Hüpotalamus "mõõdab" vere temperatuuri. Kui temperatuur muutub on tagajärjeks kas higistamine või külmavärinad. Soojusbilanss: Soojust võib saada või kasutada neljal viisil: soojusjuhtivus, kovektsioon, soojuskiirgus, aurustumine. Kriitilised temperatuurid: kui temperatuur on kõrgem või madalam normaalsest, peab organism kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat. Hüpotermia- kehatemperatuuri langus alla 35*C. MÕISTED: antidiureetiline hormoon- ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka hormoonis. konvektsioon- soojuse liikumine õhu- või veevooluga osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. osmoretseptorid- rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes. soojusbilanss- soojusliikide summa, mida organism saab,kulutab või akumuleerib. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale
hormoon -seemnerakkude valmimist testistes FSH (follitropiin) luteiniseeriv -kontsentratsioon tõuseb hüppeliselt hormoon ovulatsiooni ajal LH -soodustab folliikulite purunemist -kollaskeha moodustamist Hüpofüüsi -intermediin kesksagar Hüpofüüsi -antidiureetiline -Vee tagasiimendumise soodustamine tagasagar hormoon distaalsetes neerutorukestes -Diureesi vähendamine -Vererõhu suurendamne -ADH sekretsiooni regulatsioonis eristatakse 3 retseptorid: 1) Osmoretseprotid(hüpotalamus)
türeoliberiin e türeotropiinriliisinghormoon (TTH-RH). Kõik need moodustavad hüpotalamohüpofüsiaalsüsteemi. Teine allsüsteem koosneb hüpofüüsi tagasagarast e neurohüpofüüsist ja hüpotalamuse neurosekretoorsetest tuumadest (kahesugused: nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis). Tagasagara hormoonide teke toimub hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades, mitte tagasagaras endas. Hormoonid liiguvad piki aksonit valmiskujul tagasagarasse. Tagasagara hormoonid. Antidiureetiline hormoon ADH ja oksütotsiin. ADH-l on 2 põhifunktsiooni: a) tema mõjul väheneb lõpliku uriini teke neerudes; b)ahendab veresooni; vererõhku tõstev e vasepressoorne toime (ADH e vasopressiin). Vasopressoorne toime avaldub, kui teda produtseeritakse tavalisest rohkem, igapäevane toime on antidiureetiline. 2 funktsiooni, sest ADH-l on 2 erinevat retseptorit, mille tundlikkuson erinev 1 on suurema tundlikkusega (neerutorukestes paiknevad retseptorid (V2), V1 on
Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö Kogu veri 1h 14x läbi neerude Ultrafiltratsioon- Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil Osmootne kontsentratsioon- tõuseb- signaal veekadu suurem kui vee saamine Antidiureetiline hormoon palju- vesi imatakse neerudes esmauriinist tagasi, vähe- imatakse neerudes vähem vett organismi tagasi Kui tunned joogijanu, on tegemist juba vedelikupuudusega ning sel hetkel kannatavad veepuuduse all ka kõik rakud sinu kehas ja kogu organismi normaalne töö on häiritud. Igapäevaseks funktsioneerimiseks on kehal vaja teatud hulk vett. Iga inimese puhul on vee hulk individuaalne ning sõltub inimese vanusest, soost, tööst ja elustiilist.
- aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar) Õppida MSH milanotropiin Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk
7) Närvisüsteem- vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust. 8) Sisenõresüsteem- toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi. 9) Sigimiselundkond- elundkond, mille abil saadakse järglasi. Inimese sisenõrenäärmed? 1) Ajuripats- Asub peaajus ja toodetavad hormoonid: Oksütotsiin, kasvuhormoon, lutropiin, prolaktiin, türeotropiin, kortikotropiin, follitropiin, Antidiureetiline hormoon. 2) Kilpnääre- Asub kõri külgedel. Toodab türoksiini ja trjoodtüroniini. 3) Kõrvalkilpnääre- Asetsevad rinnaõõnes . toodab parathormooni. 4) Kõhunääre- Asub kõhus/maos. Toodab Insuliini ja glükagooni. 5) Neerupealised- Paiknevad neerude peal. Toodavad Adrenaliini, aldosterooni, noradrenaliini. 6) Sugunäärmed- toodab östrogeeni, progedterooni, testosterooni.
