Romantismi algeid leidus juba Richardsoni , Sternei , Rousseau ja Goethe romaanides. Nii prantsuse filosoofi Rousseau üleskutse püüelda loomulikkuse ja looduse poole kui ka saksa suurvaimu Herderi vaimustus rahvaluulest sobisid hästi romantikute aadetega- parema ja vabama ühiskonna ning terviklikuma inimese ideega. Iga uus kirjandusvool vastandab alati vanale, asub selle asemele. Romantismi vastandus üldjoontes nii klassitsismi vormirangusele ja antiigilembusele kui ka valgustuse liigsele mõistuspärasusele. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi ning mõnigi autor seadis endale Shakespearei loomingu. Siiski ei olnud romantism päris homogeenne nähtus: selle palet mitmekesistasid eri rahvaste erinevad sotsiaalsed olud, üldkultuurilised tegurid ning kirjanduslikud traditsioonid. Seetõttu ei saa romantismi ka üheselt defineerida. Romantismi peegelduvad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda
samuta ka inimese ja jumala suhetest. 17. Robinsoni esimeseks õpetajaks on loodus ja ta tunneb ennast osakesena loodusest. Romantism Romantism tekkis 18. sajandi lõpul. Romantiline pööre kirjandusloos oli tõsine sisuline muutus ja tekkis nii elus kui kunstis peamiselt protestina, vastandudes üldjoontes klassitsismi ja valgustuse mõistuspärasustele, eriti klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. AJastu vaimsust mõjutas enim ratsionalistlik filosoofia, mille järgi tõese teadmise allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, tunded on teisejärgulised ja tuleb allutada mõistuse juhtimisele. Kirjanduslik ideal leiti antiigist, rõhutades eriti reeglipärasust. Ranget ja täiuslikku vormi, zanripuntust, korrastatud keelekasutust jms. Sõnakunst normeeriti sama punktuaalselt kui õukonna etokett, sest kunst pidi alistuma kunstiseadustele.
ÜLEVAADE ,,SIURU" TEGEVUSEST . AJALUULE JA ,,TARAPITA" Romantism (pr romantisme) on euroopa kultuuri põhisuundumus 18. saj lõpus ja 19. saj esimesel poolel. Alged leiduvad 18. saj sentimentaalses romaanis (,,Noore Wertheri kannatused" näiteks). Romantsimi ettevalmistavaks astmeks on eelromantism. Romantism on mitmepalgeline: erineb maadeti ja rahvuseti ega ole üheselt defineeritav. Üldjoontes vastandub klassitsimsi ja valgustuse mõistusepärasusele, klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. Romantsim väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ning tundeelu. Loodus äratab sügavaid tundeid, eelistatakse metsikuid, rikkumata maastikke, keskaegsete losside, kirikute varemeid. Propageeritakse tsiviliseerimata, nn rikkumata eluviise ja loomulikku religiooni, tekib mõiste õilis metslane. Romantsim tunneb huvi metafüüsiliste küsmuste vastu, esteetikas saab oluliseks nõudeks loominguvabadus. Alguse sai vool
annaabi.ee 
