1534.- 1541. aastail lisandus "Viimse kohtupäeva" stseen altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle. Selles maalis ei ole enam jälgegi kõrgrenessansile omasest rahust ja selgusest ning siin on Michelangelo jõudnud juba baroki piirimaile. Sixtuse kabeli maalingud kuuluvad Michelangelo kui maalija tähtsamate teoste hulka. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal
1534.-1541. aastail lisandus "Viimse kohtupäeva" stseen altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle. Selles maalis ei ole enam jälgegi kõrgrenessansile omasest rahust ja selgusest ning siin on Michelangelo jõudnud juba baroki piirimaile. Sixtuse kabeli maalingud kuuluvad Michelangelo kui maalija tähtsamate teoste hulka. (4) Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma 5 üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku
ka enamasti ennast. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud (tutvumine Lorenzo de`Medici antiigikoguga ) ning Giotto, Masaccio, Donatello ja J.de Quercia teosed.Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Kuigi Michelangelo peab end elu lõpuni pigem skulptoriks kui maalikunstnikuks, kinnitades esimese ülevust teise ees, jääb tema suurteos siiski maalikunsti valda. Selleks saab Vatikani Sixtuse kabeli lae ja idaseina kaunistamine freskodega, milleks tal kulus kokku neli aastat. Aastaid hiljem valmis ka idaseina kompositsioon Viimne kohtupäev. Maalingute motiivid on
La Gioconda e. Mona Lisa 2. Michelangelo Buonarroti - sünd. 1475.a. - surnud 1564.a.; Itaalia skulptor, maalikunstnik ja arhitekt; oma aja mitmekülgsuses lõppeva renessansiajastu universaalgeenius; barokkstiili teerajaja. Õppis Firenzes D. Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe omandas Bertoldo di Giovanni juures. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ja varasemad renessansiajastu kunstnikud. Tema hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. 60 viimaseks eluaastaks hõivasid tema loomejõu kuus mahukat tellimustööd: paavst Julius II hauamonument(Istuv Mooses ja Aheldatud ori), Sixtuse kabeli laefreskod ja Viimase kohtupäeva stseen altariseinal, Medicite kabeli hauamonumendile "Päevaaegade" figuurid, juhtis Peetri kiriku ehitustöid Roomas(kupli konstruktsioon). Andis välja ka joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosnes suuremalt jaolt armastuslauludest
annaabi.ee 