Stimuleerib emakalihaste kokkutõmbeid sünnituse ajal ja piima sekretsiooni Oksütotsiin == Salvestub hüpofüüsi pärast sünnitust. tagasagaras. Hüpotaalamus. ADH (antidiureetiline hormoon) e. Salvestub hüpofüüsi Suurendab neerudes neerutorukestest verre tagasi imenduva vee hulka. Vasopressiin == tagasagaras. Kiirendab ainevahetust ning tõstab seega kehatemperatuuri. Koos STHga Türoksiin == Kilpnääre
● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin
hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e. kasvuhormoon – reguleerib kasvu türotroopne hormoon – reguleerib kilpnäärme tööd, gonadotroopne h. – reguleerib sugunäärmete tööd - neurohüpofüüsi hormoone: oksütotsiin – reguleerib emaka tegevust, antidiureetiline hormoon – neerude tööd jne. Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale): - käbikujuline, ca 0,25 g raskune, asub keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa – epitaalamuse koostisse (selle tõttu vahel ei loetagi teda endokriinnäärmeks!), - koosneb närvikoest, sisaldab punakat pigmenti, - eritab mitmeid hormoone, mis mõjutavad peamiselt sugunäärmete tööd. Kilpnääre (glandula thyroidea): - Suurim – kaal 25-30 g, asub kaelal kõri kõrval ja trahhea ees, koosneb
reguleerimine. Regulatsioon toimub aeglasemalt. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed. Negatiivne tagasiside(stus): kõik 4 meie õpitavat regulatsiooniskeemi (veresuhkur, vesi, temperatuur, hingamine). Positiivne tagasiside(stus): viljade küpsemine, sünnitus, vere hüübimine. 4. Inimorganismi vee-tasakaalu, veresuhkru-, hingamise- ja temperatuuri regulatsioon (osata teha ja mõista skeeme). Mõisted: insuliin, glükagoon. Glükogeen. Pankreas; Piklikaju; hüpotaalamus. Antidiureetiline hormoon. Termoneutraalne tsoon. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub ehk talletub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim. glükogeeniks. Pankreas ehk kõhunâäre.
sarnast funktsiooni. Met-Enkefaliin – reguleerib käitumuslike tegureid ja valu. 3) Neurohüpofüüs koosneb neuronite aksonitest ja seda jagatakse kaheks osaks: lehtriks (Joonis 3.: Infundibulum) ja närvivarjuks; on hüpotalamuse hormoonide mahutiks: Oksütotsiin – stimuleerib sünnituse ajal emaka kontraktsiooni ja soodustab imetamist, mängib suurt rolli seksuaalse meeleavalduse protsessis. Antidiureetiline hormoon ehk vasopressin - kontrollib neerude, kesknärvisüsteemi ja kardiovaskulaarsüsteemi talitlust. Teised hormoonid, mis on sarnased oksütotsiini ja vasopressiniga: mesototsiin, isototsiin, asparo-kootsiin, vaasototsiin, glumitotsiin ja valitotsiin. Hüpofüüsi patoloogiad Akromegaalia (liikmehiidsus, kehaväljehiidsus) - areneb kui hüpofüüs toodab täiskasvanueas liigselt kasvuhormooni, siis, kui luud enam ei kasva
kõhunääre MAKS: *toodab sappi *kahjulike ainete lagundamine *toodab verevalke *talletab varuaineid · Hingamiselundkond Reguleerib piklikaju hingamiskeskus sisaldus tõuseb Vere CO2 , pH Hingamisekuse kemoretseptorid hingamissagedus tõuseb Joonis: nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kops ÜLESANNE: varustab organismi hapnikuga · Erituselundkond Neerude tööd reguleeritakse. janukeskus, antidiureetiline hormoon Joonis: neer, kusejuha, kusekõis, kusiti · Ringeelundkond Joonis: süda, veresooned Regulatsioon: 1)hindamisgaasid-->hingamiskeskus 2)adrenaliin 3)jäsemete liigitamine 4) vererõhk · Tugielundkond Joonis: luud ja lihased 1) toestab keha 2)annavad kehale kuju 3)lihased toodavad soojust · Sigimiselundkond Joonis: munasarjad, munandid ÜL: järglaste saamine · Katteelundkond 1)kaitseb keskkonnamõjude eest 2)liigse päikesekiirguse eest
. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Sisenõrenäärmed Inimese sisenõrenäärmed ja nende eritatud hormoonide toime: Keemiline Nääre Hormoon Toime struktuur Vähendab vee hulka uriinis. Antidiureetiline Ajuripats Peptiid Vähendab veresoonte läbimõõtu ja hormoon tõstab sellega vererõhku. Silelihaste kontraktsioon sünnitusel. Oksütotsiin Peptiid Stimuleerib piima eritumist piimanäärmetest.
Albiinomelaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UVkiirhuse tundlik. Alleel mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suurtelt loomadelt,
Lihaskoe liigid: sile lihaskude (1 tuum, aeglane, kokkutõmbed ei allu tahtele, reguleeritakse vegetatiivse närvisüsteemi poolt, moodustavad nt siseelundkonna lihaseid), vöötlihaskude (koosneb lihaskiududest, pikad ja paljutuumsed rakud, kiired lihased, alluvad tahtele, moodustavad skeletilihaseid, ristivöödiline) südamevöötlihaskude (ristivöödilised, hargnevad, paljutuumsed, töötab pidevalt, alustab sünnil, kontrollimatu) 4. Millistes elundites toodetakse järgmisi hormoone: antidiureetiline hormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon) kasvuhormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses türoksiin - kilpnäärmes (türoksiini puudusel kujuneb struuma) insuliin pankreases ehk kõhunäärmes (langetab veresuhkru taset) glükagoon pankreases ehk kõhunäärmes (tõstab veresuhkru taset) adrenaliin neerupealistes (kontrollib süsivesikute ainevahetust, kontrollib lihaskontraktsiooni, ergutab
janu, püüab vett tagasi saada, uriini kogus väheneb. Nt oksendamine, kõhulahtisus, vere kaotus väiksem uriinikaotus. Vett juurde suu kaudu juures, väga paanika puhul otse verre 0.93%line naatriumkloriidilahus, selle osmootne 1 rõhk sama mis vereplasmal (plasma teeb vere vedelaks). Osmootset rõhku tõstab soolase toidu söömine (tekib janu, väheneb uriini eritumine). Magusad ained, morsid. Antidiureetiline hormoon väljutatakse hüptalamuse kaudu? ADH o Isotooniline lahus selle osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osmoose rõhuga, nt 0,93%line naatriumkloriidlahus o Hüpotooniline lahus selle osmootne rõhk on madalam organismi sisest osmoosest rõhust, nt vesi, seda süstida ei tohi, vesi hakkab minema punaliblede sisse, hakkab pihta osmoos lahusti ühesuunaline muutumine
väiksema uriinieritusega ja janu suurenemisega. Füsiloogiline lahus – 0,9% NaCl – sellisel lahusel on sama osmootne rõhk nagu vereplasmal. Ravimeid manustatakse tavaliselt füsioloogilises lahuses. Osmootne rõhk on suurenenud ka nt soolase toidu söömisega – janu tekib + uriinieritumine väheneb. Osmoote rõhu langus on tav. siis, kui juuakse palju vett. Sellele reageerib organism suurenenud uriiniga. Selleks hormooniks, mis reguleerib uriinikogust, on antidiureetiline hormoon. Seda produtseeritakse hüpotalamuses – suurendab vee jäämist organismi, lõpliku uriini kogus väheneb. ADH – antidiureetiline hormoon. Osmootse rõhu juures nimetame ka osmootse rõhu võimalikke termineid, mis käivad lahuste kohta: a)isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osm. rõhuga. 0,9% füsioloogiline lahus. b) hüpotooniline lahus – osmootne rõhk on madalam organismisisesest. Nt vesi. Sellist lahust süstida ei tohi
2) Türeokortikotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded Kasvuhormooni ülesanneteks on reguleerida kehalise kasvu normaalset arengut, kiirendada valkude sünteesi ning intensiivistada rasvade vabanemist rasvkoest. 3. Antidiureetiline hormoon Reguleerib vee ainevahetust ning tõstab vererõhku. 4. Neerupealised Neerupealised koosnevad koorest ja säsist, mida võib vaadelda eraldi näärmetena. 5. Neerupealiste koore hormoonid, nende ülesanded 1) Mineraalkortikoidid a. Reguleerivad K ja Na ainevahetust b. Osaleb vererõhu säilitamisel c. Säilitavad elektrolüütide ja vee tasakaalu 2) Glükokortikoidid a. Glükogenees b
Järglasi kond saadakse naise ja mehe sigimiselundkondade toodetud sugurakkude ühinemisel. Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. Nääre Hormoon Keemiline Toime struktuur Ajuripats antidiureetiline Peptiid Vähendab vee hulka uriinis, hormoon vähendab veresoonte läbimõõtu (seega tõuseb vererõhk). oksütotsiin Peptiid Silelihaste kontraktsioon sünnitusel. Stimuleerib piima eritumist piimanäärmetest.
rõhk langeb, viiakse vesi kehast välja suureneb uriini väljutus neerude kaudu, millel on suur osa osm rõhu hoidmisel. Osm rõhku võib muuta ka verekaotus, mille korral väheneb ringluses oleva vedeliku maht (vere ruumala), tekib janu (vedeliku mahtu suurendatakse joomise kaudu). Verd on ka maksas, põrnas ja osas lihastes, mitte ringluses. Osm rõhu regulatsioonis osalevad hormoonid: 1. hüpofüüsi tagasagara poolt verre paisatav antidiureetiline (uriini tekkimist takistav) hormoon ADH 2. südame kodade natriureetiline hormoon KNP/ANP, mis soodustab vee väljutamist 3. RAAS-süsteem (reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem) kuiosm rõhk langeb ja ringleva vere maht väheneb, vererõhk langeb, RAAS-süsteem viib veresoonte ahenemiseni, uriiniväljutuse vähenemiseni. Selle liigne tegevus viib kõrgvererõhutõveni Enam-vähem kindlates piirides üritatakse hoida ka: 1
13. Rakke, mis kindlustavad vere kaitsefunktsiooni: leukotsüüdid, trombotsüüdid, erütrotsüüdid 14. Võimalusi , kuidas toimub jääkainete eritamine kehast- higistamine, uriiniga, kopsudest väljahingatava õhuga 15. Kuse-elundkonna osad: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 16. Inimese sisenõrenäärmeid(ül + hormoon)- 1) kilpnääre- intensiivistab rakuainevahetus(türoksiin) , 2) ajuripats vähendab vee hulka uriinis (antidiureetiline hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) , 4)sugunäärmed- mõjutavad sugutunnuste välja kujunemist (N östrogeen ; M- testosteroon) 17. Protsesse, millele kulun energia puhkaval inimesel- ainevahetus,kasv, metaboolne energiakadu,väljaheited,uriin 18. Protsesse, mis kindlustavad organismis füüsilise pidevuse- ATP, mis lihaskoes; ATP, mis tekib glükoosi käigus; Aeroobsel hingamisel sünteesitav ATP 19
See vabaneb siis kui veresoonte mahtuvus on suurenenud. Tema suurendab uriini, Na väljutust, lainedab veresooni ja langetab sellega vererõhu. Histamiin on tugev kapillaaride laiendaja. Histamiini vabaneb ülitundlikkusega seotud reaktsioonide korral, putukahammustuste korral, piirkond kuhu on hammustatud muutu punaseks (veresooned laienevad), kui tekib turse, muutub nahk valgeks. Vasopressiin (ADH) hüpofüüsi tagasagara hormoon, tal on kaks toimet: antidiureetiline ja vasopressoorne (veresooni ahendav ja vererõhku tõstev.) südametegevust mõjutavad mineraalsoolade ioonid. Ca ja Mg-ioonid tugevdavad südame kokkutõmbeid, K- ioonid nõrgestavad.
