murenevaid ja konfliktiga asenduvaid.1 Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. Märtsis. (...) Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida- Euroopa maade vahel.2 Külma sõja esimeseks kuulutajaks pidada võib pidada ka Jossif Stalinit, kes esimese sõjajärgse viisaastaku kõnes formuleeris „kahe leeri” doktriini, mille kohaselt jagunes maailm kaheks antagonistlikuks pooleks: imperialistlik-kapitalistlikuks ja progressiivseks kommunistlikuks leeriks.3 Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast
Metallist tööriistad on peamiselt pronksis. Kuigi domineerib naturaalmajandus, on üsnagi laialt levinud ka kaubaline tootmine ja raha kasutamine hõbekangide näol. Hetiidi ühiskondlik-majanduslik kord, mida tutvustab meile Böghazköy arhiiv, on juba võrdlemisi arenenud orjanduslik kord. Selles suhteliselt arenenud orjanduslikus korras märkame väga tugevaid patriarhaalse orjanduse elemente, mis pole iseenesest kuigi üllatav. Niisiis jagunes Hetiidi impeeriumi elanikkond kaheks antagonistlikuks klassiks vabadeks ja orjadesk. Vabad omakorda jagunesid kahte klassi: ülikud, ametnikud ja ohvitserid ning vabad talupojad, käsitöölised ja sõdalased. Ka orjad jagunesid kahte klassi _ esimest tähistasid hetiidid sumeri terminiga "namra", "vangi võetud", mille all nad mõtlesid vaenulike maade tsiviilelanikkonda, kes orjusesse aeti; teist tähistasid nad sõnaga "appantes", "kinni võetud", mille all mõeldi lahinguväljal vangistatud sõdalasi. Hiljem sulandusid need grupid üheks.