Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
Demokraatia Antiikajast tänapäeva Esindusdemokraatia • Tunnused on: • Kodanikkonna osalemine poliitikas, • Võimude lahusus ja tasakaalustatus, • Seaduse ülimuslikkus, • Inim- ja kodanikuõiguste austamine. • Eeltingimused on: • Üldine kirjaoskus, • Ajakirjanduse lai levik, • Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele, • Vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda, • Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud vabadused, • Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim. Õiguste süsteem demokraatlikus ühiskonnas • Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena • Põhimõte pärineb SPRi eelsest ajast • Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada. • EV põhisead...
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alge...
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord)
Päikesesüsteemi hiiglane Jupiter Jupiteri tuntakse antiikajast ja hämmastaval kombel andsid vanad roomlased sellele oma peajumala nime, justkui oleksid aimanud, et tegemist on suurima planeediga. Planeetide tegelikust suurusest polnud siis veel mingit aimu. Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas
5. Esimesed Ameerika Ühendriikide klassitsistlikus stiilis ühiskondlikud hooned on Valge Maja, Kapitoolium ja Virginia Ülikool, mille lisaks veel Virginia esinduskogu hoonetele kavandas tolle aja USA president Thomas Jefferson, kes oli lisaks presidendiametile ka arhitekt. 3. Kõige järjekindlam klassitsistlik skulptor oli taanlane Bertel Thorovaldsen. 4. Klassitsistlikud maalikunstnikud võtsid eeskuju skulptuuridest ja reljeefidest, sest antiikajast otsest eeskuju neil ei olnud, seega kasutati seda, mida kasutada saadi. 7. Klassitsistlikud maalid olid tasakaaluka, sümmeetrilise ja rahuliku ülesehitusega. Tavaliselt oli maalil vaid kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja selle taga tühi, peaaegu detailideta taust. 8. Lineaarne maal on minu jaoks ühtlustatud ja üldistatud, seevastu maaliline maal on detailne, elutruu ja kergelt ilustatud. 9
fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. · Pierre Vignon. Madeleine'i kirik. · Jean Francois Chalgrin. Tähe triumfikaar. · Jacques Germain Soufflot. Pantheon. · Andrejan Zahharov. Admiraliteedi hoone. · Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone. Skulptuuri iseärasused klassitsistlikul ajal. · Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikajast; · sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed jahedalt, enesessetõmbunud, tagasihoidlikud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või hoopis rõivasteta; · idealiseeritud näojoonte, eriti sirge ,,kreeka" nina tõttu olid kõik omavahel üsna sarnast nägu; · naiste staatuad antiiksammastena pikad ja saledad; · teoste teemad enamasti ammutatud antiikmütoloogiast;
Kasulikud toiduained Referaat Roland Raven K08A 2010 JOGURT Jogurt on harilikult maitsestatud, paks Hapupiimaliik. Sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurtit valmistatakse täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga. Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, Suhkrut, puuvilja ja marjasiirupeid, Mett jm. Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast. Indias peeti jogurtit jumalate joogiks, rahvameditsiinis on seda kasutatud ravimina unetuse ja vananemise vastu. Kosmeetikaski on naturaaljogurt tuntud näomaskina ja kortsude kõrvaldajana. Naturaalses jogurtis on rohkesti elavaid baktereid (ligikaudu miljon kuni miljard mikroobi ühes grammis), järelkuumutatud tootes aga mitte. Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid. Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kakskolm nädalat. Nii
