"SUURUSE PRINTSIIP" selleks, et lihas arendaks suuremat pinget, peab erutavate mõjude intensiivsus motoneuronile kasvama. Vastuseks sellele suureneb erutunud motoneurnite arv antud motoneuronpuulis: lisaks madala erutuslävega väikestele motoneuronitele rekruteerub järjest rohkem ka kõrgema erutuslävega suuri motoneuroneid. Lihastevaheline koordinatsioon ilmneb: *Sünergistlihaste adekvaatses valikus; *Antagonistlihaste mittevajaliku aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades
Kang · Mehaanika seisukohalt talitlevad luud kangidena · Kang on liikumatu tugipunkti või telje ümber pöörelda võiv jäik keha millele rakendub vähemalt kaks jõudu · Kangi elemendid: -pöörlemistelg -toimejõud -takistusjõud -jõuõlg pöörlemistelje ja jõu mõjusirge vaheline kaugus (ristlõik) Luukangide puhul on: · Pöörlemistelgeteks liigeseteljed · Toimejõuks lihaste kontraktsioonijõud · Takistusjõuks raskusjõud ja/või antagonistlihaste pinge Luukangide liigid · Pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel eristatakse kolme liiki luukange: - I liiki kang tasakaalukang - II liiki kang jõukang - III liiki kang kiiruskang Kangi tasakaal ja liikumine · Kangi tasakaal ja liikumine sõltuvad toime- ning takistusjõu momentide suhetest · Jõumoment on jõu pööravat mõju iseloomustav suurus, mis võrdub jõu F ja jõuüla I korrutisega · M=FI
Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. Rütmiline refleks- ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa kaudu alates seljaajust kuni suurajupoolkerade kooreni. 18. Motoorika juhtimise põhiprintsiibid. Tugimotoorika juhtroll: 1) Punatuum – asub keskajus, saadab signaalid automaatsete liigutuste tegemiseks 2) Vestibulaartuum – asub ajusillas, signaalid tasakaalu säilitamiseks 3) Võrkmoodustis – asub ajutüves; saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore
Väsimusel avaldub see nn väsimutreemonina. Võimsate lihaspingutuste algul tagab teatud arvu motoorsete ühikute talitlutse lühiajaline sünkronisatsioon lihaspinge kiire kasvu (suure jõugradiendi). Viimane ei sõltu ainult sünkronisatsioonist, vaid ka aktiivsete motoorsete ühikute arvust ja nende impulseerimissagedusest. Lihastevaheline koordinatsioon imneb: * Sünergislihaste (koostoimelihste) adekvaatses valikus; *Antagonistlihaste (vastandtoimelihaste) mittevajaliku aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Lihastevaheline koordinatsioon realiseerub sünergist- ja antagonistlihaste -motoneuronite talitluse retsiprooksete suhete e retsiprookse innervatsiooni alusel. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste -motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antagonistlihste -
vigastuste tõttu, ning ühtlasi vähendada ka põletikku Staatilisel venitusel on tähtis lihaspinge vähendamine asendis püsimisel. Kui lihaspinge jääb püsima, siis lihase elastsus jääb saavutamata. PLV ( pingutus lõdvestus venitus) – annab kõige kiiremaid tulemusi liikuvuse arendamisel ja on eriti tõhus liikuvusulatuse suurendamisel. Pingutuse-lõõgastuse ja agonisti pingutuse-venituse meetod (PLAP; ingl. k contract-relax agonist-contract stretching). Tsükli jooksul toimub antagonistlihaste isomeetriline kontraktsioon, nende lõõgastus ja dünaamiline kontraktsioon. Agonistlike lihaste kontraktsiooni meetod. – aitab liikuvuse arendabmise, aga venitustehnika ei sobi vigastuste ja traumade korral. 11. Miks tuleks kasutada erinevaid venitustehnikaid? Erinevad venitustehnikad mõjuvad erinevalt kehale. Treener peab mõistlikult kasutama sõltuvalt olukorrast venitustehnikaid, et hoida ära võimalike komplikatsioonide tekkimise ohte. Venitutehnikad ei tohi teha juurde
Inimese liigutustegevuse aluseks on kehahoid ehk rüht. Korrektne kehahoid tagab liikumistegevuse korral koormuse õige jaotumise kehaosade vahel. Rühti ehk kehahoidu mõjutavad: kehapoolte sümmeetrilisus 2 8 agonist- ja antagonistlihaste tasakaalustatud areng liigeste liikuvuse ja jõu tasakaalustatud areng 38) Lihaskontraktsiooni libisevate filamentide teooria. Lihase mudel. Libisevate filamentide teooria kohaselt on lihase arendatud pinge otseselt proportsionaalne jämedate ja peente filamentide vastasmõjuga. Lihase kontraktsioon e lühenemine on müofibrillis(sama pikk kui lihaskiud) jadamisi ühendatud sakromeeride ( piirkond ühest Z vöödist järgmiseni) lühenemise resultaat.
"SUURUSE PRINTSIIP" selleks, et lihas arendaks suuremat pinget, peab erutavate mõjude intensiivsus motoneuronile kasvama. Vastuseks sellele suureneb erutunud motoneurnite arv antud motoneuronpuulis: lisaks madala erutuslävega väikestele motoneuronitele rekruteerub järjest rohkem ka kõrgema erutuslävega suuri motoneuroneid. Lihastevaheline koordinatsioon ilmneb: *Sünergistlihaste adekvaatses valikus; *Antagonistlihaste mittevajaliku aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades
annaabi.ee 