Seal 1 miljon, veisel 4 miljon. * glomeerul – verest → filtraati – lahustunud ained, vesi, uurea, kreatiniin Torukeste struktuur: * proksimaalne vääntoruke – enamik filtreeritud aineid (60%) ja vett reabsorbeerub. torukese vedelikust → verre – Na+, K+, Cl-, bikarbonaat, vesi, glükoos, AH Väga palju transporditakse aineid (aktiivselt ja passiivselt). Palju Na +, Cl-, fosfaati imendub – kontrollivad hormoonid angiotensiin II, aldosteroon, antidiureetiline hormoon, endoteliin-1, nartiuretic peptiid, paratrüoidhormoon, vitamiin D 3 ja kaltsitoniin. Sekreteeritakse: endogeensed - sapphappe soolad, oksalaat, uraat, kreatiniin, prostaglandiinid, epinefriin, hippuraat. Lisaks ravimid ja toksiinid: AB (penitsilliin G, trimethoprim), diureetikud (chlorothiazide, furosemide), viirusvastased (acyclovir, ganciclovir), anesteetiline morfiin ja selle derivaadid, herbitsiid paraquat jpt * Henle ling (alanev osa ja peen/ ülenev jäme osa). ülenev peen osa:
Seega on hüpofüüsi tagasagar tegelikult hüpotalamuses produtseeritud hormoonide "vaheladu", kust neid vastavalt vajadusele verre suunatakse. Neuroneid, kus kõnealuseid hormoone sünteesitakse, nim neurosekretoorseteks rakkudeks, nende produkte aga neurohormoonideks. Terminid "neurosekretoorne rakk" ja "neurohormoon" on üldmõisted ning neid kasutatakse ka teiste hormoone produtseerivate närvirakkude ning nende hormoonide kohta. 5 Antidiureetiline hormoon (ADH) toimib neerudesse, soodustades vee tagasiimendumist distaalsetes neerutorukestes, vähendades seeläbi diureesi ning säilitades (suurendades) vererõhku. Tõsi küll, vererõhku suurendav efekt ilmneb kõnealusel hormoonil vaid tema äärmuslikult kõrge kontsentratsiooni korral inimese veres. Sellisel juhul soodustab ADH vererõhu tõusu mitte üksnes vee peetuse tulemusena organismis, vaid ka tema toimel tekkiva arterite konstriktsiooni tagajärjel
on juba olemas. Narkootikumi mõju lõppedes ei suuda organism ise vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue annuse järgi. 10. Humoraalne regulatsioon on organismi elundkondade talitluse reguleerimine hormoonide vahendusel. Kuna hormoone on veres väga väike, siis on see regulatsioon aeglane, kuid järjepidev. 11. Ajuripatsi hormoonid: Antidiureetiline hormoon vähendab vee hulka uriinis; tõstab vererõhku Oksütotsiin silelihaste kokkutõmbed sünnitusel; piima eritumine piimanäärmetest Kortikotropiin stimuleerib neerupealiste hormoonide eritumist Follitropiin sugurakkude areng Kasvuhormoon soodustab kasvu; mõjutab ainevahetust Lutropiin naistel: stimuleerib ovulatsiooni ja kollakeha teket; meestel: stimuleerib testosterooni eritamist
tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes.Kui osmootne rõhk tõuseb, on see märk, et veekadu on suurem kui vee saamine. Käbikeha toodab ANTIDIUREETILIST hormooni,mille peale imetakse esmasuriinist rohkem vett organismi tagasi Osmoteseptorrakud tunnevad ära,kui veri läheb lahjemaks,kui vett on palju. Antidiureetilist hormooni tuleb siis vähem, seda vähem vett imetakse esmasuriinist tagasi. Kehast väljutatava uriini hulk kasvab. Ka suurte verekadude puhul asub tööle antidiureetiline hormoon veekao vähendamiseks ja vere säilitamiseks.
punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine (A ja B12), kolesterooli süntees · Uurea- sünteesitakse maksas siis, kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib alguses ammoniaak, millest sünteesitakse uurea (ammoniaak on mürgine!) · Osmoregulatsioon- kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine · Antidiureetiline hormoon- sellest sõltub kui palju vett esmauriinist tagasi imatakse (hüpotalamus) · Pruun rasvkude- vastsündinud lastel, milles on palju mitokondreid (annab pruuni värvuse). Soojusproduktsiooni alus. · Soojuse kaotamine ja saamine: soojussjuhtvus (ühelt kehalt teisele), konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega), aurustumine (vedelast olekust gaasiliseks), soojuskiirgus (soojakadu infrapunase kiirguse näol)
kusiaine ehk uurea. Tagasiimendumise protsess: Na ja vee tagasiimendumine algab otsekohe juba esimese järgu väänilistes torukestes. Umbes 2/3 (160-180-st ehk 150 liitrit) Na ja veest imendub väänilistest torukestest tagasi, Na ees, vesi järel. Henle lingus imendub veel 15% Na ja esmasuriinist tagasi (= ligikaudu 20 liitrit veel). Lõplik uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse kaudu kogumistorukestesse. Tagasiimendumist kogumistorukestes reguleerib antidiureetiline hormoon (diurees – uriini teke; anti – vastand: järelikult uriini teket vähendav hormoon). Kui antidiureetilist hormooni (ADH-d) tekib rohkem, siis lõplikku uriini tekib vähem. Vastupidisel juhul tekib lõplikku uriini rohkem. ADH-d tekib rohkem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud. Osmootse rõhu tõus omakorda võib olla tingitud soolase ja magusa söömisest; suurest vedelikukaotusest (tugev higistamine, oksendamine või kõhulahtisus). ADH-d tekib rohkem, esmasuriini
jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga. Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes. Kui organismis on vett liiga vähe, reageerib hüpotaalamus sellele kahel viisil: 1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust. 2)Asub ajus olevat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (ADH). (antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas Inimese soojusbilanss: Keha soojus tekib peamiselt ainevahetuslike protsesside käigus.
imendub tagasi, nagu ka vesi. · Vee tagasiimendumine käib paralleelselt Na ja Cl-ga. Proksimaalsetes torukestes imendub 2/3 Na kohe tagasi, 2/3 vett- 120L. Henle lingus imendub tagasi veel 15% veest ja Na/Cl imendub Henle lingus ja distaalsete torukeste algusosas. · 20% esmasuriinist imendub kogumistorukestes, kus toimub lõpliku uriini koguse regulatsioon. Seal selgub, palju lõpliku uriini tekib. · Tagasi imendumist kogumistorukestest reguleerib antidiureetiline hormoon ehk ADH, mille toimel imendub kas rohkem või vähem tagasi. · ADH produktsioon sõltub: läheb hüpofüüsi tagasagarasse- seal on kaks tuuma NS ja NP, kus tekib ADH. Kui osmootne rõhk on tõusnud või kui vererõhk on langenud, siis on ADH produktsioon tõusnud- vee kaotus, higistamine, soolane toit. · ADH mõjul imendub läbi kogumistorukese seina rohkem vett tagasi.
A. Vahtramäe 2012 5 Na - ja Cl - ioonide aktiivne transport rakuvaheainesse, kusjuures see nefroni osa on veele läbitamatu. Nii tekib kõrge soolade kontsentratsioon Henle lingu ümbritsevas rakuvaheaines ja kutsub esile vee liikumise kõrgema kontsentratsiooni suunas seega tagasi organismi. Olulist rolli vee tagasiimendumises distaalses torukeses ja kogumistorus etendab ADH (antidiureetiline hormoon) ADH muudab väänilise torukese ja kogumistorukese epiteeli veele läbitavaks nii muutub uriin kontsentreeritumaks ja organism peab vee kinni. Lõpliku e. sekundaarse uriini hulk on 1-1,5 liitrit ööpäevas. 3) sekretsioon Tubulaarse sekretsiooni tulemusena tuuakse torukese valendikku tagasi aineid torukesi ümbritsevatest veresoontest või ained, mida toodetakse torukeste enda rakkudes (nt. orgaanilised happed, alused, ravimid jne.).
