Lahjendamata kujul võivad nahavigastusi tekitada: suhkrukask, boldopuu, kamper, hiina kaneelipuu, kaneel, nelk, ingver, kadakas, piparmünt, must pipar, pimendipuu, liivatee. Esimeste raseduskuude jooksul on soovitav hoiduda üldse eeterlike õlide kasutamisest. (www.balscand.ee ) Valik enamlevinud eeterlikle õlisid Apelsin Kasutatakse seepide, pesuainete, kosmeetikatoodete, parfüümide lõhnastamiseks, samuti toitude ja jookide aromatiseerimiseks. Koondab endas antibiootilisi, antiseptilisi ja põletikuvastaseid omadusi. Apelsiniõli leevendab stressi ja depressiooni, manustamisel puhastab verd ja soodustab seedimist, stimuleerides ka lümfiringet. Aitab väsimuse korral ja leevendab külmetushaigusi, palavikku, samuti gaase ja kõhukinnisust. Nahahoolduses toimib puhastavalt, toniseerivalt ja kudesid uuendavalt, sobib eriti rasuse naha korral. Aroomiteraapias mõjub päikseliselt ja meeleolu tõstvalt. Sidrun
esmaabivahendina. 5. Mis ajast on kasutusel antibiootikumid ja kellele kuulub nende avastamise au? 1928. aastal avastas penitsilliini šoti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming. 1991. aastal leiti mumifitseerunud inimjäänused, mis kuulusid pronksiajal elanud mehele, kellele anti hiljem nimeks Ötzi (elas u. 5000 a. tagasi) ja kes kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. 6. Kas jäämees Ötzi kasutas juba antibiootilisi aineid? Ötzi kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. Seda seent kasutatakse praegugi tee valmistamisel. Seen sünteesib parasiidsete bakterite vastast antibiootikumi. 7. Kuidas on leiva- ja õlletegu seotud pärmiga ja mis ajast on see viis kasutusel? Pagaripärmil (Saccharomyces cerevisae) on võime muuta glükoosi alkoholiks ja CO2-ks. Eralduv CO2 on taignakergitajaks pagaritööstuses. Egiptusest on leitud 4000 aastat
lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku indikaatoriteks onseinakorp (erekollane samblik) näiteks (endiste!) kruusateede lähedal, suurte lautade ümbruses, linnukolooniate lähistel. Harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) viitab lämmastikuühendite rohkusele õhus 10. Samblike kasutamine. 1. Ravimid sisaldavad antibiootilisi aineid: · islandi käokõrv (Cetraria islandica) ravitee, preparaadid "Islamint", "Islamoos" · habesamblikud (Usnea) usniinhape ja selle preparaadid 2. Mürgid - väheseid samblikuliike (nt. Letharia vulpina) on Kesk- Euroopas ja Skandinaavias kasutatud metsloomad (huntide- rebaste) mürgitamiseks 3. Toit ja loomasööt samblikud sisaldavad süsivesikuid (nn samblikutärklist e lihheniini), seega
juuretisega ·piimhappelise käärimise teel 8 hapupiim, jogurt, atsidofiilpiim kohupiim hapukoor) ·segakäärimise teel peale piimhappebakterite on vell pärmi ja hallitusseene puhaskultuure ( keefir, kumõss, viili) Käärimisprotsessis muutub piimasuhkur piimhappeks ja valgud kalgenduvad, tooted on kõtge toiteväärtusega, kerge omastatavusega, meeldiva ja värskendava maitsega, dieet- ja raviomadustega. Mõned piimhaüüebakterid eraldavad antibiootilisi aineid( atsidofiilkepike, bulgaaria kepike), jmis takistavad põletikuilste protsesside arengut osranismis Mikroobid rikastavad tooteid B-grupi vitamiinidega Hapupiimajoogid - keefir, atsidofiilpiim ja keefir, hapupiim hapendatud pett, kumõss, rjazenka (ukraina hapupiim) Keefir enim valmistatav hapupiimajook, liigitatakse - rasvata mitte üle 0,5% rasva - väherasvana 1,0 ja 2,5% rasva - keefir 3,2 % rasva
(pürrolosporiin - leukeemia, korkomitsiin leukeemia ja kopsu kartsinoom). AB gentamütsiini kasutatakse bakterhaiguste ravimiseks. Perekond Salinispora (lähedane Micromonosporaga) Morfoloogia: · Substraadimütseel, sellel sileda pinnaga üksikud või kobarates spoorid (koniidid). Oranzhikalt pigmenteerunud. Elupaik looduses: · merebakterid. Osa liike elab käsnadega koos. Biotehnoloogiline rakendus: · toodavad kasvajavastaseid antibiootilisi aineid. Salinispora tropica sekveneerimine lõpetati 2007 aastal. Avastati palju geeniklastreid, mis vastutavad sekundaarmetaboliitide sünteesi eest. Perekond Actinoplanes · Elupaik looduses: Looduses tavalised mullabakterid, isoleeritud ka veest. · Zoospoorid on liikuvad ja ujuvad veepinnale, kus koloniseerivad substraadi (tolmutera, karv) mõne päevaga. Raske isoleerida ja kultiveerida.