rahvusvaheliste õigustega ning esitatud õigustused põhinevad kehtiva õiguskorra vägivaldsel poliitilisel tõlgendamisel või lihtsalt poliitilistel seisukohtadel. Üldiselt on rahvusvahelise õiguse normid selles küsimuses piisavalt selged, kuid siiski ohustab riikide igapäevane praktika ja nende normide tõlgendused kehtivat õiguskorda. Riigid on läbi aegade kasutanud sõjalist jõudu oma huvide kaitsmiseks ning välispoliitika ajamiseks. Samas on juba antiikajast alates filosoofid, õigusteadlased ja poliitikud püüdnud sõnade või tegudega piirata riikide õigust kasutada sõjalisi vahendeid valimatult. Selle saavutamiseks on ajaloo jooksul kasutatud mitmeid erinevaid vahendeid ning pidevast arengust hoolimata pole jõutud probleemivaba lahenduseni. Hoolimata sellest, et rahvusvahelised seadused keelavad absoluutselt ja tingimusteta sõjalise jõu kasutamise,
JUPITER 8.KL Markus Kask Üldinfo Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Jupiter sai oma nime roomlaste peajumala järgi Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. Pinnas,mass ja kaugus Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku Nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind Jupiter keskmine kaugus Päikesest on 778milj km kaugusel Jupiter kaalub sama palju kui 317,8 Maad Muu huvitav Jupiteril on vähemalt 69 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610
Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Arhitektuur Klassitsismi arhitektuuris kasutati palju sambaid, kolmnurkseid viile ja kupleid, tihit kasutati sambaid majade katusel. Klassitsistlikus ja ampiir stiilis Peterburi südalinn, Helsingi südalinn, Tartu Ülikooli peahoone, mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas. Kunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud
Antiikkirjandus kui Euroopa kultuuri mõjutaja 8.sajand eKr kuni 5.sajand pKr on olnud antiikaeg. Antiikaeg Euroopas hõlmab Vana-Kreekat ja Vana-Roomat. Seal on tekkinud ka kõige vanimad kirjandused, mis on olnud Euroopa kultuuri mõjutajaks. Kuid tekib küsimus, millega on antiikkirjandus mõjutanud Euroopa kultuuri? Antiikajast on tegelikult päris palju kandunud tänasesse päeva. Päris palju on ühist, kuidas samas ka päris palju on muutunud ja muutub veelgi. Siiski ju, mida aeg edasi, seda arenenumad riigid on ja väga palju tuleb uut juurde. Kuid mida on siis kaasa toonud antiikkirjandus Euroopa kultuurile ja kuidas on see seda kultuuri mõjutanud? Antiikteatrist on tänasesse teatrisse päris palju edasi kandunud. Antiikteatri algus on seotud usutseremooniaga ning etendusi hakkati etendama juba 2500
Platoni õpetuse järgi eksisteerib täiuslik ideemaailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus, ehk siis ta arvas et kuskil on olemas see ideaalne maailm, kus on kõik võimalik, aga ainuke asi oli see et reaalselt polnud jõutud kuskile selle poole. Tänapäeval on täpselt sama moodi, igal riigil meil siin on olemas oma ideaalne kujutlus meie meeilmast, aga reaalselt on ainult mingi pisikene osa sellest teostatud. Ma arvangi, et see on juba tulnud meie antiikajast. On oluline rõhutada et ükski neist loojatest ei kadunud kordagi järjepideva Lääne tsivilisatsiooni mälust. Mõni neist oli võibolla mõnel perioodil vähem kuulus, kuid mitte unustatud. Igaüks meist teab ju näiteks Pythagorase teoreemi ja kasutame seda või siis näiteks Platoni sõnad millegi hästi välja tulnud asja kohta ,,ideaalne". Tänapäeva ühiskonda on mõjutanud vägagi palju ka just Kreeka antiikaja sõjaline korraldus.