Tõus: Sportlik tegevus Langus: Magamine 27. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Mida sügavamalt ja kiiremini hingata, seda rohkem omastab keha hapniku. 28. Millised on neerude peamised ülesanded organismides. *Jääkainete kogumine ja eritamine. *Vee ja soolade tasakaalu tagamine. *Vajalike ainete taasringlusse saatmine. 29. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendusmist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = aurustumine, konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus Saame: radiatsioon, toit
hulk veres. See alandab vere pH taset. Retseptorid saavad signaalid hingamiskeskusesse, mis samamoodi intensiiivistab ventilatsiooni (hingeldamine). 26. Millised on neerude peamised ülesanded organismides. - jääkainete kogumine ja eritamine - vee ja soolade tasakaal - vajalike ainete taasringlusesse saatmine 27. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon – selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendumist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine. 28. Inimese veebilanss – selle tulu ja kulupool – peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide
Treeningu käigus väsitatakse end ja pingutuse käigus suureneb piimhappe hulk veres. See alandab vere pH taset. Retseptorid saavad signaalid hingamiskeskusesse, mis samamoodi intensiiivistab ventilatsiooni (hingeldamine). 28. Millised on neerude peamised ülesanded organismides. - jääkainete kogumine ja eritamine - vee ja soolade tasakaal - vajalike ainete taasringlusesse saatmine 29. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendumist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine. 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide 31
koguneb kudedesse. Positiivne veebilanss võib kujuneda ka neerude või südamehaiguste korral vesi koguneb kudedesse ja avaldub tursetena. Ka kestev valgudefitsiit võib põhjustada vee kogunemise kõhuõõnde ja jalgadesse, vee jaotus kudede ja vereplasma vahel on häiritud. 6.4.3. Vee eritumise regulatsioon. Kudede veehulk sõltub rakkudes ja rakuvälises vedelikus olevast K+ ja Na+ sisaldusest. Vee eritumist reguleerivad hormoonid: Vasopressiin e.antidiureetiline hormoon Mineralokortikoidid (aldosteroon) Vereplasma valgud Rohke mineraalaineteta vesi tekitab nn. veemürgituse (eriti vähese toidu või nälja korral): rakuväline vedelik lahjeneb, vesi tungib osmoosi tõttu rakku- mehhaanilised vigastused, eriti närvisüsteemis. OSMOOTSE RÕHU TÕUS | ANTIDIUREETILINE HORMOON | |
pärilikud. Mineraalained ja vesi Naatriumi tagasiimendumine algab kohe prokstorudes, 2/3 imendub seal tagasi. Kui see läheb ümbritsevasse koesse, tõuseb seal osmrõhk, nende erinevuste tõttu liigub vesi..kuidagimoodi. 2/3 120st liitrist.. Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% naatriumist ja veest umbes 25L. 155L on tagasiimendunud siis, kui esmasuriin jõuab kogumistorukestesse. Kogumistorukestes toimub lõpliku uriinikoguse regulatsioon, reguleerib tagasiimenduse intensiivsust antidiureetiline hormoon ADH hüpotalamuses tekkiv. ADH sekretsioon sõltub osmrõhkust, kui see kõrgem, siis ADH-d rohkem , rohkem vett imendub tagasi, et osm normi viia. Kui osm normaalne, siis lõplikku uriini tekib ainult 1,5L. 25-st imendub 23,5 kogumistorukestesse. Lõpliku uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse põhjal kogumistorukestes. Kui osm langeb, juuakse palju, tekib ADH-d vähem, imendub tagasi vähem, lõplikku uriini rohkem. Kusepõie tühjenemine ja täitumine
kogumistorukestes toimuv vee tagasiimendumise intensiivsus sõltub osmootsest rõhust. Kogumistorukestes toimuv tagasiimendumine määrabki lõpliku uriini koguse. Piltlikult väljendades: kui kogumistorukestesse jõudnud 20 liitrist imendub tagasi 18,5 liitrit, tekib ööpäevas 1,5 liitrit lõplikku uriini, kui tagasi imendub 19 või 18 liitrit vett, tekib vastavalt 1 või 2 liitrit lõplikku uriini. Resorptsiooni kogumistorukestes ja ühtlasi lõpliku uriini kogust reguleerib antidiureetiline hormoon (ADH) ehk vasopressiin. ADH tekib hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades vastavalt organismi kehavedelike osmootsele rõhule. Kui osmootne rõhk suureneb (näiteks soolase või magusa toidu söömisel, tugeval higistamisel), siis suureneb ka ADH süntees hüpotalamuses ja ADH väljutamine hüpofüüsi tagasagarast verre. Verega transporditakse ADH neerude kogumistorukesteni, kus ta avaldab mõju kogumistorukeste epiteelile, muutes need veele läbilaskvamaks
