ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka, kuid bioaktiivse toimega on veel mitmed teised orgaanilised ühendid -. Nt antibootikumid ja paljud mürkained. Sahhariidid süsivesikud, orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse ka mono-,oligo-ja polüsahariidideks. Et mono-ja ologisahhariidid on magusamaitselised, nim neid suhkruteks. Monosahhariidid lihtsuhkrud. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsinike aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Monosahhariidedest on kõige olulisemad riboos ja desoksüriboos.Need kuuluvad nukleiinhapete koostisesse
vajalikud bakterid, kes sünteesivad vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. Meil on ka tõvestavad bakterid, kes hakkavad organismi sattudes tootma bakterhaigusi. Bakterid põhjustavad meile palju haiguseid (kopsupõletik, vistrikud, borrelioos, koolera ja süüfilis). Meid kaitsevad nende eest nahk ja limaskestad ning bakterid hukkuvad meie seedeelundites ja neid hävitavad ka antikehad. Bakterhaiguste vastu on loodud vaktsiinid ja antibootikumid, mis kaitsevad meid. Bakterite abil valmivad ka mitmed toiduained. Piimhappebaktereid kasutatakse hapendatud piimatoodete valmistamiseks, bakterite abil toodetakse mitmeid ravimeid, vitamiine vaktsiine, tõvestavatest bakteritest valmistatakse bakterioloogilist relva, bakteritega valmistatakse silo, väetist ja tõrjutakse taimekahjureid. 17. Missuguseid organisme on viirused võimelised nakatama? Viirused on võimelised nakatama kõiki organisme, kellel on elutunnused. 18
mitte uuesti üles ehitanud vaid lihtsalt prokarüootset translatsiooni täiendanud, et tagada protsessi paremat kontrollitavust. Valkude kotranslatsiooniline transport eukarüootides. Valgusünteesi inhibeerivad antibiootikumid ja ribosomaalse RNA funktsioonid. Antibiootikumid on madalmolekulaarsed ained, mis pidurdavad mikroobide elutegevust ja paljud neist on sedamööda kasutusel ravimitena. Varem tuntud antibiootikumid olid pärit mikro- või ka hulkraksetest organismidest (looduslikud antibootikumid). On huvitav, et ka inimese organism toodab mitmeid antimikroobseid aineid, nn. defensiine, mis on oma keemiliselt loomuselt lühikesed peptiidid ja nad on geneetiliselt kodeeritud st. igale defensiinile vastab oma geen. Tänapäeval on kasutusel suur hulk sünteetilisi antibiootikume, mis on kas looduslike ravimite derivaadid või täiesti uued keemilised ühendid. Enamasti on antibiootikumid madalmolekulaarsed ained. Antibiootikumidel on
annaabi.ee 
