siljaajus koores väikeaju koores Pikaaksonilised neuronid - Golgi I tüüp Lühiaksonilised Sõmerrakk väikeaju koores neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked · Dendriidid - rakukeha laiendid · Aksonid aksolemm ja aksoplasma valgusüntees praktiliselt puudub aksonaalne transport · aeglane anterograadne vool - 1-3 mm ööpäevas · kiire anterograadne vool - 100 mm ööpäevas · retrograadne vool Sünapsid · Spetsialiseeritud membraanide kontaktala kahe neuroni või neuroni ja lõpporgani (retseptoorse raku, efektori) vahel · Kontakteeruva raku aksolemm - presünaptiline osa. Kontakteeritava raku plasmalemm - postsünaptiline osa. Nende kahe vahel - sünaptiline pilu · Keemilised sünapsid juhivad impulssi ainult ühes
.........................................................................................5 3.3.2 Reproduktsiooni hüpomneesia...................................................................................5 3.4 Mälulünk ehk amneesia ................................................................................................... 6 3.4.1 Progresseeruv amneesia.............................................................................................6 3.4.2 Anterograadne amneesia...........................................................................................6 3.4.3 Retrograadne amneesia.............................................................................................. 7 3.4.4 Retardeeritud amneesia..............................................................................................7 3.4.5 Alkohoolne palimpsest...............................................................................................7
Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meenutada enne mälukaotust toimunud sündmusi, omandatud teadmisi jms. Pärast mälukaotust omandatud teadmised ning mälestused sündmustest jäävad püsima.
prootonit. 31st NADHst 310 prootonit 15st FADH2st 15x6=90 prootonit Kokku 400 prootonit. Eeldusel, et 1ATP jaoks peab läbi minema 3 prootonit, saame, et rasvhapete oksüdeerumisel on võimalik toota 400/3=133 ATP (ligikaudu) 40. Mis määrab ära, millise vererühmaga on tegemist? A vererühmal on lisaks atsetüülgalaktoosamiini jääk, B-l galaktoosamiini jääk 41. Mida tähendab retrograadne/anterograadne transport? Millised kesta valgud on sealjuures olulised? Retrograadne ainete vastassuunaline liikumine GK-st ER-i (kestavalk COP I) Anterograadne ainete liikumine vesiikulitega ER-ist GK-i (COP II) 42. Golgi kompleksi funktsioonid · ER-is sünteesitud valkude ja lipiidide transport rakuseina ja lüsosoomi · Rakumembraani ja lüsosoomi sekreteeritavatele valkudele sahhariidse jäägi liitmine
american) 3.Interpretant- tähenduse tuletamine (cowboy) 54. Sensoorne mälu. Skaneerib Töötab 1 sek Toimub automaatselt 2 sensoorset mälu:ikooniline ja kuulmismälu 55. Lühiajaline mälu. Kodeerib Meeldejätmine Töötab alla 1 min Intensiivne, kordamine 56. Pikaajaline mälu. Protsess Ladestamine Meenutamine 57. Kus leiab aset materjali kodeerimine? Lühiajalises mälus 58. Retrograadne ja anterograadne interferents. Retrograadne- mälukaotus ajukahjustuse tulemusel, ei mäleta olnut Anterograadne- ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, mäletatakse vaid seda, mis enne ajukahjustust toimus 59. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline-isiklike sündmuste mäletamine, pidevas muutuses, nagu elulugu Semantiline- seotud inimese teadmisega teda ümbritseva maailma kohta 60. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu.
V LOENG Milline on üldine mälusüsteemide jaotus (skeem slaididel, raamatus)? - Lühimälu - Pikaajaline mälu o Eksplitsiitne (teadlik) – episoodiline (personaalne, autobiograafiline), semantiline (faktid, teadmised) o Implitsiitne (mitteteadlik) – oskused, harjumused, praimimine, tingimine o Emotsionaalne (teadlik ja mitteteadlik) – meeldimine, vältimine, hirm Mis on anterograadne ja retrograadne amneesia? Anterograadne – edasihaarav, võimetus ajukahjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot Retrograadne – võimetus taastada ajukahjustusele eelnenud mälestusi. - Ajaliselt piiritletud retrograadne – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega on neist möödunud nt ei mäleta vahetult enne õnnetust toimunud tunde/minuteid Amneesiate teooriad (3 tükki) - millised on iga teooria põhiideed, kuidas üksteisest erinevad?
