leiutasid kreeklased höövli, mis asendas lihtsat tõmbetera. Samast ajast on ka puur. Seppadel olid aastaks -500 liigendiga pihid, näpitsad, meislid, täistati lõõtsasid. Rauast tööriistasid tegid võimalikuks tunnelite ja akveduktide rajamine. Esimene avastus ploki olemasolu kohta leidus assüüria reljeefil -8.saj. Plokk kutsus ehituskunstis esile pöörde, kujunes välja algeline kraana, kaustusele võeti pöör. Tali võeti kasutusele meie ajaarvamise algul Ka treipink on üheks antiikaaja leiutiseeks. Mehhaniseeriti teraviljajahvatus, umbes -600 ilmus kasutusele pöörlev jahvatusseade, kus teri peenestatti kahe lameda kivi vahel. Käsikivi säästis palju tööd, kuid oli tülikas. Antiikaja teaduses oli ainulaadne Archimedes. Archimedes ühendas endas ühtaegu andeka matemaatiku ja oivalise inseneri, tema oli ka sellel ajastul kõige lähedamal uusaja teadlastüübile. Ta reisis palju ja see oligi tema mitmekesisuse võti. Näiteks reisis ta kord
Komöödia naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke pahesi ja nõrkusi, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Poliitiline satiir oli esikohal. Reetor kõnemees. Retoorika kõnekunstiteooria. Demosthenes (384-322 e.m.a.) kuulsaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. 61 kõnet säilinud. Tema kõned Philippose vastu on kõige kuulsamad. Filipika kõige ägedamate poleemiliste kõnede piltlik nimetus. Sokrates (470-399 e.m.a.) - antiikaaja kuulsaim filosoof, kes ise ei kirjutanud midagi üles, vaid õpilased kirjutasid. Platon (427-347 e.m.a.) - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhiline kirjapanija. Filosoofilise sõnavara looja. Aristoteles (384-322) Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja tähtsaim mõtleja. "Poeetika" on kirjanduskäsitlus, milles on kirjandusajaloo, -teooria ja -kriitika elemente. Räägib luulekunsti, tragöödia ja komöödia tekkest, arengust ja tunnusjoontest
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud.
mänglisuse, „kerguse“, sihiliku fragmentaalsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki pole. Modernism lükkas kõrvale kõik väljundid mistahes kunstiliiis, mis olid muutunud traditsiooniliseks. Vanu vorme kasutati põhijoontes, nende peale midagi uut rajades, neid parodeerides. Olulisemad hoiakud/jooned modernistlikumas kirjanduses: antiikaaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue(ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke(uue otsimine) Picasso „Silenos“ Ciorgio de Chirico „Adriane“ 3.Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Barokk väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid, imeotsimine, maailm on lõhestatud ja kaootiline, vastandite ja kontrastide kunst- nt
Moraali tähtsus. Originaalitruudus 16.-17. saj. 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale. Antiikaaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 37. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik (8
oma rumalust ja ühes sellega aidata ennast tundma õppida. Inimese esmane eesmärk peab olema tõeotsing ja enesekontroll ning ülim hüve peitub võimalikult suures hingeharimises ja kõlbelise mõistlikkuse otsingutes Kõlbeline mõistlikus ei tohi üle pingutada Sokrates on see kes toob filosoofia taevast maapeale ja paneb inimese selle keskele. Kodanikud peavad alati riigiseadusi austama Miks sokrates nii ütles ja miks see nii on? PLATON(427-347 e.Kr) Üks suuremaid antiikaaja mõtlejaid pühendas oma elu filosoofiale hoolimata aristrokraatlikust päritolust ja vanemate soovist, et ta valis poliitiku või luuletaja karjääri . Ta alustas Sokratese õpilasena, hiljem rahas oma filosoofia kooli "Akadeemia" . Tal oli mõjukas pilt maailma loomisest, mis on säilinud tema dealooogis " Tiamaios" . Tema teos "Riik" on vb kõige oluilisem politoloogiline teks üldse. "Ülemääärasest vabadusest saab nii indiviidile kui ka riigile ülemäärane orjus"
-16. Sajand 8.saj eKr- 4.saj pKr Antiik-Kreeka 4.saj-13saj. Keskaeg 13.saj-16.saj Renessanss Antiik-Kreeka mõjutused skulptuurides, arhitektuuris, kunstis. Inimene Leonardo da Vinci Kunst: Perspektiiv- maalile anatakse sügavus Kompositsiooni reeglid- ülesehitus Looduse ülitäpne kujutamine Valguse ja varju kujutamine Faktid: 1. Renessanssi ajal hakkasid kujunema linnriigid. 2. ÕPITI TUNDMA ANTIIKAAJA KUNSTI, FILOSOOFIAT, TEADUST JA IGAPÄEVA ELU. 3. Inimest hakati pidama oma saatuse peremeheks, kes mõjutab ajaloo käiku. 4. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. 5. Inimesed küll usukusid Jumalasse, kuid kirik ei olnud enam kõige dikteerija. HUMANISM 6. Hakati kasutama modelle, keda tundma õpiti- arenes anatonoomia. 7. Matemaatikat hakati pidama väga tähtsaks kunstis ja elus. 8
annaabi.ee 