tingimustes: abiootiliste tingimuste suhtes, biootiliste tingimuste suhtes negatiive negatiivne Antibioos on kahe osapoole suhe, kus mõlemad kasutavad kautseid allasurumise meetodeid mulla mikroorganismid, kes toodavad antibiootilisi ühendeid, eri liiki taimede juured, kes eritavad juurte arengut pärssivaid ühendeid Negatiivn neutraaln Amensalism on olukord, kus ühe osapoole e e poolt sünteesitud ühendid teda ennast ei mõjuta, kuid teisi pärsivad nt. Hapnev piim,
jätkuma hapnikku !) · Kääritis on valmis, kui segu ei vahuta enam ja on tumedalt värvunud (aega kulub 2-3 nädalat) · Kääritist võib teha nõgeset, soolikarohust, osjadest, võilillest, varemerohust jne. · Sellise kääritise kasutuse tagajärjel suureneb harilikult taimede vastupidavus kahjuritele ja haigustele Lahjendada 1:5 või 1:10 Võilill · Taimes leidub parkaineid, eeterlike õlisid, valke ja antibiootilisi aineid · Olemas nii K, Fe, Ca, P, Mg, Si, Zn, ja palju mangaani ning A-, B-, C- ja D- vitamiin · Taime lehed ja õied eritavad etüleeni panna paberist kotiga puuviljade vahele valmivad rutem. · Leotist võib valmistada nii juurtest kui ka lehtedest · Ekstrakte kasutatakse lehetäide ja kedriklestade tõrjeks Kõrvenõges · Sisaldab rauda, kaltsiumi, väävlit, naatriumi, kaaliumi, fosforit, räni ja A ning C- vitamiini
Toidusoola tuleks pidada otsese mürgina nahahaigust põdevale inimesele. Ka loomsete rasvade seedimisel tekkivad mürgid soodustavad psoriaasi arengut. Kaltsiumi ja nõgest sisaldavad preparaadid on psoriaasihaigele kasulikud. Soovitav on süüa puuvilju, pähkleid, maisileiba, rohelist salatit ja juurvilju. Valkainetest sobivad peamiselt piimatooted ning ennekõike kohupiim, või ja keefir. Soovitav on neid kasutada üheskoos mädarõikaga, sest see sisaldab antibiootilisi aineid. Piima kasutamine ei ole aga soovitav. Piima võib asendada pähklitega. Muna ja eriti keedetud muna on psoriaasihaigele kahjulikud. Sama kehtib ka mõningate juustusortide kohta. Süüa on soovitav hapukapsaid. Nahahaiged peaks vältima kondiitritooteid. Täisteraviljatooted mõjuvad aga soodsalt. Juua tuleks normaalsest rohkem. Joogiks on soovitav kasutada looduslikke mahlu: mustika, vaarika ja viinamarjamahla. Vajaduse korral võib mahla lahjendada.
