Sammaltaimed Sammaltaimi ehk samblikuid on maailmas umbes 16 000 liiki.Eestis kasvab neist umbes 530 liiki millest umbes 400 on lehtsamblad. Sammaltaimed on väikesed,mõnekümne sentimeetri kõrgused.Sammaltaimedel juured puuduvad,aga juurte asemel on sammaltaimedel risoidid.Sammaltaimed omastavad ja koguvad toitaineid kogu keha pinnaga,ning vesi koguneb sambla rakudesse mistõttu ongi samblikud niisked ja märjad neid katsudes. Sammaltaimed jaotatakse kolme eri liiki ehituse poolest ja need on lehtsamblad,maksasamblad ja kõdersamblad. Lehtsambla ehitus on veidikene keerulisema ehitusega kui maksasamblal.Lehtsamblal on mõnikümne sentimeetrine vars ja lehtedega gametofüüt.Taime varrel on ka lehed kahes või viies read ja need on enamasti üherakukihilised.Lehtsamblal on lehed sellised mis imavad oma rakkudesse vett mis tõttu on ka lehtsamblad niisked ja märjad katsudes.Lehtsamblal puudub juur,kuid juure asem...
organismid paljunevad küll suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Suguline protsess on avastatud ka ränivetikatel. Vetikate emas- ja isassuguorganid arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoonideks. Viburitega isassugurakud – spermatosoidid – tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot. Viirused Viirus koosneb valgust ja nukleiinhappest. Viirused sisaldavad ainult üht tüüpi nukleiinhapet (kas DNA või RNA). Nukleiinhappemolekul võib olla rõngasjas, lineaarne või fragmentaarne ja struktuurilt üksik- või kaksikahel. Nukleiinhapet ümbritseb kas lihtsam või keerukam kapsiid. See sisaldab lipiide ja struktuurvalke. Nakatumise esimest
Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside vaheldus. Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n), mis võib olla ühe- või kahesuguline. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline: ühtedel ei erine sporofüüt ja gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt.
limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside vaheldus. Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n), mis võib olla ühe- või kahesuguline. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline: ühtedel ei erine sporofüüt ja gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt.
limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside vaheldus. Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n), mis võib olla ühe- või kahesuguline. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline: ühtedel ei erine sporofüüt ja gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt.
Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. (EE) * Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) ja gamefüüdi (n) vaheldus. * Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk ja kitsast ülaosat ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on redutseerunud anteriidid, katteseemnetaimedel on redutseerunud aga nii anteriidid kui ka arhegoonid. * Sügoodist areneb kõrgematel taimedel loode sporofüüdi alge. (Botaanika) * Sammal-, sõnajalg- ja paljasseemnetaimi nim arhegoniaatideks. Katteseemnetaimi nim õistaimedeks. * Sammaltaimedel on peamine elujärk haploidne gametofaas. Kõigil teistel diploidne sporofaas. (Botaanika II) 4. GAMETOFÜÜDI JA SÜPOROFÜÜDI VÕRDLUS KÕRGEMATEL TAIMEDEL
mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Suguline protsess on avastatud ka ränivetikatel. Vetikate emas- ja isassuguorganid arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoonideks. Viburitega isassugurakud spermatosoidid tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot. Suguline paljunemine võib toimuda ka konjugatsioonil. Sel juhul moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Selliselt paljuneb osa rohevetikaid. Mõnel vetikate rühmal puuduvad sugulise paljunemise elundid, ehkki neil esineb regulaarne suguline paljunemine. Sügoot tekib neil spetsialiseerumata rakkude või lülide liitumise tulemusena
Neid nimetatakse autospoorideks. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. Viimased moodustuvad mõnede liikide risoididel. Vetikate emas- ja isasuguorganid arenevad kas ühel ja samal taimel või einevatel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoniteks. Viburitega isassugurakud- spermatosoidid- tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Selliselt paljuneb osa rohevetikaid. Mõlemal mainitud juhul järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood. Selle lõppedes jaguneb sügoot meioosi teel neljaks uueks vetiktaimeks gametofüüdiks. Mõnel juhul võib sügoot areneda otse uueks sporofüüdiks.Sporofüüdi keharakkudest moodustuvad sporangiumid, milles tekivad
Sellepärast kasutatakse neid agari toorainena. Mõnedel liikidel on rakukest inkrusteeritud lubjaga, mis muudab talluse kivikõvaks. Sellised liigid võtavad osa korallriffide moodustamisest. Suguline paljunemine on oogaamia. Paljunemise emaselundit nimetatakse karpogoonika. See on üherakuline, temas alumist, laienenud osa, milles paikneb munarakk, nimetatakse mõhuks ja ülemist peenikest, torukujulist osa trihhogüüniks. Anteriidid esinevad rühmadena, kusjuures igaühes tekib üks liikumivõimetu gameet, mida nimetatakse spermaatsiumiks. Enamik punavetikaid on kahekojalised. Spermaatsiumid väljuvad anteriididest ja kantakse veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja liitub munarakuga. Sugutu paljunemise puhul tekivad tallusel sporangiumid, mis sisaldavad üht monospoori või nelja tetraspoori.
kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Liaan - ronitaim. Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sõnajalgtaimede paljunemine (maarjasõnajala näitel) Maarjasõnajala eosed valmivad lehtede alumisele poolele kinnitunud eoslates ehk sporangiumites. Eosest arenenud eellehele(n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus. Arhegoonides ja anteriidides tekkinud sugurakud saavadki tänu veele kokku eellehe pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad. Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed*(n). Seega on sõnajalgtaime rakud erinevalt sammaltaimest diploidse kromosoomistikuga. Sellist eluperioodi nimetatakse sporofaasiks
kogu tallus muutub sültjaks. Sellepärast kasutatakse neid agari toorainena. Mõnedel liikidel on rakukest inkrusteeritud lubjaga, mis muudab talluse kivikõvaks. Sellised liigid võtavad osa korallriffide moodustamisest. Suguline paljunemine on oogaamia. Paljunemise emaselundit nimetatakse karpogoonika. See on üherakuline, temas alumist, laienenud osa, milles paikneb munarakk, nimetatakse mõhuks ja ülemist peenikest, torukujulist osa trihhogüüniks. Anteriidid esinevad rühmadena, kusjuures igaühes tekib üks liikumivõimetu gameet, mida nimetatakse spermaatsiumiks. Enamik punavetikaid on kahekojalised. Spermaatsiumid väljuvad anteriididest ja kantakse veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja liitub munarakuga. Sügoot jaguneb kohe, puhkeperioodita, ja areneb diploidseks harunevaks niitjaks talluseks. Nende niitide otstel tekivad karpospoorid. Viljastumine mõjutab ka
kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: Sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed TUNNUSED: * sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem * keha (cormus) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks * sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) * olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke) * olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid * olemas kutiikula * olemas õhulõhed 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt, s.t. moodustab gameete e. sugurakke. Selleks moodustuvad suguorganites meioosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt)
puravikud, tatikad. Kolmandaks eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk. Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad isassuguroganid anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud. Sugurakud tekivad mitootiliselt ja sugurakkude tasandil pärilikku muutlikkust pole. Sugurakud ühinevad viljastumine, tekib sügoot (diploidne) areneb lühivars ehk kupar (diploidne) ja kupras eoste eelrakud, mis on ka diploidsed. Haploidsete eoste saamiseks spoorne meioos tagatakse pärilik muutlikkus. Miks sammalde kasv jääb väikeseks
Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Taimed on haploidsed. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. Sõnajalgade elutsükkel: Elutsüklis taimed on diploidsed. Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel või lehtedel. Eoses areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid. Viljastumine toimub eellehel. Sügoodist areneb osi, kold või sõnajalg. (metsosi, raudosi jne.) 49. Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus, esindajad. *Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas),
Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Taimed on haploidsed. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. Sõnajalgade elutsükkel: Elutsüklis taimed on diploidsed. Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel või lehtedel. Eoses areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid. Viljastumine toimub eellehel. Sügoodist areneb osi, kold või sõnajalg. (metsosi, raudosi jne.) 21.Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus, esindajad. *Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid
ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: sammaltaimed,sõnajalgtaimed,paljasseemnetaimed,katteseemnetaimed TUNNUSED: sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem keha ( cormus ) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks (siit nimetus kormofüüdid) sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke),olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid olemas kutiikula,olemas õhulõhed EOSTAIMED SOONTAIMED SOONEOSTAIMED LEHTSOONEOSTAIMED 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist ( gametofaasi ) ja mittesugulist ( sporofaasi ). Sammaltaimede arengutsükkel 22. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Kahekojaline taim.Sporogooni kupra sees arenevad eosed (n) ja steriilsed rakud elateerid , mis
kaksikhammas, läikulmik. Sammalde elutsükkel haploidne gametofaas (eosed, eelniit, gametofüüt(n)), diploidne sporofaas (sporofüüt, eosed). Hk. Sõnajalgtaimed - Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht. Eelleht maapealne. Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. Elutsüklis domineerib sporofüüdifaas, s.t. taimed on diploidsed (2n). Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel v. lehtedel. Eosest areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid, viljastamine toimub eellehel, sügoodist areneb osi, kold v. sõnajalg. N: Sk. Kilpjalalised (kilpjalg), Sk. naistesõnajalalised (naistesõnajalg, laanesõnajalg, harilik kolmissõnajalg), Sk. sõnajalalised (ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg), Sk. soosõnajalalised (harilik soosõnajalg, mets-soosõnajalg). Hk. Ositaimed - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Sugukond osjalised, perekond osi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