Vahel kasvatatakse teda ka õues majade ümbruses (eriti Saare- ja Hiiumaal), haljasaladel, kalmistutel. Pakaseaja elaks ta üle vaid mahapainutatuna ja kaetuna, kuid seinale roninud suure taimega on see töö üsna vaevaline kui mitte mõeldamatu. Kui maapind taime ümber talveks kaetud, püsib juurestik tervena. Kasutamine. Luurohul esineb rohkesti kultuurvorme, mis erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse jm tunnuste poolest. Kultuuris kasvatatakse juba antiikajast alates. Eestis kasutatakse haljastuses aedades ja kalmistutel harva (talveõrn), kuid sageli kasvuhoonetes ja toataimena. Kõikides taimeosades on vaigukäigud. Vaigust valmistatakse piirituslakki. Vaiku kasutati varem rahvameditsiinis - aitas keedisvannidena jooksvahaiguse korral. Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Luuderohu lehti on ravimina kasutatud juba antiikajast alates. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud
Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km
Ka kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt. Materjalidest eelistati marmorit. Kujutati kreeka jumalaid ja allegoorilisi figuure (Võit, Armastus, Õiglus jne). Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on figuurid omavahel üsna ühte nägu. Ka dramaatilistes stseenides püüti jääda rangeks ja suursuguseks. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova ning taanlane Bertel Thorvaldsen, prantslane Jean Antoine Houdon. Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse
Sellise tegutsemisega esitatakse väljakutse rahvusvahelise süsteemi põhimõtetele, üks nendest on see, et relvajõuga uusi riigipiire joonistada ei saa. Meie üüratus maailmas on riike väga palju ja igal riigil on oma õigused, eriti oma tuleviku osas, ise otsuseid luua. Selge on aga see, et riikide käitumine on vastuolus rahvusvaheliste õigustega , need õigused põhinevad poliitilistel seisukohtadel. Riigid on ju alati kasutanud oma relvajõude riigi huvide kaitsmiseks. Juba antiikajast alates on filosoofid proovinud oma tegude või sõnadega piirata riikide õigust kasutada sõjalisi vahendeid valimatult. Näiteks sõjas on keelatud mürkgaasid, aga kui tuleb kolmas maailmasõda, kas riigid peavad sellest kinni? Läbi aegade on proovitud ju kasutada erinevaid tegusi, organisatsioone ja vahendeid, et jõuda probleemivaba lahenduseni aga pidevast arengust pole selleni jõutud ja ei jõuta ka. Rahvusvahelised seadused lubavad kasutada sõjalist jõudu enesekaitseks aga seda
sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Palju loodi tol ajal täiesi praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. MAAL Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult. Maalikunstis ei olnud leida otsest eeskuju antiikajast, eeskujuks võeti skulptuure ja reljeefe. Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil
Sforza`st, mis on siiani veel kuulus just seetõttu et, tegemist on profiilportreega, mida varem ei kasutatud. Teiseks Renessanssi tunnuseks oli maise õnne, ilu, naudingu (nii kehalise kui intellektuaalse) ülistamine.Näiteks Sandro Botticelli maal ,,Venuse sünd" mis on aktimaal Vana-Kreeka armastus ja ilujumalannast Aphroditest (ladina k. Venus). Tänapäeval on iluideaal teistsugune, kui see oli tol ajal. Ilu kujutamine on võetud kaugest antiikajast. Renessanssi ajal võeti palju antiikajast, nii kunstis, kirjanduses kui ka moes, sest antiikaeg näis olevat nii kauge, võluv ja kättesaamatu. Tänapäeva moes on võimalik näha 19sajandist inspiratsiooni saanud jalanõusid. Maailmas toimub koguaeg jäljendamine. Egiptlased tsiteerisid sumereid, kreeklased egiptlasi, roomlased kreeklasi jne.Tegemist on tsivilisatsiooni arenguga, kus ühe kultuuri elemendid on segunenud teise kultuuri elementidega. Näiteks Belgia sürrealist Rene Magritte, kes oma teoses ,,Valmis lillekimp"
hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Maalikunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Need on enamasti tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega
