An den Nordmeerküsten, am Kaspischen Meer und im Kaukasus untersuchte er 1851 bis 1856 die Fischerei und die Fischbestände. Diese Untersuchungen führten 1856 zum ersten Gesetz zum Schutz der Fischbestände in Russland. Von 1867 bis zu seinem Tod 1876 lebte Baer in Dorpat. Hier verfasste er zahlreiche Artikel zur Biologie, in denen er u. a. Charles Darwin kritisierte. Er wurde korrespondierendes Mitglied der 1869 gegründeten Berliner Gesellschaft für Anthropologie, Ethnologie und Urgeschichte. Karl Ernst von Baer wurde auf dem Alten Johannisfriedhof Dorpat beigesetzt. Auf dem Domberg in Dorpat wurde dem baltischen Naturforscher ein Denkmal errichtet, das heute noch an ihn erinnert.
· Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Mõiste "ajalooline antropoloogia" sünd · Esmalt sündis 20. saj. keskpaiku Ameerikas mõiste "etnoajalugu" (etnohistory), mis tähendas kitsalt Ameerika põliselanike ajaloolist uurimist, katset rekonstrueerida pärismaalaste vaatenurka ajaloole. · Mõiste "ajalooline antropoloogia" sündis võrdlemisi üheaegselt 1970. aastate alguses Inglismaal, Prantsusmaal ja Ameerikas (ingl. historical anthropology; pr. anthropologie historique). Mõiste algatajateks olid ajaloolased, ent selle võtsid kiiresti üle ka mitmed antropoloogid. · Võib kohata samuti paralleelvormi "antropoloogiline ajalugu" (anthropological history); samuti kasutati alguses ka mõistet "ajalooline etnoloogia". Mis on ajalooline antropoloogia? · Esmalt tuleb rõhutada, et pole mitte üks, vaid mitu erinevat arusaama ajaloolisest antropoloogiast (edaspidi AA). Kõige üldisemalt võiks eristada antropoloogide ja ajaloolaste käsitust AA-st.
Mõiste “ajalooline antropoloogia” sünd • Esmalt sündis 20. saj. keskpaiku Ameerikas mõiste “etnoajalugu” (etnohistory), mis tähendas kitsalt Ameerika põliselanike ajaloolist uurimist, katset rekonstrueerida pärismaalaste vaatenurka ajaloole. • Mõiste “ajalooline antropoloogia” sündis võrdlemisi üheaegselt 1970. aastate alguses Inglismaal, Prantsusmaal ja Ameerikas (ingl. historical anthropology; pr. anthropologie historique). Mõiste algatajateks olid ajaloolased, ent selle võtsid kiiresti üle ka mitmed antropoloogid. • Võib kohata samuti paralleelvormi “antropoloogiline ajalugu” (anthropological history); samuti kasutati alguses ka mõistet “ajalooline etnoloogia”. Mis on ajalooline antropoloogia? • Esmalt tuleb rõhutada, et pole mitte üks, vaid mitu erinevat arusaama ajaloolisest antropoloogiast (edaspidi AA)
kliimas elamine pidanuks andma tugeva stressi fooni. Juute käsitleti segarassina, eeldusel, et nad on kindlasti nende rahvastega segunenud, kelle hulgas nad on elanud segarasse, bastard-rasse, aga vaadeldi kui nõrku ja alaväärseid (sama põhjus nt natsidel slaavlasi alaväärtustada needki pidanuksid olema kas türklaste või soome- ugrilaste poolt ,,rikutud" indo-euroopa tõusg.) Tartu ülikooli antropoloogidest kirjutas juutide tervise teemal töö B. Blechmann (Ein Beitrag zur Anthropologie der Juden, 1882), kus vaagib juutide kehaehitust ning väidab, et juudid on Vene impeeriumi kehaliselt kõige nõrgem rahvas. S. Freud, olles ise juut, analüüsis juutide psüühhikat ja leidiski teatavaid patoloogilisi suundumusi. Viimaseid sai seletada sajanditepikkuse identiteedikriisi ja kultuurikonfliktiga. Juutidele tüüpilistest haigustest mainiti toonaste eelarvamuste raames katku, langetõbe, leeprat, tuberkuloosi, tüüfust, ,,küürselgsust", ,,konkspõlvsust",
Keegi ei olnud suutnud seda probleemi lahendada. Kanti enda lahendus seisnes selles, et empiiriline maailm eksisteerib vaid sedavõrd,. kuivõrd inimese transtsendentaalne (piiridest väljuv) hing osaleb selle konstrueerimises.Peamised teosed: Puhta mõistuse kriitika (Kritik der reinen Vernunf), 1781; Prolegomena, 1783; Praktilise mõistuse kriitika (Kritik der praktischen Vernunf), 1788; Otsustusvõime kriitika (Kritik der Urteilskraft), 1790; Anthropologie in pragmatischer Hinsicht, 1798; Loogika, 1800 (Jäsche poolt toimetatud); Kategooriad. Kui Locke ütles, et Nihil est in intellectu quod non fuerit in sensu, millele Leibniz vastas Nisi intellectus ipse. Mõistuse kategooriad eksisteerivad enne kogemust. On olemas puhta mõistuse kategooriad, mis ei tulene kogemusest. Näiteks kirjutas ta Puhta mõistuse kriitikas: Koera mõiste tähendab reegleid,