Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
tõusu vahele jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle all asub mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Kuul arvatakse olevat poolvedel tuum, mis koosneb rauast. Kuul ei ole magnetvälja. Vulkaanilist tegevust peetakse vähetõenäoliseks. Aastal 1994 avastasid astronoomid Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus päike kunagi ei looju. Peary kraatri serval kõigub temp. vaid 20 kraadi võrra ning päike paistab seal terve ööpäeva. See piirkond on soodne
10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4.Pinnaehitus Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5.Miks on Maale nähtav vaid üks külg Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6.Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid
1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje
10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4. Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega sellepärast, et kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuid seejuures esineb teataval määral libratsiooni optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Nii on Kuu näiv pöörlemine Maa suhtes kiirem, kui Kuu
näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K- tähe poolne külg. Kuu laigud Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. ,,Igavese päikese tipp" Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti 1994 kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73-
Siin asub ka Kuu nähtava külje suurim kraater Clavius, mille 6600 meetri kõrguste vallide vahekaugus ulatub kuni 235 kilomeetrini. Vallil on veel kaks vastastikku asuvat väiksemat kraatrit. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. Aastal. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg ? Maale on nähtav vaid üks külg. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6
· Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi. · Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. · Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. · Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. · Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. · Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. · Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. · Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle all asub mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. · Kuul arvatakse olevat poolvedel tuum, mis koosneb rauast. · Kuul ei ole magnetvälja. · Vulkaanilist tegevust peetakse vähetõenäoliseks. Kokkuvõte Kuu tekkimise teema kohta polnud internetist raske infot otsida. Enamuse informatsiooni sain wikipeediast. Sain teada seda kuidas kuu tekkis ja millest see tekkis ning sain teada kaugel asub maa kuust jam is on kuu läbilõige
Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Mered Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14. Kraatrid Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609
Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. "Mered"" ja "mandrid Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.
400 km). Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem ja raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetataksemandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. uu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Samuti tasub meeles pidada, et Kuul pole õhku, mis soojust edasi kannaks. Sest kuul ei ole nii tugevat gravitatsiooni, mis atmosfäääri suudaks hoida
Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. [10] Huvitavat Kuu pinnal on tumedaid laik, mida kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal Kuu vasakul poolel näha olevat laiku kutsutakse koguni ookeaniks (Tormide ookean- 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse madriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist mandritel domineerib anortosiit. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Astronoomid on avastanud Kuul ,,igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73-kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati
Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. "Mered" ja "mandrid" Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.
tuntud tervist kahjustanud ja paigaldamisel torkinud klaasvill on ajaloo prügikastis koos teiste vene ajal Läänest kopeeritud tehnoloogia abil toodetud nõukogude saavutustega. Klaasvill koosneb kuni 80% ulatuses ringlusest hangitud klaasist. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Kivivillad Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on nt gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist, mis tootmisprotsessis sulatatuna kukub kiiresti pöörlevatele ketastele ning sealt lenduvad pritsmed moodustavad kiud. Tootmisprotsessi iseärasusest tulenevalt on kivivilla kiud lühemad ning jämedamad ja klaasvillakiud pikemad, peenemad ja elastsemad. Mõlemaid hoiab koos sama sideaine.
kihtidesse nii et pealispind jääb kuivaks. KIVIVILLA soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,050 W/mK seega mõne kivivilla soojatakistuse omadused pisut madalamad kui seda on klaasvillal. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist, kasutades sellised kiviliigid nagu nt gabro, anortosiit ja dolomiit. Toorained ja koks valatakse sulatusahju. Sulatusahjust väljavoolav sulam suunatakse ketrusmasinale, kus moodustuvad kiud. Lisatakse väike kogus sideainet ja mineraalõli, kiud kogutakse dekanterisse lintkonveierile. Villa tootmisstruktuuri ja tihedust reguleeritakse, kuni see läheb tahkestamiskambrisse. Need omadused jäävad pärast sideaine tahkestumist. Seejärel lõigatakse tahkestunud vill tükkideks ja pakitakse või suunatakse muudesse seadmetesse
Kivivill on mitmekülgseim ja enim kasutatav soojusisoleermaterjal. Kivivill on oma tulekindlusomadustelt ainulaadseks isolatsiooniks, mida võib kasutada ka nõudlikes konstruktsioonides, milles on vajalik mittepõlevus ja pikk tulepüsivusaeg. Tänu tihedale kiudkonstruktsioonile on kivivill ainulaadseks valikuks ka heliisolatsioonina. Ka kivivilla niiskusomadused on väga head. Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Tänu kivivilla looduslikule toormaterjalile on kivivillast isoleermaterjalid ohutud ehitusmaterjalid. Kivivillast ei teki keskkonnakahjulikke emissioone. Tuleohutus on kivivillale juba üldiseks omaduseks.
· Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. · Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal · Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.
Kondrid on ära sulanud. Meteoriidid esindavat maavälist kosmilist ainet ja näitavad päikesesüsteemis seisundit selle tekkeajal. Lisaks sellele esineb ka marsi- ja kuumeteoriite. Päikesesüsteemi teke algas 5 mrd aastat tagasi. Planeeditekke protsessid. Kondenseerumine-tahkete tolmuosakeste moodustumine udukogu jahtumisel Akretsioon-tolmuoaskeste üksteisega liitumine, millest arenevad järjest suuremad kehad. Geoloogilises mõttes planeediteke väga kiire ~100Ma Kuu. Hele mägismaa anortosiit 4,2Ga, Tumedad mered basalt 3,5Ga. Pinda katab tolmjas materjal (regoliit), 2-15m paks. Tekkinud meteoriitidega pommitamisel. Koore paksus 60km(maa pool) kuni 150km(vastasküljel). Astenosfäär asub alles 700 km sügavusel, tuuma lähedal. Maateaduste alused 1 (11.sept) Kraaterdatu kuu mägismaa anortosiit e. plagioklassi massid (CaAl 2Si2O8). Tekib magma jahtumisel suhteliselt väikesel rõhul. Tihedus väike: 2,7g/cm3. Kerkinud ürgse kuu magmaookeani pinnale.
20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus. Vaiguga immutatud toodang suunatakse kahe konveieririhma vahel küpsetusahju, mis on eelnevalt soojendatud temperatuurini 250°C. See annab valmis isolatsioonimaterjalile vajaliku jäikuse ning ainult talle omase sooja kollase värvitooni. Kivivillad Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on nt gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Ka kivivilla heliisolatsiooni- ja summutus- ning niiskusomadused on väga head. Kivivilltooted ei põle ning neid võib kasutada kõigis hoonetes ilma piiranguteta. Pinnakatteta tooted on klassifitseeritud euronormatiivide alusel A1 klassi ning alumiiniumfooliumi või klaaskiudvildiga kaetud tooted on klassifitseeritud euronormatiivide alusel klassi A2 (EN ISO 13501-1).
annaabi.ee 