biotehnikasse kuuluvat eetika valdkonda, teised lisavad sinna veel meditsiinitehnika ning kolmandad ka teatud keskkonnaeetika teemad. Tänapäeval on selgesti ülekaalus bioeetika mõiste lai tõlgendus. Sellisena on bioeetikast kujunenud akadeemiline ja avaliku kultuuri oluline osa, kiiresti on kasvanud sellealaste ühingute ja elukutseliste bioeetikute hulk ning asjaomaase kirjasõna maht ja mõju. Meditsiinieetika klassikaliseks tekstiks ja väärtuste kandjaks peetakse antiikajast pärit Hippokratese vannet. Sellel tõotatakse patsientidele head teha, hoiduda neid kahjustamast ning hoida arstile usaldatud saladusi. Samad põhimõtted on juhtinud arste antiikajast tänapäevani. Oluliselt muutusid ja täienesid meditsiinitehnika põhimõtted läinud sajandi teisel poolel ning nende muutustega on seotud ka bioeetika teke ja areng. Mõndade asjatundjate arvates tekkiski bioeetika just vajadusest uute väärtuste järele
Arhitektina oli iseõppija. Skulptuur Skulptuur võttis samuti eeskuju antiikkultuurist. Klassitsistliklikud skulptuurid on marmorist ja pinnad lihviti siledaks. Kujud olid paljad või riietatud antiikpäraselt. Kujud on tagasihoidlikud, kuna neis puudub liikumine. Näojooni idealiseeriti ja nn Kreeka nina tõttu mõjuvad ühesugustena. Tolleaegne mood ja soengud võtsid eeskuju antiikkunstist. Teoste teemad pärinevad antiikajast, enamasti antiikmütoloogiast. Oma kaasaegseid kujutati antiikkangelaste rollides. Teoste teemad pärinevad antiikmütoloogiast. Skulptuuri rakendati arhitektuuris, reljeefidega kaunistati hoonete viile ja triumfikaari. Sisearhitektuuris olid levinud kaunistusmotiivid: rippuvad vanikud ja trofeekimbud. Trofeekimbud koosnevad sõjariistadest, mis on asetatud kilbile. Maalikunst Maalikunstil oli raskusi antiikkunsti leidmisega. Maalikunst võttis eeskujuks antiikskulptuuri. Tavaliselt
otseselt eeskuju antiikkunstist Vana Kreekas ja Vana Roomas seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas Klassitsism 18. sajandi teisel poolel tõusis Euroopas taas huvi antiigi vastu. Valgustusaja mõtlejad olid veendunud, et on olemas mõistuspärased loodusseadused ning nendel põhineb maailmakord. Mõistuse seadusi järgiva eluviisi eeskujusid leiti antiikajast. 18. sajandi viimasel kolmandikul tekkis antiikajavaimustuse mõjul kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglismaal ja Prantsusmaal, kus antiiki jäljendav kunst barokk-klassitsism oli valitsev ka 17. sajandil, tuntakse seda stiili neoklassItsismina. Klassitsism tekkis vastukaaluks rokokoostiili fantaasiaküllusele, kujunes välja Roomas aastail 1760-1770 ning levis Euroopas 1830-ndate aastateni. Kaks sakslast –
sotsiaalsed ning poliitilised probleemid. Bioeetika terminit on võimalik mõista mitmel erineval moel. Seda võib näha kui valdkonda, mis käsitleb kitsalt bioloogia ning biotehnoloogia eetilisi küsimusi. Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. Meditsiinieetika kui bioeetika osa Meditsiinieetika klassikaliseks tekstiks ja väärtuste kandjaks peetakse antiikajast pärit Hippokratese vannet . Selles tõotatakse patsientidele head teha, hoiduda neid kahjustamast ning hoida arstile usaldatud saladusi. Samad põhimõtted on juhtinud arste antiikajast tänapäevani. Oluliselt muutusid ja täienesid meditsiinieetika põhimõtted läinud sajandi teisel poolel ning nende muutustega on seotud ka bioeetika teke ja areng. Miks muutusid meditsiinieetika põhimõtted ? Esiteks, Teise maailmasõja tulemusena muutusid põhjalikult
4) Millist kahju tõi prantsuse revolutsioon kultuurile? V: Hävitati monumente, kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ja säilmeid hävitati samuti. Löögi alla satusid ka katedraalid ja kirikud. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. 5) Kuidas muutus riietus ja soengumood? V: Naised: rahvusvärvides kokardiga müts, võeti eeskuju antiikajast, domineerima pääsesplebeiliste kihtide lihtne kleidimood. Mehed: suur mood oli rahvuskaardi vorm, hakati kandma saableid, punane früügia müts, karmanjool. 6) Võeti kasutusele meetermõõdustik, raskuse põhiühikuks võeti kilogramm, kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, kellaaja arvestamises rakendati kümnendsüsteemi.
