glükogeeniks normaliseerub. 11. Kuidas reguleeritakse neerude tööd? Reguleerimine käib negatiivse tagasiside meetodil. (hüpotaalamus) Kui vere osmootne rõhk tõuseb: veekadu liiga suur, tekib janutunne, käbikehas hakatakse sünteesima antidiureetilist hormooni, see vähendab veesisaldust uriinis, st seda rohkem võetakse esmauriinist välja. Kui vere osmootne rõhk langeb: veekadu liiga väike, käbikehas antidiureetilise hormooni süntees väheneb, vee sisaldus uriinis suureneb, vähem vett esmauriinist välja, uriini kogus väheneb. Esmauriini toodetakse kogu aeg sama palju, lõppuriini koguse suurus sõltub antidiureetilise hormooni tööst.
venoosne juurdevool südamesse, mistõttu südame väljutusmaht väheneb ja vererõhk langeb. Vererõhu regulatsioon sõltub otseselt vee ja soolade sisaldusest. Kõrgvererõhutõbi tekib alati veepuudusega kohanemise tulemusel ning seda süvendab krooniline stress. Soolade eritumist reguleerivad mineraalokortikoidid, mida organism toodab kolesteroolist. Kolesterooli tõus on jällegi seotud veepuudusega. Alkohol, kohv, stimuleerivad joogid takistavad antidiureetilise hormooni eritumist ja viivad veelgi suuremale veekaotusele. Neil on diureetiline efekt ja kaudselt kolesterooli tõstev toime. Vesi on neerude tervise alus. Vesi ei kurna neere, vaid hoiab need terved ja tagab normaalse vererõhu. Arterid, eriti lihaseliste seintega väiksemad arterid ehk arterioolid mängivad keskset rolli vererõhu regulatsioonis. Arterite kontraktsioonidel nende valendik aheneb. Süda peab rakendama suuremat jõudu, et vajalik vere hulk ahenenud arteritest läbi suruda
Veekadu: · Naha kaudu 350 cm³ · Higistamise 100 cm³ · Hingamisel 350 cm³ · Uriiniga 1400 cm³ · Väljaheidetega 100 cm³ Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses · Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb · Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb · Reguleerib ka janukeskuse tööd 7. Termoregulatsioon Endotermsed püsisoojased Reguleerib hüpotaalamus mõõdab vere temperatuuri · Temperatuur tõuseb higistamine · Temperatuur langeb külmavärinad (vastsündinul pruun rasvkude) · Temperatuur tõuseb - veresoonte laienemine nahas
kannab need üle kogu keha laiali. 3. Millised on ajuripatsi eessagara kasvuhormooni ülesanded inimese organismis? • stimuleerib inimese kasvu, eriti lapseeas; • intensiivistab valkude sünteesi; • vähendab süsivesikute oksüdatsiooni; • soodustab glükogeeni teket maksas; • intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest energeetiliseks otstarbeks; • kehalisel tööl kasvuhormooni produktsioon suureneb→doping. 4. Millised on ajuripatsi tagasagara antidiureetilise hormooni ülesanded inimese organismis? • reguleerib neerude talitlust; • reguleerib vee ja soolade vahetuse regulatsiooni; • vähendab diureesi→soodustab vee tagasiimendumist neerudest; • reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku; • ületalitlusel veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb→vasopressoorne efekt; • alatalitlusel väheneb vee tagasiimendumine neerudest ja tekib suhkruta diabeet→uriini kogus võib suureneda 30-40 liitrit ööpäevas 5
kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamuse reaktsioon sellele- stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon- Normaalne temp. On 37 C. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel(kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine- soojuskadude suurendamine või vähendamine
Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel.