Epifüüs CORPUS PINEALE Kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA Kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYREOIDEAE Tüümus THYMUS Langerhansi saarekesed kõhunäärmes Neerupealis GLANDULAE SUPRARENALIS Sugunäärmed 4. Hüpofüüs HYPOPHYSIS On ühenduses hüpotaalamusega, nõristab umbes 10 hormooni, mõned reguleerivad KNS'i. Hüpotaalamuses toodekase kahte tüüpi hormoone: 1) Oksütotsiin suguhormoon 2) Antidiureetiline hormoon Vähendab uriini teket Näärmel eristatakse eessagarat, vaheosa ja tagasagat. 5. Epifüüs HYPOPHYSIS Funktsioon Pidurdab gonadotropiinide produktsiooni 6. Kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA Funktsioon Ainevahetue regulatsioon, füüsiline ja vaimne areng, NS talitlus 7. KõrvalkilpnäärmedGLANDULAE PARATHYREOIDEAE Funktsioon Mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust 8. Langerhansi saarekesed Hormoon: Insuliin
e. ekstratsellulaarne vesi 20 % kehakaalust (¾ rakkudevahelises ruumis ¼ soontesiseses ruumis); ümbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja rakust välja. Organismi päevane veevajadus on 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. Regulatsioon - kesknärvisüsteem, ADN (antidiureetiline hormoon), neerupealiste koore kortikosteroidid. 27.Dehüdratatsioon, hüperhüdratatsioon Dehüdratsioon - veesisalduse langus organismis. Töövõime langeb. Teatud määral on võimalik töövõimet tõsta, kui enne aktiivset tegevust tarbida vett. Hüperhüdratsioon - veesisalduse tõus. 28.Hüpotooniline hüperhüdratatsioon Tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku manustamisel peale suurt vedelikukaotust. Tulemus - langeb vereplasma osmootne rõhk ja vesi liigub raku sisemusse
langetab kogu vererõhku. Ülitundlikkuse vorm – anafülaktiline šokk – vale veregrupi ülekandmisel või nt antibiootikumi ülitundlikkus – järsk vererõhu langus sekundite, minutite küsimus. Aitavad adrenaliin ja neerupealise hormoonid.) Angiotensiin II – aine, mida tavaliselt vereringes aktiivsena pole, vaid esineb mitteaktiivse eelvormina – angiotensikogeenina, mis muutub aktiivseks vererõhu, veremahu langusel (vt neerupealised). RAAS – reniin angiotensiin aldosteroon.. Antidiureetiline hormoon ehk ADH – hüpofüüsi tagasagara hormoon, mis tekib hüpotalamuses. Tema mõjul veresooned ahenevad, suureneb uriini tagasiimendumine neerutorukestest verre. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ HINGAMINE Hingamiselundkonna moodustavad: * ninaõõs * neel * hingetoru – selle algusossa jäävad kõri ja häälepaelad Hingetoru jaguneb kaheks bronhiks – vasakuks ja paremaks
kasvuhormoon Mehele iseloomulike sootunnuste testosteroon Seemnesari arengut Naisele iseloomulike sootunnuste Östrogeenid Munasari arengut Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd - Ajuripats Kaltsiumi ja fosfori aineahetuse Parathormoon kõrvalkilpnääre regulatsioon Ca verest luudesse Vererõhu tõstmine Antidiureetiline Ajuripats hormoon Ööpäevaste rütmide reguleerimine melatoniin käbikeha Ergutab südame tegevust Adrenaliin Neerupealised Veresuhkru kasutamine lihasrakkudes Adrenaliin neerupealised Reguleerib veres glükoosi muutmist Insuliin Kõhunääre glükogeeniks Mille liignõristumisel tekib hiigelkasv Kasvuhormoon Ajuripats
päsmakeses kahe arteri vahel (päsmakeste arterioolides) (nimeta veresoonte asukoht ja nimetus) ja filtratsioonirõhku vähendavad valkude osmootne rõhk (onkootne rõhk) , kihnuõõne vedeliku rõhk. Selgita kusejuha ehitust ja talitust kusejuha seina lihaste kokkutõmbed soodustavad uriini liikumist neerudest kusepõide, ei lase tagasi valguda. (Silelihaseline toruke, mis edastab uriini kusepõide) Diureesi vähendavad hormoonid on aldosteroon (neerupealise koores) ja antidiureetiline hormoon (hüpotaalamus) Vastuvooluprintsiip tähendab, uriini kontsentreerivat mehhanismi, kus vee imendumine proksimaalses väänilises torukeses soodustab NA+ imendumist distaalses väänilises torukeses. Podotsüüt asub päsmakese arterioolide peal ja tema ülesandeks on osaleda esmasuriini filtratsioonis. Kusepõie seina moodustavad (nimeta kihid): 1) Limaskest. Transitoorne ehk siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml
·Reguleerib rasvas sisaldust. ERITUSELUNDKOND JA SELLE REGULATSIOON Erituselundkonna moodustavad neerud aga ka naha higinäärmed, kopsud, mis eritavad CO2-te ja veeauru ning mõningal määral soolestik(H2O). Elundkonna regulatsioon toimub: ·Humoraalselt ·Neuraalselt Erituselundkonna regulatsioon toimub: ·Aju osmoretseptoritega (Osmoretseptorid tajuvad ära verekonsentratsiooni. Uriin tekib verest, kui konsentratsioon kõrge tahab inimene juua. ·Antidiureetilise hormooniga (Antidiureetiline hormoon, mida toodab aju, hoiab vett kokku. Põis ei täitu uriiniga kergesti). Neerud töötavad ultrafritratsiooni põhimõttel, mis tähedab, et esmas uriinist, mis verest filtreerub imatakse osa vajalikke aineid tagasi. Teisene uriin on valmis uriin. KÕRGEM NÄRVI TALITLUS Inimese närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem(KNS) ja piirdenärvisüsteem, mida mille moodustavad närvid. Närv ise moodustub närvirakkude jätketest. Inimesel
