuse kunstis olid juba eelnevalt väga tugevad klassitsistlikud traditsioonid, nimetatigi 17. sajandi kunsti varaklassitsismiks. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetatakse klassitsismi stiili neoklassitsismiks. Klassitsismis jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastust eeskuju võtmiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud antiikkunsti kohta palju uusi teadmisi. Maalikunstis kujutati antiikseid kangelasi. Klassitsismi põhinõueteks olid ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi ülistama voorusi, olema õpetlik ning võitlema pahede vastu. Klassitsism jaguneb kaheks: Esiteks, varaklassitsism, mis oli kuni 1800. aastani ning teiseks kõrgklassitsism, mis tuli pärast varaklassitsismi. See kunstivool juurdus ametliku kunstina ning seda soositi terve 19
Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis löövi. 3-löövilised: Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. 5-löövilised:Peetri kirik, Ravennas, Sant Apollinare in Classe, Sant Apollinare Nuovo. #Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände. Idas asus väravaehitis ja teisi hooneid. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid pärinesid antiikajastust. Lagi oli lame, vahel kassettidega, vahel puudus üldse. Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud, eriti mosaiigid. Maalid paiknesid kesklöövis, akende all või vahel. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud, mis peegeldasid valgust. Pilt mõjus sädeleva, intensiivsena. Valitsevad värvid heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker
hakkasid ümbritsema nende elu. Jumalad väljendusid loodusjõududes, neisse oli palju kergem uskuda ning oli ilmselge, et ka nende enda elu hakkas eepostel põhinema. Väga paljud inimesed tegelesid kunstiga (teater, kirjandus, maalikunst jms) ning kuna seda toodeti nii palju, on seda ka palju säilinud. Siiski peame tõdema, et keskajal said paljud kunstiteosed (nt. Skulptuurid) kannatada, sest neid ei väärtustatud piisavalt. Ka meie kõige kuulsamad filosoofid pärinevad just nimelt antiikajastust. Peab tõdema, et kui kultuur on nii sihikindlalt välja arenenud, siis ei ole seda just lihtne hävitada. Siiski peetakse antiikaja lõpuks 6. sajandi keskpaika. Sellest hetkest loetakse ajastuks keskaega. Nimetus ,,keskaeg" (ladina keeles medium aevum, tähendab ,,vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid vahepealset aega halvustama. Põhjuseid, miks antiikaeg lõppes, on mitu
7Jumalad väljendusid loodusjõududes,neisst oli palju kergem uskuda ning oli ilmselge, et ka nende enda elu hakkas eepostel põhinema. Väga paljud inimesed tegelesid kunstiga (teater, kirjandus, maalikunst jms) ning kuna seda toodeti nii palju, on seda ka palju säilinud. Siiski peame tõdema, et keskajal said paljud kunstiteosed (nt.Skulptuurid) kannatada, sest neid ei väärtustatud piisavalt. Ka meie kõige kuulsamad filosoofid pärinevad just nimelt antiikajastust. Peab tõdema, et kui kultuur on nii sihikindlalt välja arenenud, siis ei ole seda just lihtne hävitada. Siiski peetakse antiikaja lõpuks 6. sajandi keskpaika. Sellest hetkest loetakse ajastuks keskaega. 5 Novitski I.B Rooma õigus. M., 1996. S. 6 http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikkultuur 7 http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia_ajalugu 4 Nimetus „keskaeg” („vaheaeg”) tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt,
Lk 8- Suured maadeavastused renessanss Maadeavastused Algasid 15.sajand Sooviti leida lühemat mereteed Indiasse Pikkade mereretkedega alustasid portugallased Üks olulisemaid maadeavastajaid oli: Christoph Kolumbus 1492 jõudis Kariibimere saartele Arvas,et jõudis Indiasse Nimetas pärismaalased indiaanlasteks Varsti avastati Ameerika manner Avastas Amerigo Vespucci,kelle järgi Ameerika nimi Renessanss Ajajärk Euroopas 13.-15. sajandil Tekkis uus mõtteviis Eeskuju võeti antiikajastust Muutusid põhimõtted kunstis,teaduses,ühiskonnas Ø Kunst muutus tõepärasemaks Ø Teaduses avastati uusi leiutisi, tekkisid uued teadmised Ø Avastati trükikunst Ø Ühiskonas ei olnud enam kirikul nii suur mõju Ajastu olulisemaid tedlasi oli: Leonardo da Vinci Click to edit Master text styles Second level Pärit Itaaliast Third level
Türgit läbis W.Dalrymple oma Xanadu-reisil (see paar aastat tagasi eesti keelde tõlgitud raamat on väga soovitatav nii Türki, Süüriasse, Israeli kui Iraani reisijatele), Dalrymple'l on veel üks Türgit puudutav seni veel eestindamata raamat. National Geographicus on kirjutatud Kappadookiast (7/1970), Istanbulist (10/1973), Süleymanist (11/1987), kurdidest (8/1992), Türgist üldisemalt (5/1994) ning antiikajastust Türgi territooriumil (12/1999). Türgis on palju oma popmuusikat ja ka klassikalist islami ning Ottomani-ajastu muusikat. Esimeste hulka kuulub näiteks artist nimega Tarkan, kes meilgi mõni aasta tagasi populaarne oli. Teise näitena võiks tuua Kudsi Erguneri, kes on paljudel, ka Euroopa lääneriikides väljaantud plaatidel populariseerinud Türgi islamimuusikat. Mõned pealkirjad: Ottomania (ACT, 1999), Islam Blues (ACT, 2001)
Gastronoomia alla läheb absoluutselt kõik , mis puutub toitu. Alustades inimeste toitumisharjumustest , lõpetades eri riikide väljendusviisiga rahvuslikus köögis. Sellel teemal on niipalju nüansse ,et isegi ei tea kust alustada! Üritan selle töö vältel tuua välja filosoofilised ja ajaloolised punktid eri maade kokakunstist ja eluviisides. Töö esimeses osas võtan läbi toidus peituva filosoofia ja näited antiikajastust ning ka paleoliitilisest ( varasem kiviaeg )ajastust. Teises osas võtame läbi gastronoomia rolli erinevate maade traditsiooniliste köökide moodustumisel ning tegurdamisel. Kolmandas osas püüan võtta lühidalt ja arusaadavalt kokku tänapäeva modernsse gastonoomia ja maailmaköögi. 3 Toidu definitsioon Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest
Kõige vähem on rahvasuus aga neid nimetusi, millel on seos õitsemise algusajaga nagu jaanipuna, jaanilill. Meie esivanematel leidiski nõmm-liivatee tihti kasutust just maagilistel eesmärkidel. Mitmel pool usuti, et taime oksakese kandmine juustes muudab naisterahva vastassoole ahvatlevaks. Nõmm-liivatee keeduse sissejootmine vabastas uskumuste kohaselt needusest nii loomi kui inimesi. Hoopis rohkem kasutati maagilistes rituaalides kuivatatud taimede põletamist. Antiikajastust on teada, et selle taime kuivürdid kuulusid isegi viiruki koostisse. Aromaatse suitsuga kaitsti end ja hooneid nii kurjade vaimude kui ka õnnetuste eest. Samuti usuti, et kalavõrkude suitsutamisest on abi kalaõnne suurendamiseks ja piimanõude suitsutamine annab nendes hiljem parema hapupiima ja -koore. Kergelt tuntav kääbuslik poolpõõsas! Tegelikult polegi nõmm-liivatee mitte rohttaim, vaid hoopis tilluke poolpõõsas. Alust selliseks väiteks annab taimevarre alaosade puitumine
annaabi.ee 