*Vee allikad: Toit ja jook -2100 cm³ (ööpäevas); Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) -200 cm³ *Veekadu: Naha kaudu 350 cm³; Higistamise 100 cm³; Hingamisel 350 cm³; Uriiniga 1400 cm³; Väljaheidetega 100 cm³ *Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb Reguleerib ka janukeskuse tööd 6. Termoregulatsioon (Endotermsed püsisoojased) *Reguleerib hüpotaalamus mõõdab vere temperatuuri · Temperatuur tõuseb higistamine ja veresoonte laienemine nahas · Temperatuur langeb külmavärinad ja veresoonte ahenemine nahas · Tahteline tegevus *Kriitilised temperatuurid
kontsentratsiooni suhtes. Vere osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab vett. Hüpotalamus reageerib sellele 2 viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse esmauriinist tagasi, kui vett on liiga palju muutub veri lahjemaks ja selle tunnevad ära hüpotalamuse rakud ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritamist. Kui antidiureetilist hormooni on veres vähem, eritub rohkem uriini, mis on lahjem. Inimene peaks jooma ööpäevas ära 2 liitrit vett. Termoregulatsioon. Inimestel on higinäärmed. Meie nahk suudab toota melaniini-tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Normaaltemperatuur on 37. Higistamine kui termoregulatsioon on loomade evilutsioonis uus, primaatide seas samuti. Kõige
Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes. Kui organismis on vett liiga vähe, reageerib hüpotaalamus sellele kahel viisil: 1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust. 2)Asub ajus olevat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (ADH). (antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas Inimese soojusbilanss: Keha soojus tekib peamiselt ainevahetuslike protsesside käigus. · Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol · Soojusjuhtivus- Soojusülekanne kahe füüsikalise kontaktis oleva keha vahel
Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina. Osa jääkaineid eritatakse higiga ja kopsudest väljahingatava õhuga. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmo- regulatsiooniks. Neerud reguleerivad soolade ja vee hulka veres hüpotalamuse kontrolli allultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotalamuse osmoretseptorrakkude poolt sünteesitud antidiureetilise hormooni hulgast veres sõltub, kui palju vett esmasuriinist tagasi imendub ja kui palju vett organismist eemaldatakse. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Ka vere mahtu reguleeritakse antidiureetilise hormooni vahendusel. Kui verekatuse tõttu vererõhk langeb, tekib signaal arterite rõhuretseptorites, mis omakorda edastavad selle hüpotalamusele
Tõus: Sportlik tegevus Langus: Magamine 27. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Mida sügavamalt ja kiiremini hingata, seda rohkem omastab keha hapniku. 28. Millised on neerude peamised ülesanded organismides. *Jääkainete kogumine ja eritamine. *Vee ja soolade tasakaalu tagamine. *Vajalike ainete taasringlusse saatmine. 29. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendusmist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = aurustumine, konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus Saame: radiatsioon, toit
hulk veres. See alandab vere pH taset. Retseptorid saavad signaalid hingamiskeskusesse, mis samamoodi intensiiivistab ventilatsiooni (hingeldamine). 26. Millised on neerude peamised ülesanded organismides. - jääkainete kogumine ja eritamine - vee ja soolade tasakaal - vajalike ainete taasringlusesse saatmine 27. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon – selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendumist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine. 28. Inimese veebilanss – selle tulu ja kulupool – peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide 29
See alandab vere pH taset. Retseptorid saavad signaalid hingamiskeskusesse, mis samamoodi intensiiivistab ventilatsiooni (hingeldamine). 28. Millised on neerude peamised ülesanded organismides. - jääkainete kogumine ja eritamine - vee ja soolade tasakaal - vajalike ainete taasringlusesse saatmine 29. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendumist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine. 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat.
Õnnehormoon. Käbikeha ei tooda, kuid reguleerib. Kilpnääre kõige suurem sisenõrenääre. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib veresuhkru taset. Toodab ka glükagooni, mis tõstab veresuhkrut. Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, ohule reageerimine. MAGEDIABEET Tekib liigne kuseeritus. On tugev janu. Antidiureetilise (kuseerituse vastase) hormooni puudusest tekkinud seisnud. Meestel. Kilpnäärme alatalitlus kilpnääre ei suuda toota piisavalt hormoone, mille ülesandeks organismis on intensiivistada rakuainevahetust ning põhiainevahetust. Kilpnäärme liigtalitlus - kilpnääre toodab hormooni ülemäärases koguses. Pärilik eelsoodumus. Naistel. DIABEET - tingitud pankrease vähesest insuliini tootmisest või insuliini toime nõrgenemisest või pankrease täielikust võimetusest toota insuliini.