äratundmisel aktiveerus ventraalne temporaalkoor (Schacter, 2003). · Elizabeth Loftus Kuidas õppida, et materjal jääks võimalikult hästi meelde? Mäluhäired Meenutamise häired · Amnestiline sündroom Teadvus normaalne Lühi- ja püsimälu häired Lisaks meenutamisele halvenenud ka materjali omandamine Materjali vahetu taastamine võib olla säilinud Limbiliste struktuuride, hipokampuse ja keskaju kahjustused Anterograadne amneesia · Osaline või täielik registreerimise võime kadu · Uue materjali õppimise võime kadunud · Põhjuseks näiteks peatraumad, psühhoaktiivsed ained, elekterkrampravi H.M.-i juhtum Retrograadne amneesia · Halvenenud enne traumaatilist sündmust aset leidnud faktide ja sündmuste meenutamine Orgaaniline amneesia · Põhjuseks peaaju traumad, ajuinsult, intrakraniaalsed kasvajad, rasked infektsioonid, alkoholi ja neurotoksiinide
teadvustatusest ning omandamisviisist. Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega( jalgrattasõit, kirjutamine) Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. (rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi: Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat, kuid ei suudeta õppida midagi uut Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi varasemast ajast. Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Joobe-mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis.
käsitlemine. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. Liig- ja vaegmälu. Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist.
oma nimi ja lugemisoskus. o Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parem ajupoolkera kahjustuse korral tekivad häired ruumilisus-visuaalses mälus ning vasaku poolkera puhul sõnalises. o Amneesiaga on tegemist kui miski ei tule meelde või üldse mälus ei püsi. Teisi sõnu on see mälulünk, mis tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse 2 vormi : Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia Sündmusi, mis toimus enne ajukahjustuse mäletatakse, kuid ei suudeta juurde õppida. Tagasihaarav e RETROGRAADNE amneesia Ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. o Liigmälu e hüpermneesia salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetuletamine. Mäluhäire liik. Inimes tahtele allumatu. Raskendab uute teadmiste omandamist.
Lokaalanesteesia Epiduraalanesteesia Spinaalanesteesia Hea anesteetikumi omadused · Anesteesia kiire saabumine ilma ebameeldivate kõrvalnähtudeta · Anesteesia sügavuse kiire muutumine vastavalt vajadusele · Skeletilihaste piisav lõõgastumine · Küllaldane terapeutiline laius · Toksiliste kõrvaltoimete puudumine Anesteesia aspektid · Analgeesia - valutunde puudumine · Teadvusetus - üldine anesteesia, lahutatav analgeesiast · Anterograadne amneesia · Lihaste lõõgastatus · Reflekside nõrgenemine või puudumine, mis vähendab ebasoovitavaid vegetatiivseid Reaktsioone Hea anesteetikumi omadused · Anesteesia kiire saabumine ilma ebameeldivate kõrvalnähtudeta · Anesteesia sügavuse kiire muutumine vastavalt vajadusele · Skeletilihaste piisav lõõgastumine · Küllaldane terapeutiline laius · Toksiliste kõrvaltoimete puudumine Anesteesia aspektid · Analgeesia - valutunde puudumine
mäletatakse [2]. 7 3.MÄLUHÄIRED Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga [3]. Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: a) Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kui ei suudeta juurde õppida midagi uut. b) Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust[3]. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid. Järgnevalt mõnest olulisemast: Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See
lühiaksonilised neuronid(täht-ja sõmerrakud) Dendriite võib olla mitu, nad on suht lühikesed ja harulised, nende ülesanne on tuua signaal perikaarüoniss. Piki dendriite käib intensiivne kahesuunaline ainete transport. Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib ertuslaine perikaarüonis eemale sihtkohta. Selle membraan on aksolemm, tsütoplasma on aksoplasma, algab perikaarüonist aksonikoonusega, kus puudub nissli substants. Aksonaalne transpotrt . aelganle anterograadne vool, 1.3mm ööpäevas, kannab organelle, ensüüme, toitaineid. Kiire anterograadne vool, 100mm ööpäevas, selle ülesanne on viia lõppharudesse valgud, ensüümid,lipiidid. Retrograadne vool. Neurogliia rakud on tavaliselt bväiksemad kui närvirakud, nad moodutavasd, poole aju mahust. Neil on toe ja kaitsefuntsiooon, nad ei gemnereeri ega kanna erutust. Preparaadis eristatav ainult tuuum. Jaguneb makro(koosneb astrotsüütddisst ja oligodendrotsüütideks) ,
Pärilikkuse mõju ajukoore struktuurile Aju ja soolised erinevused - Kindlad soolised erinevused testisoorituses ………. V LOENG – MÄLU Ajalugu - Ebbinghaus – pani aluse mälu uurimisele. Mõttetute silpide õppimise meetod. Õpikõvera ja unustamise tervminid - Pärast tekkis mälu uueimise teatav seisak, arvati et mälu on inimese ja muu mateeria lahutamatu osa ja seda pole vaja eraldi uurida Amneesiad Anterograadne – edasihaarav - Võimetus ajuhakhjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot. Retrograadne – tagasihaarav - Võimetus taastada ajukahjustustele eelnenud mälestusi - Ajaliselt piiratud retrograadne amneesia – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega neist on möödunud (nt ei mäleta minuteid enne kui autoõnnetus vm oli) Lapsepõlve amneesia – esimeste aastate kogemuse unustamine