1. 14.-16.sajand. Kaubandus - Renessanssi ajal majanduselu paranes, võeti kasutusele rohkem mereteid, mis aitasid kiiresti asju transportida, ja ka kaugete maadega kaubitseda. Kultuur Enamik mõjutus tuli antiikajast, antiikaeg mõjutas tugevalt ehituskunsti, loomingut ja üleüldse kõike, sellepärast kutsutaksegi seda aega renessanssiks e taassünniks. Mõttemaailm maailmavaade muutus humanistlikumaks, hakati hindama vaimset, iseteadvat inimest. Kunst ja muusika Renesanssi ajal iseloomustab kunsti ja muusikat ilmalikustamine, st, et vaimuliku kunsti ja muusika tähtsus kahanes ja ilmalikud tõusid. 2
KUNSTIAJALUGU 25.Klassitsism maalikunstis. Maalikunsti eeskujud: · Polnud antiikajast otsest eeskuju leida · Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest · Silueti ja üldse joonistuse domineerimine · Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis"
Renessanss 15. saj. Tekkimise eeldused: · Feodaalkorra lagunemine · Kapitalistlik majandussüsteem · Linnakodanlus · Võitlus vabaduse eest Põhja-Itaalias avaldus varem, sest nõrgemad feodaalsuhted, läbiv kaubatee. Uska kaotab aktuaalsuse, religioon taandub, usk inimese enda jõusse. HUMANISM maailmavaade, mis hindab isiksust, kaitseb inimväärtust ja isikuvabadust, inimese ja isiksuse vaba arengut. Eesmärk vabastada inimene keskaja kammitsaist. Eeskujud antiikajast. Nimetati taassünniks, sest toimus antiikkultuuri tagasitulek. KIRI antiikva lihtne mõõdupärane GRAAFIKA puulõige, vaselõige, söövitus TRÜKKIPRESS Gutenberg täheladu, Johann Getenberg leiutas trükikunsti. Trükipress ajastu sümbol HARIDUS tänu trükikunstile levis haridus Suur osa teadmisi renessansi kunstist pärineb maalijalt ja arhitektile GIORGIO VASARILT OLME elamud ehitati jaotatud ruumidega, valgusküllasemad, trepid, pargid Keskuseks Firenze. Eeskujuks antiikkunst
Botaanika kt nr1 Antiikajast peetakse botaanika rajajaks Theophrast. R.Hook 1665.a täiustas mikroskoopi ja avastas sellega taime rakulise ehituse. 18 saj. suurim teadlane botaanika vallas oli Carl von Line. Mida ta tegi? Kaasaegse elusorganismide süstemaatika- ja taksonoomija rajaja. 19. Saj. uuriti täpsemalt eesti taimkatet ja taime kooslusi. Ja sündis Tänapäevase vaadete teoorja rajaja on inglane R.Hook. 20.saj teadus harud on …., biokeemia, … Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. ...
Sigmund Freud(1856-1939) Naitas kui palju tegelikult alateadvus mojutab inimese elu Muutused 19. sajandiolmes kuna ameerikas oli ruumi vahe hakati eitama pilvelohkujaid, Seda voimaldas uudne terasskonstruktsioon. Siseruumid muutusid jarjest lihtsamaks. Tekkisid uhistranspordid, naiteks tramm ja troll. Mood arenes lihtsuse, otstarbekuse ja tervislikuse suunas. Mone 19. sajandi kunstivooli kirjeldus Realism Loodust ja inimest toeparaselt kujutavat kunsti voib leida juba antiikajast. Erinevalt romantikutest huvitusid realistid oma kaasajast. Oma umbruskonnast, igapaevaelust. Nad arvavad et kunstnik peav maalima seda mida naeb, nii head kui halba
kui jõuti suurimate saavutusteni kujutava kunsti (Akropoli laiendamine Periklese ajal, silmapaistvad skulptorid Myron, Pheidias, Polykleitos), kirjanduse (atika tragöödia suurimad esindajad Aischylos, Sophokles, Euripides) ja filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) vallas. Tollal kujunes Ateena filosoofia keskuseks ning seal arenes täiuseni uus riigikord, linnriik ehk polis.4 1 Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani, lk 6 2 Sealsamas 3 Sealsamas 4 Sealsamas 4 Hellenistlikul ajajärgul (323 1.sajand eKr) tekkis idamaiste elementide ülevõtmisel segakultuur, ent kreeka mõju jäi siiski valdavaks. Kreeklased valitsesid tollal suuri alasid Lähis-Idas kuni Indiani välja. Teadus ja kaubandus õitsesid ning kultuurikeskusteks olid Aleksandria ja Pergamon. Hellenistlikule kunstile ja
Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid. Kõrval väike Amor viitab jumalikule päritolule. Portree veidi idealiseeritud. * keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. See skulptuuriliik tekkis Roomas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliumi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam. 2) ajaloo-teemaline reljeef. Kaunistas sambaid, triumfikaari. Kujutati sõdu, lahinguid; sündmusi anti edasi võimalikult tõetruult. Esiplaanil olevad figuurid peaaegu täisplastilised, tagapool pinnalisemad. * Trajanuse sammas Roomas, Trajanuse foorumi juures. 40 m kõrge samba tipus keisri kuju.
Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid. Kõrval väike Amor viitab jumalikule päritolule. Portree veidi idealiseeritud. * keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. See skulptuuriliik tekkis Roomas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliumi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam. 2) ajaloo-teemaline reljeef. Kaunistas sambaid, triumfikaari. Kujutati sõdu, lahinguid; sündmusi anti edasi võimalikult tõetruult. Esiplaanil olevad figuurid peaaegu täisplastilised, tagapool pinnalisemad. * Trajanuse sammas Roomas, Trajanuse foorumi juures. 40 m kõrge samba tipus keisri kuju.
Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas. Impressaario e. projektijuht maksis raha ja helilooja kirjutas loo. Helilooja sai kolmandal esinemisel alles raha. Hinnati primadonnasid. 4)Mis on prantsuse ooperile iseloomulik? Kasutatakse tihti balletinumerid 5)Nimeta ooperiheliloojaid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Prants:Bizet, Verdi, Gounad Saksa: Wagen, C.M von Weber, Schumann Itaal: Donizetti, Rossini MÕISTED
Seikluskirjandus Seikluskirjandus on üks vanimaid proosaliike. Seikluskirjandust on kirjutatud juba antiikajast alates. Seikluskirjandus on üks esimesena tekkinud eepikaliike, mis kirjeldab seiklusi ja kõikvõimalikke huvitavaid lugusid kangelastest. Juba antiikeeposed sisaldasid jutustusi kangelaste seiklustest (nt. Homerose eepose "Odüsseia" peategelase Odysseuse eksirännakud Trooja sõjast koju tulles). Seiklustel on oma koht ka rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sealt on need kandunud kunsteepostesse (nt. Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipojas" peategelase käigud põrgusse
Keemiline element järjenumbriga 11 Tegemist on leelismetalliga Naatriumil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 23 7 Hõbevalge metall Pehme ja saab noaga lõigata Tihedus on 0.97 g/cm3 Sulamistemperatuur on 98C Väga aktiivne keemiliselt Reageerib paljude lihtainetega (vee ja hapetega) 8 Na ühendid tuntud antiikajast Esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807 9 Maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall Saadakse naatriumkloriidi elektrolüüsil Naatriumkloriid (tavaline keedusool) Naatriumhüdroksiidi kasutatakse seebi valmistamisel Naatriumkarbonaati kasutatakse pesupulbris 10 http://et.wikipedia
Feodaalid olid peamiselt ryytlid. Nad ehitasid omale kindlusi, teenisid suurfeodaale,osalesid turniiridel jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale
tantsija ja võttis tihti etendustes osa. Klassitsism kirjanduses · Prantsusmaal 17. sajandil · Põhimõtted: -Rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -Viljelda eelistavalt kõrgzanre ning kasutada neis ainult vanema ajaloo ainestikku · Eesti kirjanduses avaldub klassitsism kõige rohkem Kristjan Jaak Petersoni luules. Klassitsism kunstis · Maalikunst jäljendati antiikskulptuuri kujutati kangelaslikke stseene antiikajast · Skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest hinnati ilu ja vormi emotsiooni asemel · Arhitektuur levis kogu Euroopas matkiti antiikaja ehitisi ehitised sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega Madeleine'i kirik 1806 Poseidoni tempel Jacques Louis David "Horatiuste vanne" Klassitsism muusikas · Avaldus 18. sajandil prantsuse ja itaalia ooperites · Ainestik mütoloogiast · Imalikkus ja homofoonia (üks hääl on tähtsam kui teised)
Reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega Levinuim oksüdatsiooniaste on +2 Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid Sulatamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks Rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida Tinutamisel Enamustes vitamiinides Patareides anoodina Mündid(USA 1 sendine) Sulamid: messing, nikliga kaetud hõbe, uushõbe Bioloogiline roll Vajalik elus püsimiseks Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes
· Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset. · Venelased kutsuvad saame lopari. · Eestlased nimetavas saame laplased. · Saamid ise nimetavad end erinevates murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt. · Esimene saamikeelne raamat trükiti 1619.aastal (kirikukäsiraamat). · Esimene saamikeelne piibel trükiti 1811.aastal Rootsis. · Saami ajakirjandus sai alguse 1873.aastal.