Leevendab stressi Mida reguleerib kilpnääre? Kilpnääre reguleerib organismi kasvamist ja arengut. Samuti reguleerib ainevahetust Mida reguleerib kõhunääre? Kõhunääre reguleerib insuliini tootmist, seega alandab suhkrusisaldust. (Kui veresuhkur on kõrge, siis veri on paks) Mis ülesanne on neerupealsetel? Neerupealsete ülesanne on adrenaliini tootmine, mis kiirendab ainevahetust Kuidas tekib magediabeet? Tekib antidiureetilise hormooni puudusest Kuidas tekib I-tüübi diabeet? Millised on riskitegurid? Autoimmuunhaigus, kus pankreas ei tooda insuliini Riskiteguriks on geneetiline eelsoodumus Kuidas tekib II-tüübi diabeet? Millised on riskitegurid? Tekib siis, kui tarbitakse liiga palju magusat (võib tekkida keskeas) Kui mõlemad vanemad on II tüüpi diabeediga, siis sünnib suure tõenäosusega ka laps II diabeediga Kuidas diabeeti kontrolli all hoida?
kõverik (2p) Kontinents on kusepõie võime täituda uriiniga ja selle tagab silelihaskiudude toonuse langus. Seedekanalis leidub sfinketerid (kus) niude ja umbsoole vahel(2p) Magneesiumi talletatakse inimorganismis (nimeta elundeid) südames, luudes. Aldosterooni produtseeritakse neerupealisekoores (nimeta elund) ja tema toimel diurees väheneb Mehe kusiti on 20 cm pikk (nimeta pikkus ja pikim osa), pikim osa on spongiosa- 16cm. Antidiureetilise hormooni toimel diurees väheneb. Erektsioonil või suguti rippuva osa tõstmisel vastu kõhu eesmist seina kaob mehe kusiti häbemeluudeeesne kõverik. Neeru läbilõikel on (mikroskoobis) näha lõpliku uriini tekke struktuurid Nefron nefronitoruke ja kogumistoruke. Hambajuured on kinnitatud lõualuusse hambaalveooli (nimeta kuhu) sidekude, kollageenkiud (mille abil) (2p) Peensoole motoorika seisneb järgmistes liigutustes toidukämbu/kördi segamine, edasiliigutamine.
·Sünteesib sappi ja kolesterooli. ·Reguleerib rasvas sisaldust. ERITUSELUNDKOND JA SELLE REGULATSIOON Erituselundkonna moodustavad neerud aga ka naha higinäärmed, kopsud, mis eritavad CO2-te ja veeauru ning mõningal määral soolestik(H2O). Elundkonna regulatsioon toimub: ·Humoraalselt ·Neuraalselt Erituselundkonna regulatsioon toimub: ·Aju osmoretseptoritega (Osmoretseptorid tajuvad ära verekonsentratsiooni. Uriin tekib verest, kui konsentratsioon kõrge tahab inimene juua. ·Antidiureetilise hormooniga (Antidiureetiline hormoon, mida toodab aju, hoiab vett kokku. Põis ei täitu uriiniga kergesti). Neerud töötavad ultrafritratsiooni põhimõttel, mis tähedab, et esmas uriinist, mis verest filtreerub imatakse osa vajalikke aineid tagasi. Teisene uriin on valmis uriin. KÕRGEM NÄRVI TALITLUS Inimese närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem(KNS) ja piirdenärvisüsteem, mida mille moodustavad närvid. Närv ise moodustub närvirakkude jätketest. Inimesel
Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel.