sõnaline mälu. Seni pole leitud ravimeid, mis suudaksid mälu ja õppimisvõimet otseselt parandada. 5. Mäluhäired Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See
- sotsiaalse kontekstiinfo töötlus oimusagara seesmiste struktuuride ja limbilise süsteemi anatoomiat ja funktsioone episoodilise ja semantilise mälu protsesse ning seoseid oimusagaratega Mälu protsessides osalevad paljud aju piirkonnad ja subkortikaalsed keskused. Uute mälestuste loomisel keskne struktuur on hipokampus, mis on seotud nii info kodeerimise kui ka meenutamisega (eelkõige personaalsed sündmused). Kahjustuse korral tugev anterograadne amneesia, vähemal määral retrograadne amneesia. Samasugune kahjustus võib tekkida ka siis, kui hipokampus on terve, kuid häiritud on info liikumine sinna muudest töötluskeskustest. ’ Mälujälgede pikaajaline hoidmine toimub ajukoore assotsiatsioonipiirkondades. Episoodiline mälu on evolutsiooniliselt konserveerunud, närvivõrgustikud on analoogsed nii loomadel kui lindudel. Visuaalse töötluse “kus” ja “mis” süsteemi info liigub läbi parahipokampaalpk-de hipokampusesse,
meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. · Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega
seaduspärasusele mõtlemata Mälujälg- mälestust säilitav füüsiline märge närvisüsteemis Mälu konsolideerimine- bioloogiline protsess, mille abil teisendatakse mälestused ajutisest ja haprast seisundist püsivamasse ja tugevamasse seisundisse, enamik teadlasi usub, et konsolideerimiseks . Retrogaadne amneesia- mälupuudulikkus, mis ilmneb sageli pärast peavigastuste saamist, mille korral inimene ei mäleta enne vigastuse saamist aset leidnud sündmusi Anterograadne amneesia- teatud tüüpi ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire, mille puhul inimene ei suuda salvestada uusi ekspiltsiitseid mälestusi, enne ajukahjustuse saamist omandatud mälestused on aga alles „keele-peal-olemise“ nähtus- olukord, kus miski on justkui kohe-kohe meelde tulemas Meelde tuletamise ajend- vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada Meeldetuletamise rajad- ideid ühendavad seosed, mida inimene mälust info otsimisel kasutab
4 Mäluhäired Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Mäluhäireid on mitut eri liiki. (10) 15 2.4.1 Amneesia Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll seda, mis toimus enne ajukahjustust, kuid ei suudeta midagi uut juurde õppida. · tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada seda, mis toimus enne ajukahjustust. (3: 101) 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia Liigmälu tähendab info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Tegemist on inimiese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab eriti uute teadmiste ja kogemuste omandamist
Mälu (memory) Mälu on aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida. Normaalne intellektuaalne areng ja tegevus eeldab mälu normaalset funktsioneerimist. - vahetu mälu (immediate m.) viimaste sekundite-minutite vältel toimunud sündmuste meelespidamine; - hilismälu (recent m.) - viimaste päevade sündmuste suhtes; - kaugmälu (remote m.) - sündmuste suhtes kaugemast minevikust. Mäluhäired amneesia e. mälulünk (amnesia) osaline (partial) täielik (total) anterograadne e. edasihaarav mälulünk (anterograde) retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde) hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia) Paramneesia (paramnesia) - pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega krüptomneesia võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks); assotsieeruv k
Transkortikaalsed afaasiad – järelekordamine normaalne; semantiline afaasia – raskused loogilis-grammitilistest lausetest arusaamisel. Amneesia – mälu mitteloomulik halvenemine. Amneesiaga patsiendid võivad kaotada asju ja süüdistada teisi nende tagant varastamises. Nad unustavad, mida neile on öeldud ning küsivad korduvalt samu küsimusi. Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Mäluhäireid (amneesiaid) on mitut liiki: anterograadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida. Selle korral mäletab inimene hästi vanu asju (sünniaeg, kool jne) kuid ei suuda hetkeolukorras midagi meelde jätta ja varasemate teadmistega siduda. Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille korral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus). Hüsteeriline amneesia on väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne). Sel juhul on alati tegemist psüühilikahäirega
Ainult B6 prk saab infot basaalganglionitest. Kui lastel, MÄLU funkides tähtis on vakas-parem poolkera erinevys. kel peenmotoorika raskusi, siis nt palud midagi ühel käel teha, siis aju autmaatselt ka teisel käel, aga see näitab et aju liiga aktiivne ja see on halb. Anterograadne amneesia – ei suuda kauaks uusi asju enam meelde jätta. Mälu ja mõtlemine, tegevuse planeerimine. Näoliigutused on ka väga tähtsad. Kui Huumoril seos palju TS-ga. Püendi mõistmine. räägimekogu aeg ühesuguselt, siis ei taha keegi suhelda. Kergem on kuulata ka, kui on