· Õppevorm oli loeng ja dispuut (arutelu, avalik vaidlus) · Õppisid ainult noormehed · Oli tasuline · Õppimine toimus ladina keeles · Seisnes teksti pähe tuupimises · Oluline oli püsivus · Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat · Eesmärk oli koolitada vaimulike · Ülikooli struktuur on sama mis praegu · Ülikoolidel vahel ei tehtud, oluline oli inimene kes pidas loengut · Tudengid elasid kogukondades 7 VABA KUNSTI Õpetus põhines antiikajast üle võetud seitsmel vabakunstil, mis jagunesid kaheks astmeks. · TRIVIUM oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile: 1.Grammatika (ladina keel, kirjutamine ja sorav lugemine) 2.Retoorika (kõnekunst) 3.Dialektika (loogika ja vaidluskunst) QUADRIVIUM oli suunatud loodusteaduste tundmisele: 4.Astronoomia (tähtede järgi ennustamine ja teadmised taevakehadest) 5.Geomeetria (maamõõtmine ja geograafia) 6.Muusika (kirikulaulude laulmisoskused) 7. Aritmeetika (arvutamine)
suurt tähtsust trukisulam ¨ (25% Sb, 60% Pb, 15% Sn). Arseeni on 70 kg kaaluvas inimeses 0.5 1.4 mg Arseeni konkreetseid funktsioone inimorganismis täpselt ei teata. Arseen on toksiline: toksiline annus on 5 45 mg, letaalne annus on 45 300 mg. Ühendite kasutamine - Peamiselt As ühendid, kasutatakse nende mürgisuse ¨ tõttu kahjurimurkidena, ¨ samuti meditsiinis ja stomatoloogias. Elektronvalem: As:+33| 2)8)18)5) Aatommass: 74,9216 Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. 1789.a. määras Antoine Lavoisier arseeni keemilise elemendina. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 75. Lihtainena esineb teda harva. Arseen esineb mitme allotroopse vormina. Normaaltingimustel on stabiilseim hall, rabe tahe aine. Atmosfäärirõhul kuumutamisel arseen sublimeerub, kõrgemal rõhul ta sulab. Arseenil on palju ühendeid ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Kõik veeslahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim ühend on arseenik.