Eritamine ja veebilanss. Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist ja tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Veetasakaalu tagavad hüpotalmuses asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere osmoose kontsentratsiooni suhtes. Kui kont. suureneb, siis on vee kadu suurem kui vee saamine. Selle peale hüpotalmus stimuleerib ajus janukeskust või stimuleeritakse käbikehas antidiureetilise hormooni sünteesi, mis sunnib neere rohkem esamasuriini tagasi imama. Vastupidi on vastupidi. Termoregulatsioon. Kehatemperatuuri muutusel aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tagajärjeks on higistamine või külmavärinad. Termoneutraalne tsoon: vahemik, kus temp hoidmiseks ei kulutata täiendava energiat (25-30, vees 35-36). Alates ülemisest kriitilisest piirist ei suuda higistamine enam keha jahutada
(nt jahedad mähised, keha ülehõõrumised). Alates 1,5 eluaastat-3 aasta: tekib ja areneb välja piloromotoorne („Kananaha“) refleks. See võimaldab vältida mahajahtumist Kuni 10 eluaastani: külmataluvus võrreldes täiskasvanuga väiksem 11-14 aastane: külmataluvus võrreldes täiskasvanuga suurem, kuna parem naha verevarustus VIII. ERITUMINE A. Neerude funktsioonid. Esmas- ja lõpliku uriini teke. Antidiureetilise hormooni osa uriini tekke regulatsioonis. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Neerude funktsioonid. Neerud on paariline organ, mis asetsevad kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Nad on umbes 10-12cm pikad ja 4cm paksud. Koosnevad: Koorollus – seal paiknevad väikesed kapillaarpõimikud, kus toimub üleliigse vee ja ainevahetuse jääkainete filtratsioon ja uriini teke Säsiollus
uriini kontsentratsioonivõime täielik puudumine. Uriinieritus ei ole kontsentreeritud neerude poolt ja omab sama osmolaalsust, mis plasmagi. Osmolaalsus näitab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset kontsentratsiooni ühes kilogrammis vees (Osm/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrolüütide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab mõju hüpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele tuubulitele ja arterioolidele vee tagasiimendumist suurendavalt ning seega organismi vett säilitavalt. Uriini eritub vähem ja kontsentreeritumalt. Uriini osmolaalsus peegeldab kõige täpsemalt neerude lahjenduse ja kontsentreerimise võimet ning varieerub tervetel noortel ja keskeas inimestel 501200 mosm/kgH2O vahel. Isostenuuria korral on uriini osmolaalsus ~300 mosm/kgH2O, mis vastab erikaalule ca 1,010. Tromboos-
impulsid saadetakse aferentsete närvide kaudu südametegevust ja veresoonte toonust reguleerivatesse närvikeskustesse ja sisenõrenäärmetele. Kodade seines paiknevad A- retseptorid reageerivad kodade lihaspingele nende kontraktsiooni ajal, B-retseptorid annavad informatsiooni kodade venituse kohta. Südametegevust reguleeritakse reflektoorselt. Gaueri-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoreilt. Vere mahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ja see pidurdab 10-20 min pärast antidiureetilise hormooni (ADH) produktsiooni, vee eritumine neerude neerude kaudu suureneb. Vere mahu langus suurendab ADH teket, diurees väheneb, vere maht normaliseerub. Bezoldi-Jarishi refleks lähtub kodade kemoretseptoritelt ja avaldub selles, et mõnede ainete toimel (veratriin, nikotiin) südame löögisagedus eglustub, veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Kodade, eriti parema koja venitus vallandab kodadekoesolevatest vesiikulitest atriaalse
Lõplik uriin – tagasiimendumine: esmasuriinist, mis liigub neerukehakestest neerutorukestesse, imenduvad mööda neerutorukesi verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest, seega neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi umbes 159 liitrit vedelikku ning lõpliku uriinina, mis on jõudnud neerutorukeste lõppu, sisaldades aineid, millest organismil on vaja vabaneda, väljutatakse umbes 1-1,5 liitrit ööpäevas. Antidiureetilise hormooni osa uriini tekke regulatsioonis. ADH – antidiureetiline hormoon (uriini tekke vastane). Selle produktsioon sõltub organismi sisesest osmootsest rõhust. Osmootne rõhk aga sõltub vee ja mineraalainete suhtest veres. Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon. Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb. Suur vere mahu ja vererõhu langus stimuleerivad samuti ADH produktsiooni (nt vere või vedelikukaotus)
Inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk. Kui organismi veesisaldus langeb 5% tekib janu, kui 20%, siis sureb ära. Neerude ülesanded. 1. Jääkainete kogumine ja eritamine 2. Vee ja soolade tasakaal 3. Vajalike ainete taasringlusesse saatmine- neerudes eraldatakse ka organismile vajalikud ained, mis muidu satuks jääkainete hulka ja viiakse need uuesti organismi ringlusesse (nt glükoos). 4. Vee eritamise regulatsioon- antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasi imendumist neerudest (mida enam on seda hormooni, seda rohkem tagasi viiakse). Termoregulatsioon 55 Püsiv kehatemperatuur eeldab tasakaalustatud soojusbilanssi. Soojuse ära andmine organismist toimub peamiselt naha ja hingamisteede kaudu. Soojuse äraandmiseks on 4 võimalust:
annaabi.ee 
