Gian Lorenzo Bernini (7. detsember 1598 Napoli 28. november 1680 Rooma) Bernini oli 17. sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Elukäik- Algul töötas ta oma isa Pietro Bernini käe all. Hiljem märkasid tema võimeid kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. Ta saigi kuulsaks a. 1625 kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas.Apollon on järele jõudnud tema eest põgenevale nümfile Daphnele ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et päästa teda Apolloni käest: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed,keha hakkab kattuma koorega. (Apollon& Daphnet)
meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka arhitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598-1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi. Pärisbarokk: maalikunst Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju
Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. 9. Kes oli L. Bernini, nimeta tema teoseid? Lorenzo Bernini (1598-1680). Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. 10. Missugune oli itaalia baroki maalikunst? Tunnused- eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta.Huvi valguse ja varju kujutamise vastu, töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele.Kujutati pingelisi hoogsaid stseene
28.november 1680.aastal Roomas. Ta oli 17.sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Kui poiss oli 7.aastane läks ta koos isaga Rooma ja jäi sinna elulõpuni elama. Ta isa osales seal paljudes suurtes projektides. Bernini andeid märkas kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Ta esimesed töö olid inspireeritud Hellenismiaegsest skulptuurid. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, millega ta saigi kuulsaks 1625.aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne", Villa Borgheses Roomas, Bernini leidis oma skulptuurile idee kreeka müüdist, mis jutustab Daphnest, jõujumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles 1 Büst - rinnakuju 2 Eskiis töö kavand, esialgne visand, skits end neitsikiku jumalanna Dianaga3
ülesanne, mis oli keskaja kirikutes. Valitsejate mälestusmärgid, antiikainelised grupid parkides, kujudega kaunistatud trepistikud või purskkaevud. Inimesi kujutati tugevatena lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Iseloomulik oli ülekuhjatus, ebatavalised zestid, pehmus, sujuvus ja ümarus. Itaalia skulptor Berini, kes 17 saj. tegutses peamiselt roomas andis sellele barokilikku hõngu. Antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti altarikuju Püha Theresa ekstaas. Hispaanias: harrastati laadi, kus värvitud puuskulptuuridele lisati loomulikkuse saavutamiseks klasssilmad ja kristallpisarad ning mõnikord riietati isegi. Maalikunst: Barokk rikastas maalikunsti: usulise ja mütoloogilise kõrval hakati seniset suuremat tähelepanu osutama ka oma kaasajale ja ümbritsevale maailmale. (kolm liiki: kiriklik=Hispaania,
Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised estid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat, ümarat. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka arhitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598-1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi.Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse
jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka ahitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598- 1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi. Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad
annaabi.ee 