rühmas, kasvatati lapsi ning püüti teineteist kaitsta ja toita. Vanaajal kujunesid välja pikemaajalised paarisuhted. Erinevates maades on perekonnad olnud aegade jooksul väga erinevad. Näiteks on olnud rohkelt aegu, kus naistel puuduvad täielikult igasugused õigused ning pidid alluma ainult oma mehele. Mehed olid aga võimukad ja võisid korraga pidada mitut naist. Mehed käisid ka koolis, kuid naised olid kodus ja tegid koduseid töid. Juba antiikajast leiamegi seisukoha, et mees on perekonna pea ja tema peab pere ülal hoidma. Naise roll on kasvatada lapsi ning hoida kodu korras. Keskajal, kui tekkis kristlus, ei väärtustatud enam abielu, vaid levisid muud erinevad lõbustused, sealhulgas ka prostitutsioon. Peeti lugu munklusest ja üldse kõigest, mis ei olnud seotud suhete ja ihadega. Inimlikku nõrkust tuli hüvitada palverännakutega, paastuga, ning ajutist keeldumist seksuaalsusest. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene
fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine kirik Pariisis, USA Kongressi hoone Washingtonis, Valge Maja. 3. Klassikalise maalikunsti üldiseloomustus Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Värvide iseseisvat osa ei rõhutatud, need olid enamastu tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt ja ilma varjunditeta. Kujutatu kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Portree jäi liialdatud joonistuslikkuse ja idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. 4. J. L David Oli prantsuse maalikunstnik ja klassitsismi esindaja. Davud oli aktiivne revulutsioonitegelane Suure Prantsuse Revulutsiooni ajal. Tal oli palju õpilase ning seetõttu võib teda pidada Prantsuse maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil
voluut, ümarkaar, kolmnurkne viil helmisnöör, munavööt sakraalarhitektuuri võidukäik triumfikaared, võidusambad ja auväravad sümmeetrilised ja plokiviisilised skulptuur on täis liikumist liigendused inimesed kujutatud jõulised, eluliste skulptuuris võeti eeskuju antiikajast, emotsioonidega, grimassid marmor, inimesi kujutati antiik Kreeka stiilis-näoilme, poos, riietus idealiseeritud, soliidne, range, suursugune, vormiselgus,lihtsus, Maalikunstis naturalistlik suund ja rahu, tasakaal
3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbesulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H20 Kasutusalad Juba alates antiikajast on hõbe tänu oma dekoratiivsele välimusele ja kergele töödeldavusele olnud hinnatud lauahõbeda-,medali-,ehete-ja mündimetall. Kuna hõbe on pehme, kasutatakse valdavalt tema sulameid, mis on kulutamiskindlamad ja kõvemad. Levinumad sulamid on hõbedasisaldusega 92,5% (sterling silver)või 75%.Pegeldusvõime tõttu tehakse hõbedast peegleid. Selleks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikihti rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel
1.Keskaja üldiseloomustus.Mis eriti huvitavat juhtus kirjanduses? Varakeskajal valitses ladinakeelne kirjasõna, klassikalise keskajal loodi kirjandust põhiliselt rahvakeeles ja kujunesid välja keskajale iseloomulikud kirjandusliigid ja zanrid. Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus, peaaegu ainuke raamat, mida loeti oli piibel. 2. Munkade tegevus kirjanduse vallas. Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja elurõõmu. 4
Di 'Medici keda mõjutas tema nõbu Lorenzo Di Medici, kes oli lähedane sõber Botticellile. See kujutab jumalanna Venust, kes kerkis merest kui täielikult kasvanud naine, jöudes mere äärde (mis on seotud Venus Anadyomene motiiviga).Maal on eksponeeritud Uffizi galeriis Firenzes, Itaalias. Keskne kuju Veenuse maalil on väga sarnane Praxiteles "skulptuuriga Aphrodite. Selles versioonis ta tõuseb merest juba täielikult kasvanud naisena. Alates antiikajast oli merekarp metafoor naise häbemele. Botticelli Venuse poos meenutab Venus de 'Medici, marmorist skulptuuri antiikajast Medici kogumikus millelt Botticellil oli võimalus õppida. KASUTATUD ALLIKAD 1. internetiallikad http://en.wikipedia.org/wiki/Venus_and_Mars http://en.wikipedia.org/wiki/Pallas_and_the_Centaur http://en.wikipedia.org/wiki/Primavera_(painting) http://en.wikipedia
Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja seda on tehtud küllaltki erinevalt. Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14. sajandi algusest kuni 1470ndateni. Mõned muusika-uurijad on öelnud, et renessanssmuusika mõistet tuleks üldse vältida või vähemalt kasutada äärmise ettevaatusega. Renessanssi ajastul hakati uuesti eeskujusid võtma antiikajast. Esikohale tõusis INIMENE. Inimest kujutati elujõulise ja kaunina. Rõhutati tema isikupära ja sidet loodusega. Kunst sai maisema ja elu jõulisema ilme. Piibli inelise kunsti kõrvale hakkas hoogsalt arenema ilmaliku sisuga kunst. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15. - 16. sajandil. Renessanssi ajastul armastati väga mitmesuguseid ilmalike laule, millede loomisel kasutati sagedasti rahvaviise.
annaabi.ee 