(mõjutab siseelundite ja veresoonte talitlust). Kolmandaks hüpotaalamus on seotud ajuripatsiga. Ajuripatsil on kaks sagarat, kolmas ehk vahesagar on inimesel väga tagasihoidlikul arenenud, teised on eesmine ja tagasagar. Hüpofüüsi tagasagara hormoone sünteesitakse hüpotaalamuses. Nad sealt hüpotaalamusest laskuvad piki hüpofüüsi vart tagasagarasse. Varres kulgevad taksonid. Aksonite keha on hüpotaalamuses, seal sünteesitakse tagasagara jaoks kahte hormooni: antidiureetiline (ATH) ja oksütotsioon (soodustab sünnitust ja piima väljutamist). Neis kahes tuumas sünteesitakse: nukleus supraobtius tuum, n. paraventrieularis tuum. Liberiinid ja satiinid (pidurdavad) Häired, mis tekivad kahjustusel (räägivad kõige paremini funktsioonist). On seotud lihaste toonuse ja koordinatsiooniga. Ataksia liigutuste koordinatsiooni häiret. Liigutused on kohmakad, ei ole sujuvad. Astaasia pea ja jäsemete värisemine Asteenia lihaste kiire väsimine
stimuleerivaid ehk glandotroopseid hormoone (adrenokortikotroopne, türeotroopne, folliikuleid stimuleeriv ja luteiniseeriv hormoon). Neurohüpofüüsis kuulub tekkelt närvisüsteemi juurde ja kujutab endast hüpotalamuses asuvate neuronite aksonite lõpmete kogumikku, seda vaadeldakse kui hüpotalamuse neurohormoonide depood. Hüpotalamuse tuumades tekkivateks hormoonideks on adiuretiin ehk antidiureetiline hormoon (ADH) ehk vasopressiin ja oksüdotsiin. Hüpofüüsi tagasagarasse jüuavad need hormoonid närvikiudu pidi toimuva (aksonaalse) transpordi teel. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Eritusfunktsiooni täidavad neerud, nahk, hingamis- ja seedeelundid. Ainevahetusjääkide
mööda neerutorukesi verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest, seega neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi umbes 159 liitrit vedelikku ning lõpliku uriinina, mis on jõudnud neerutorukeste lõppu, sisaldades aineid, millest organismil on vaja vabaneda, väljutatakse umbes 1-1,5 liitrit ööpäevas. Antidiureetilise hormooni osa uriini tekke regulatsioonis. ADH – antidiureetiline hormoon (uriini tekke vastane). Selle produktsioon sõltub organismi sisesest osmootsest rõhust. Osmootne rõhk aga sõltub vee ja mineraalainete suhtest veres. Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon. Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb. Suur vere mahu ja vererõhu langus stimuleerivad samuti ADH produktsiooni (nt vere või vedelikukaotus). Igapäevases regulatsioonis ADH produktsioon vererõhust väga ei sõltu (sest
neerutorukestesse, imenduvad mööda neerutorukesi verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest, seega neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi umbes 159 liitrit vedelikku ning lõpliku uriinina, mis on jõudnud neerutorukeste lõppu, sisaldades aineid, millest organismil on vaja vabaneda, väljutatakse umbes 1-1,5 liitrit ööpäevas. Antidiureetilise hormooni osa uriini tekke regulatsioonis. ADH – antidiureetiline hormoon (uriini tekke vastane). Selle produktsioon sõltub organismi sisesest osmootsest rõhust. Osmootne rõhk aga sõltub vee ja mineraalainete suhtest veres. Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon. Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb. Suur vere mahu ja vererõhu langus stimuleerivad samuti ADH produktsiooni (nt vere või vedelikukaotus). Igapäevases regulatsioonis ADH produktsioon vererõhust väga ei
1. Stomatostatiin (SS)- tekib paljudes kohtades, pärsib kasvuhormoni produktsiooni, pärsib ka kilpnäärme hormoonide teket. 2. Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon. Tagasagara ehk neurohüpofüüsi hormoonid Erienevus eessagarast on selles, et tagasagara hormoone produtseeritakse hüpotaalamuses- nukleus supraoptcus ja paraventricularis. Kaks hormooni, mida hüpotaalamuses produtseeritakse ja mis lähevad tagasagarasse- ADH ja oksütotsiin. ADH antidiureetiline hormoon. 2 põhitoimet: · Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem
1. Stomatostatiin (SS)- tekib paljudes kohtades, pärsib kasvuhormoni produktsiooni, pärsin ka kilpnäärme hormoonide teket. 2. Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon. Tagasagara ehk neurohüpofüüsi hormoonid Erienevus eessagarast on selles, et tagasagara hormoone produtseeritakse hüpotaalamuses- nukleus supraoptcus ja paraventricularis. Kaks hormooni, mida hüpotaalamuses produtseeritakse ja mis lähevad tagasagarasse- ADH ja oksütotsiin. ADH antidiureetiline hormoon. 2 põhitoimet: · Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem
osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. Suurendab K+ eritust. · Reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust. · Parathormoon suurendab Ca2+ tagasiimendumist neerutorukestes.
annaabi.ee 