vähendab vähkkasvajatesse haigestumist. Orgaanilised või allüülsulfiidid Leiduvad peamiselt küüslaugus, sibulas ja teistes laugulistes. Nad parandavad ebasoovitavate ainete kahjutuks tegemist, aitavad kaasa südame tervisele, alandades kolesterooli taset ja vererõhku, parandavad immuunsüsteemi toimimist ja tugevdavad maksa kaitsvaid ensüüme. Omavad antibiootilisi, antimikroobseid, antifungaalseid, antiparasiitseid, antimutageenseid ja antikantserogeenseid omadusi. Glükosinolaadid Sulforafaani, mis võib parandada ebasoovitavate ainete kahjutuks tegemist ja toetada raku antioksüdantset kaitset, omada kaitset rinnavähi vastu, leidub palju lillkapsas, spargelkapsas, valges peakapsas, lehtkapsas, mädarõikas.
Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid jagatakse toitumise järgi kahte rühma: 1) Bakteriolüütilised. 2) Tsellulolüütilised. Bakteriolüütilised toituvad bakteritest. Neid on võimalik isoleerid loomajäänustelt ja rohusööjate loomade sõnnikult, mis sisaldab rohkesti baktereid. Uurituim nendest on Myxococcus xanthus. Pildil näidatud Myxococcus xanthus'e viljakeha teke. NB! Viimasel ajal on näidatud, et müksobakterid sünteesivad ka antibiootilisi aineid. Nende hulgas on ka potentsiaalseid vähiravimeid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Bakteriolüütilised müksobakterid liiguvad hulgakesi saakbakterite poole (1), ümbritsevad neid (2) ja seejärel lüüsivad nende kesta ja toituvad saagi tsütoplasma arvelt (3) .Saakbakterite lagundamiseks on vajalik otsene kontakt nende rakkudega. Müksobakterid toituvad peamiselt saakraku valkudest, suhkruid praktiliselt kasutada ei saa
Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele. 25. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Mükoplasmad ja klamüüdiad haigustetekitajatena. · Aktinomütseet efektiivsed orgaanilise aine lagundajad. Mullas väga edukad. Pikka aega peeti seenteks, kuna neil on mütseel nagu seenelgi. Neil on võime sünteesida antibiootilisi aineid. Erinevalt seentest puudub neil rakutuum ja hüüfides rakuvahesein. On ka patogeenseid liike nt tuberkuloositekitaja, difteeriatekitaja. Aktinomütseetidel on suured genoomid, lineaarsed kromosoomid paljudel. Mõnes ka suured lineaarsed plasmiidid. · Müksobakter müksobakterite elutsükli üheks osaks on makroskoopiline viljakeha. 2x suurem genoom kui E.coli oma. On gramnegariivsed, saledate
mitmesugused roiskumis ning käärimisprotsessid. Tugevasti saastunud tsoonis ulatub mikroobide üldarv miljonitesse 1 cm³ vees. Orgaaniliste ühendite sisalduse vähenemisega so. nende mineralisatsiooniga, väheneb ka saprofüütide arv. Reostus läheb üle nn. mõõduka saastumise faasi, kus hakkavad arenema ka teised organismid nagu algloomad, vetikad jt. Toimub pidev saprofüütide arvu vähenemine, kuna toitaineid jääb neile järjest vähemaks ja sageli eristatakse vette ka antibiootilisi aineid. Baktereid kasutavad veel ainuraksed ja neid hävitatakse faagide poolt. Nii taastuvadki järk- järgult veekogus normaalsed ökoloogilised tingimused, fauna ja floora. Veekogu saprofüütide arv langeb veelgi jäädes kümnete ja sadade rakkudeni 1 cm³. Selliselt kulgeb näiteks lahtise veekogu isepuhastumine sinna sattunud orgaanilistest ainetest ja ka bakteritest. Protsessi intensiivsus sõltub reostuse astmest, saastainete koostisest, vee hapnikusisaldusest, temperatuurist jne.
