organismis üks oluline rakuline immuunsuse kandja. Nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkue poolt, äratavad NK-rakkude tähelepanu, ja vastupidi. Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-lümfotsütide üks ala- klass, nn. T-helper e. T-abistaja rakud. Need rakud on võimelised iseseisvalt ära tundma patogeene ja sekreteerima lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, NK-rakke ja makrofaage. T-helperid T-helperid koguvad informatsiooni erinevatest antigeenidest ja neil on võimalus neid ära tunda isegi pikka aja pärast.nende poolt on stimuleeritud antikehade tootmine b-lümfotsüütides. T-killerid T-killerid tapavad võõraid rakke: seene, mikobaktereid, kasvajarakke, infektsioonhaiguse tekkitajaid. T-supressorid T-supressorid pidurdavad antikehade produktsiooni b-lümfotsütide poolt.ilma nendeta oleks immunne vastus kontrollimatu.need rakud on olulised ka selleks,et organismis ei tekkiks autoimmuunseid reaktsioone,sest isegi terves inimese
Umbes ühel protsendil inimestest on D-antigeeni erütrotsüütide pinnal vähe või väljendub nii nõrga reaktsioonina, et võib jääda avastamata. Nimetatakse s.o. Dweak (varem Du). D-antigeen on kõige immunogeensem, järgnevad c ja E. Veregrupi antigeenid kuuluvad erütrotsüütide membraani koostisse. Iga inimese verd iseloomustab teatud kompleks spetsiifilisi erütrotsüüdi antigeene. Tänapäevaks on avastatud juba üle 29 veregrupi süsteemi, mis omakorda koosnevad erinevatest antigeenidest (rohkem kui 300). Kliiniliselt olulisemad on erütrotsütaarsete veregruppide süsteemid rahvusvahelise numeratsiooni järgi: number nimi sümbol 001 AB0 AB0 002 MNS MNS 003 P P 004 Rh RH 005 Lutheran LU 006 Kell KEL 007 Lewis LE
tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu. [6] Kellel võib tekkida tsöliaakia? Tsöliaakia esineb ligikaudu 2 korda sagedamini tüdrukutel ja naistel kui poistel ja meestel. Tsöliaakia puhul esineb perekondlik eelsoodumus. Ligikaudu iga kümnes (8-18%) tsöliaakiahaige veresugulastest(ema, isa, õed, vennad, tütred, pojad) põeb sama haigust. [6] Ligi 90%-l haigetel esineb organismi immuunreaktiivsust määravatest pärilikkuse markeritest HLA antigeenidest DQ2 tüüp. Sellele tuginedes pole ka ootamatu, et tsöliaakiat leitakse ka sageli selliste haiguste puhul, millele on iseloomulikud sarnane pärilik eelsoodumus. Nii näiteks eineb tsöliaakia sageli kaasuva haigusena insuliinisõltuva ehk I tüüpi suhkrutõve, epilepsia kilpnäärme kahjustusega ja IgA puudulikkusega haigetel. [6] 6 levinud tsöliaakia sümptomit 1. Ilmselged seedetrakti-, mao- ja seedeprobleemid. Need võivad sisaldada üht või mitut
Ligikaudu iga kümnes (8-18%) tsöliaakiahaige veresugulastest (ema, isa, õed, vennad, tütred, pojad) põeb sama haigust. Kirjanduse andmetel on ligikaudu 25%-l kõikidest tsöliaakiahaigetest haigus diagnoositud üle 60 aasta vanuses. Neljal protsendil täiskasvanud tsöliaakiahaigetest tekkisid vaevused ja sümptomid raseduse ajal või mõni kuu peale sünnitust. Ligi 90%-l haigetel esineb organismi immuunreaktiivsust määravatest pärilikkuse markeritest HLA antigeenidest DQ2 tüüp. Sellele tuginedes pole ka ootamatu, et tsöliaakiat leitakse ka sageli selliste haiguste puhul, millele on iseloomulikud sarnane pärilik eelsoodumus. Nii näiteks eineb tsöliaakia sageli kaasuva haigusena insuliinisõltuva ehk I tüüpi suhkrutõve, epilepsia kilpnäärme kahjustusega ja IgA puudulikkusega haigetel. Millal ja millega haigus hakkab? Enamik tsöliaakiahaigeid on sündinud ajaliselt, normaalse sünnikaalu ja pikkusega. Senikaua kuni