erinevad (Charles Spearman). Voolav intelligentsus – võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega. Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused. Mälestuste säilitamine: mälujäljed. Retrograadne amneesia – mälukaotus, mis ilmneb tihti pärast peavigastuse saamist; inimene ei mäleta enne vigastuse saamist aset leidnud sündmusi. Anterograadne amneesia – häirib pärast vigastust kogetu mäletamist. Meenutamine. Mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine. ● Meeldetuletamise ajendid – vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. ● Meenutamise rajad – seosed ideede vahel, mis viivad teed soovitava infoni. ● Kõik, mis mälus on ei vasta 100% reaalsusele – see on ka see, miks kaks inimest võivad sama sündmust täiesti erinevalt mäletada.
Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Iga inimene võib aeg- ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää vüi meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Amneesia e mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · Edasihaarav e anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeda juurde õppida midagi uut · Tagasihaarav e retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustusi. · Liigmälu e hüperamneesia tähendab mällu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldetulemist. (mälupildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega
sõnaline mälu. Seni pole leitud ravimeid, mis suudaksid mälu ja õppimisvõimet otseselt parandada. Mäluhäired. Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See
telefoninumbrit kuni helistamiseni). Lühimälu maht on piiratud. Korraga on lühiajaliselt võimalik meelde jätta vaid väike hulk infoühikuid. Pikka aega peeti lühimälu mahuks 7+-2 ühikut, viimase aastakümne mäluuuringutes pakutakse piiranguks vaid 4 ühikut. Lühimälus olevat informatsiooni hulka saab suurendada materjali känkides. 82. Mis on amneesia? Amneesia ehk ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mälulünk Edasihaarav ehk anterograadne amneesia meelde ei jää kahjustusele järgnev teave. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia meeles ei ole kahjustusele eelnenud informatsioon, mälestused. ·Hüpermneesia ehk liigmälu ·Hüpomneesia ehk vaegmälu · Hüsteeriline ehk kaitseamneesia enesekaitseks unustatakse väga ebameeldivad või hirmutavad asjad · Afektiivne mälulünk unustatakse mälestused, millega on kaasnenud väga tugev emotsioon 83. Mis on motivatsioon ja mis on motiiv?
(lokaalanesteesia, epiduraalanesteesia, spinaalanesteesia) Hea anesteetikumi omadused · Anesteesia kiire saabumine ilma (ebameeldivate) kõrvalnähtudeta ning toksiliste kõrvaltoimete puudumine · Anesteesia sügavuse kiire muutumine vastavalt vajadusele · Skeletilihaste piisav lõõgastumine · Küllaldane terapeutiline laius Anesteesia aspektid · Analgeesia - valutunde puudumine · Teadvusetus - üldine anesteesia, lahutatav analgeesiast · Anterograadne amneesia · Lihaste lõõgastatus · Reflekside nõrgenemine või puudumine, mis vähendab ebasoovitavaid vegetatiivseid reaktsiooone Inhalatsioonianesteetikumid Dietüüleeter · Mõjub ärritavalt hingamisteedele, pindmise anesteesia korral hüperventilatsioon, sügava anesteesia korral hüpoventilatsioon. Lihaseid lõõgastav toime, iiveldus. Naerugaas (N2O) · Valuvastane toime, inaktiveerib organismis B12 vitamiini; 30...70% segu hapnikus Halogeniseeritud süsivesinikud
Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises Mälu ja intellektihäired Mälu on aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida. Mäluhäired: Vähenenud võime omandada uut informatsiooni. Häiritud võime säilitada omandatud informatsiooni. Raskused informatsiooni meeldetuletamisel. Amneesia e. mälulünk: osaline; täielik; anterograadne e. edasihaarav mälulünk; retrograadne e. tagasihaarav mälulünk. Paramneesia: 1)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 2)pseudoreminestsents sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega 3)krüptomneesia võõrandav k. -oma isiklik kogemus muutub reporodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks); assotsieeruv k. -
Nn ’reesusvaksineerimine’ – reesusnegatiivsele rasedale naisele antakse hiljemalt 2-3 ööpäeva pärast reesuspositiivse lapse sündi antikehakontsentraati (anti-D-immunoglobuliini). See takitsab ema vereringesse sattunud lapse punaliblesi ema immuniseerimast. Millisesse raku piirkonda liikuvad valgud korjavad kokku vesiikuli kesta valgud COPI, COP II ja klatriin. - COP I : Golgi ER (retrograadne transport) - COP II : ER Golgi (anterograadne transport) - Klatriin : Rakumembraan lüsosoom (entotsütoos) Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel. - KDEL järjestus tagab, et ER luumenis esinevad valgud jäävad sinna püsima ja ei sekreteerita raku pinnale või lüsosoomidesse. - Man-6-P järjestus tagab lüsosoomi valkude transpordi lüsosoomidesse. Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist.