radiaalsümmetrilise või dorsiventraalse ehitusega ............. NT ISLANDI KÄOKÕRV (CETRARIA ISLANDICA), PÕDRASAMBLIKUD Lehtjas tallus–lamendunud, servades jagunenud hõlmadeks; dorsiventraalse (erikülgse) ehitusega. ................ NT HARILIK SEINAKORP, ROSETTSAMBLIK Koorikjas tallus–substraadile liibunud sile, pulbriline või pragunev koorik......NT KIRISAMBLIK Tähtsus - ravimid, loomasööt, parfümeeriatööstus, värvaine allikas. RAVIMID – sisaldavad antibiootilisi aineid -islandi käokõrv (Cetraria islandica) –> ravitee, preparaadid “Islamint”, “Islamoos” -usniinhape ja selle preparaadid LOOMASÖÖT – sisaldavad samblikutärklist e. lihheniini -põdrasamblikud (Cladina stellaris) tundras Samblikud moodustad 90% põhjapõtrade ja karibude talvisest söögist PARFÜMEERIATÖÖSTUSE TOORAINE Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) SAMBLIKE TÄHTSUS LOODUSES Fotosünteesivad – suurendavad biomassi ja hapniku hulka
liiguvad tahkel pinnal libisedes. Roland Thaxter- müksobakterite esmakirjeldaja 1892. aastal. Tema näitas, et varemalt seenteks peetud organismid olid tegelikult bakterid. Müksobakterid jagatakse toitumise järgi kahte rühma: 1) Bakteriolüütilised (teistest bakteritest nt bakteriolüütilised müksobakterid.) 2) Tsellulolüütilised. Viimasel ajal on näidatud, et müksobakterid sünteesivad ka antibiootilisi aineid. Nende hulgas on ka potentsiaalseid vähiravimeid. Bakteriraku membraan, kapsel, kest · Rakumembraan ümbritseb bakterirakku ja on turgori mõjul surutud vastu rakukesta. · Membraan koosneb: Fosfolipiidide kaksikkihist ( kus lipiidide hüdrofoobsed rasvhappejäägid on suunatud membraani siseosa poole ja hüdrofiilsed ,,pead" membraani välispinna poole. Valgud
Neil on kasulik toituda valkudest, kust nad need aminohapped valmiskujul kätte saavad. 2. Tsellulolüütilised. Lagundavad kristallilist tselluloosi ja toituvad taimejäänustest. Väga suur genoom. Sorangium cellulosum- sünteesib vähemalt ühte seenevastast, ühte kasvajavastast ja ühte bakterivastast antibiootikumi. Mullas konkureerib tselluloosi pärast seentega ja teiste bakteritega. Viimasel ajal on näidatud, et müksobakterid sünteesivad ka antibiootilisi aineid. Nende hulgas on ka potentsiaalseid vähiravimeid. Näljatingimustest koguneb ca 100 000 M. xanthus'e vegetatiivset rakku kokku ja moodustavad viljakeha, mille sees muunduvad rakud müksospoorideks. Protsess võtab mitu tundi aega. Klamüüdiad Bakterid, aga on sarnased viirustele- jaguneb peremeesrakus (rakusisene parasiit). Väike genoom. Elutsükkel: 2 vormi vaheldus: elementaarkeha (nakatamisvõimeline ja
kehavedelikest, milles patogeen elab, ei suudeta siiani kõiki patogeene laboris kasvatada. Näiteks Treponema pallidum'i, mis tekitab süüfilist, ja Mycobacterium leprae, mis põhjustab leeprat, pole siiani võimalik laboris kasvatada. Selektiivsöötmeks nimetatakse sellist söödet, mis võimaldab selekteerida söötme abil kindlat bakterit (kindla fenotüübiga bakterit). Selektiivsuse võib saavutada, muutes söötme pH-d, soolasisal-dust, lisades antibiootilisi aineid või jättes lisamata teatud kasvufaktoreid. Näiteks inimpatogeeni Staphylococcus aureus'e selektiivsööde sisaldab väga palju 7 10% NaCl, mis inhibeerib enamikke teiste inimese patogeenide kasvu. Lisaks kasutatakse söötmes energiaallikana mannitooli ning pH indikaatorina värvi fenoolpunast. Ainult S. aureus suudab kasvada kõrge soolasisaldusega söötmel ning see bakter fermenteerib mannitooli happeks, mistõttu koloonia ümbruses pH indikaatorvärv muudab värvust. S