Tüüp IV: rakkude (T & MQ) vahendatud ülitundlikkus (TBC, leepra, Ni -allergia) Tüüp III: antigeen- antikeha- kompleksidest vahendatud koekahjustus. Tekivad suured mittelahustuvad immuunkompleksid, mis peetuvad kudede piirkondades, kus nende tsirkulatsioon on takistatud. Seeläbi aktiveerub komplemendisüsteem ja protsessi lisanduvad Fc- retseptorite kaudu mitut liiki rakud. Koekahjustus võib tekkida autoantigeenidest, bakteriaalsetest antigeenidest ja viirusantigeenidest. SLE- immuunkompleksid ladestuvad naha, neeru, liigeste kapillaaridesse ning põhjustavad põletikulise reaktsiooni. Tüüp IV: esinevad autoimmuunhaiguste kui mikrobiaalsete haiguste puhul, kuid on olulised ka transplantaadi hilistes äratõukereaktsioonides. Autoantigeenide või mikrobiaalsete antigeenide suhtes sensibiliseerunud CD4+ T-rakud produtseerivad kudedes tsütokiine, mille tulemusena aktiveeruvad makrofaagid, kujunevad erinevad T-rakkude populatsioonid
B-lümfotsüüdid diferentseeruvad imetajatel luuüdis, osalevad humoraalses immuunsuses, ekspresseerivad oma pinnal immunoglobuliine, mis funktsioneerivad antigeenide retseptoritena, toodavad antikehi NK-rakud (loomulikud tapjarakud) on võimelised hävitama muundunuid rakke (nt viirusega infitseeritud rakke) ilma otseste antigeenivahendatud mehhanismideta Lümfotsüüdid omandavad antigeenisõltumatuse primaarsetes lümfoidorganites ja antigeenidest sõltuva aktiveerumise sekundaarsetes lümfoidorganites TÜÜMUS Kompaktne organ, üheks oluliseks ülesandeks on T-lümfotsüütide selekteerimine, kuulub immuunsüsteemi tsentraalsete organite hulka Tüümust ümbritseb kiudsidekoeline kapsel ja organ koosneb omavahel liitunud paremast ja vasakust rindkeresagarast ning paremast ja vasakust kaelasagarast – rindkere ja kaelasagarad on omavahel ühendunud vahelmise sagara abil
Vastavalt sellele jagunevad ka antigeenid: Tüümusest sõltumatud antigeenid - suutelised stimuleerima immunoglobuliinide tootmist ka ilma T- rakkude vahenduseta. -mitogeenid - ained, mis põhjustavad rakkude, sealhulgas ka lümfotsüütide pooldumist. Lektiinid on mitogeenset aktiivsust omavad glükoproteiinid. -polümeerid - bakterite polüsahhariidid ja dekstraanid. Indutseeritav immuunvastus põhineb rohkem IgM antikehadel. Tüümusest sõltuvad antigeenid - suurem osa antigeenidest ei kutsu esile antikehade produktsiooni ilma T-lümfotsüütide osaluseta. Sellised antigeenid seostuvad kõigepealt B-lümfotsüütidega, millele järgneb T-helperitelt lümfokiinide vahendusel täiendav stimulatsioon. Lümfokiinide abistava signaali saamiseks peab Ag samaaegselt seostuma nii B kui ka T raku retseptoriga. Retseptoritega seostumine ei eelda otsest füüsilist kontakti B ja T raku vahel. B rakk kinnitub kindla epitoobiga ja saab sellega
annaabi.ee 