Nn 'reesusvaksineerimine' reesusnegatiivsele rasedale naisele antakse hiljemalt 2-3 ööpäeva pärast reesuspositiivse lapse sündi antikehakontsentraati (anti-D-immunoglobuliini). See takitsab ema vereringesse sattunud lapse punaliblesi ema immuniseerimast. 12. Millisesse raku piirkonda liikuvad valgud korjavad kokku vesiikuli kesta valgud COPI, COP II ja klatriin. - COP I : Golgi ER (retrograadne transport) - COP II : ER Golgi (anterograadne transport) - Klatriin : Rakumembraan lüsosoom (entotsütoos) 13. Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel. - KDEL järjestus tagab, et ER luumenis esinevad valgud jäävad sinna püsima ja ei sekreteerita raku pinnale või lüsosoomidesse. - Man-6-P järjestus tagab lüsosoomi valkude transpordi lüsosoomidesse. 14. Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani
Mälu - Aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida - Normaalne intellektuaalne areng ja tegevus eeldab mälu normaalset funktsioneerimist - Vahetu mälu – viimaste sekundite-minutite vältel toimunud meelespidamine - Hilismälu – vimaste päevade sündmuste suhtes - Kaugmälu – sündmustes suhtes kaugemas minevikust Mäluhäired Amneesia – mälulünk - Osaline - Täielik - Anterograadne e edasihaarav – vahepealset ei mäleta (kui tellis kukub) - Retrograadne e tagasihaarav – ei mäleta ka eelnevaid sündmusi - Hüpermneesia e liigmälu Paramneesia - Pseudoreminestsents – lisatakse detaile lugudesse teistest lugudest, ei ole loogiline enam - Krüptomneesia – võõrandav - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks e mida keegi teine on öelnud Assotsieeruv – teiste kogemus on enda oma
(enamasti esineb koos narkolepsiaga); Stereotüüpia (stereotypy) - teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine; Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused; Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus; Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises. Mäluhäired: amneesia e. mälulünk (amnesia) võib esineda nelja eri liiki : 1)osaline (partial), 2)täielik (total), 3)anterograadne e edasihaarav mälulünk (anterograde), 4)retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde); hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia); Paramneesia (paramnesia) 1)pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega 2)krüptomneesia võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks);assotsieeruv k
kogumid, mida seob N-metüül-D- aspartaadile (NMDA) reageerimine; (5) teatud neurokeemilise aktivatsiooni tasandid ja närvirakud oimusagara alumise osa koores; (6) närvirakud nägemispiirkonna ekstrastriaatkoores, mille ühendused projitseeruvad prefrontaalsesse ajukoorde ning info visuaalne töötlus kõhtmiste (alumiste) ühendusteede kimbu kaudu. Psühholoogiast on teada mitmeid teadvuse häiritusega seotud fakte ajukahjustuste korral. Näiteks esineb peale ajukahjustusi sageli anterograadne amneesia ehk mälu puudumine sündmuste suhtes, mis toimuvad peale trauma teket. Samas on käitumuslikud ilmingud selgelt tõendavad, et toimunud, ent mälus mitte säilinud sündmustest on õpitud. Aju kuklasagara kahjustuse korral inimesed ei näe nenede nägemisväljas olevaid objekte (blindsight), kuigi nende objektide teatud mõjud on katseliselt tuvastatavad. Poollitatud ajuga (läbilõigatud mõhnkehaga) patsientidel ilmneb tüüpiliselt vasaku käe
annaabi.ee 
