Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Anorgaaniline keemia "Alkoholid" - sarnased materjalid

alkohol, viin, konjaki, pimedaks, promilli, imalik, alkoholid, jookides, kartul, tapab, destilleerimine, hjustada, joomist, puhastatud, tasapisi, kraadides, tuhandik, joomise, hemalt, jooke, tilise, surmav, imendub, rukis, rgine, paberkandjal, karbinool
thumbnail
9
doc

Anorgaaniline keemia

Anorgaaniline keemia 1. Aine ehitus Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi

Keemia
95 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Orgaaniline keemia

aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O )

Keemia
301 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Orgaaniline keemia

Omadus või tunnus Anorgaaniline ühend Orgaanilinine ühend sulamistemperatuur Üle 350o Alla 350o keemistemperatuur Üle 750o Alla 750o Keemiline side Iooniline side Kovalentne side Lahustuvus: Üldiselt Üldiselt a) Vees lahustuvad Ei lahustu b) Orgaanilistes ühendites Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad (bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2.) süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas 6 p+= 6 anorgaanilistes ainetes on süsinik posiiivne, no= 12-6=6

Keemia
213 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Anorgaanilise keemia aineklassid

OKSIIDID keemilised omadused: ALUSED keemilised omadused: 1. al.oksiid+hape=sool+ves 1. alus+hape=sool+vesi 2. al.oksiid+hap.oksiid=sool 2. alus+hap.oksiid=sool+vesi 3. tugevalt al.oksiid+vesi=leelis 3. leelis+sool=uus sool+uus alus (üks neist 4. nõrgalt al.oksiid+vesi=? sade, esimesed lahustuvad vees) 5. hap.oksiid+alus=vesi+sool 4. lahustumatu alus (t)= oksiid+vesi 6. hap.oksiid+al.oksiid=sool ALUSED saamine: 7. hap.oksiid+vesi=hape 1. akt.metall+vesi=leelis+vesinik 8. amf.oksiid+hape=sool+vesi 2. akt.met.oksiid+vesi=leelis OKSIIDID saamine: 3. sool+leelis=alus+sool (esimesed vees 1. metall+hapnik=oksiid lahustuvad) 2. mit.metall+hapnik=oksiid SOOLAD keemilised omadused: 3. hapnikku sisaldava

Keemia
97 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

Keemia
421 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia - Alkoholid

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures esialgne lõpp ­aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised).

Rekursiooni- ja...
246 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Anorgaaniline keemia I

1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H ­ prootium ("taval." vesinik) ­ see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D ­ deuteerium ("raske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. ­ looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T ­ triitium ("üliraske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihti

Anorgaaniline keemia
97 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Orgaaniline keemia

CH3 ­ CH ­ CH2 ­ CH3 CH3 ­ C = C ­ CH2 ­ CH3 3 ­ bromo ­ 4 ­ etüül ­ 3 ­ metüül ­ 1 ­ hekseen CH2 = CH2 ­ C ­ C ­ CH2 ­ CH3 Keemia 2012 Keemia 2012 ANNA NIMETUS CH3 ­ CH ­ CH2 ­ CH2 ­ CH3 ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ühendid mille molekulis asuvad hüdroüksüül rühmad. Nimetuse tunnuseks on ­ool. Alkoholid tekivad kui alkaani molekulis asendada 1 või mitu vesiniku aatomit hüdroksüül rühmaga. · Metanool ­ metüülalkoholid ­ rahvakeeles puu piiritus, füüsikalised omadused: värvusetta, iseloomuliku alkoholi lõhnaga vedelik, ülimürgine, põleb, on väga hea lahusti.Süütevedelik,kütus. Lahusti kasutamine, puhastusvahendid, kütuse lisandid. · Etanool ­ etüülalkoholid ­ Värvusetu, iseloomuliku alkoholi lõhnaga vedelik, põleb ,

Rekursiooni- ja...
21 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Orgaaniline keemia

aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O )

Analüütiline keemia
68 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Anorgaanilise keemia II

1. mangaani tähtsamad oksiidid, valem, värvus, lahustuvus vees, leelistes, hapetes jt omadused. Tuntakse järgnevaid stabiilseid mangaanoksiide: MnO (hallikas-roheline), Mn2O3 (pruunikas-must), MnO2 (pruunikas-must), Mn3O4 (pruunikas-must), Mn2O7 (rohekas või pruunikas vedelik). Leiduvad looduses mineraalidena v.a viimane neist. MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub: MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: MnO2 + 4HCl MnCl2

Anorgaaniline keemia ii
75 allalaadimist
thumbnail
28
docx

ANORGAANILINE KEEMIA KONSPEKT

1. Водород Степень окисления: -1, 0, 1 +1 – типичная степень окисления, характерна водородная связь, высокая температура кипения и плавления. 1.1 Использование  Получение аммиака  Ракетное топливо 1.2 Соединения с водородом Соединения первой и второй группы имеют, как правило, ионную связь. (KH, CaH2). Для других соединений характерна ковалентная связь. (H2O, SiH4). Гидриды могут быть щелочными, кислотными и амфотерными. KH + H2O −→ KOH + H2 Щелочной SiH4 + 3H2O−→ H2SiO3 + 4H2 Кислотный Реакция кислотного и щелочного гидрида происходит с образова

Anorgaaniline keemia
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Anorgaaniline keemia protokoll 1

Töö eesmärk · Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimise teel. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3 * H2O), inidikaatirid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromoheenmust ET-00, 10 % BaCl 2 lahus. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaas, Na- kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks Töö käik ning katseandmete töötlus ning tulemuste analüüs A HCO- iooni sisalduse (KK) määramine · Loputati 100 mL pipett uuritava veega ning pipeteeriti koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisati 3-

Rekursiooni- ja...
17 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Anorgaaniline keemia - II protokoll

EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Lahus värvus punaseks, seega Fe3+ ioonid olid olemas. Fe3+ + NH4SCN[Fe(SCN)]2+ + NH4+ b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. NH4+ + NaOH NH3 + H2O + Na+ c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO42­ ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Tekkis sade, seega SO42­ ioonid olid olemas. SO42- + BaClBaSO4 + 2 Cl- FeNH4(SO4)2- Fe3+ + NH4+ + 2 SO42- 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioo

Anorgaaniline keemia
162 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Anorgaaniline keemia I protokoll

Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega ­ M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,04

Rekursiooni- ja...
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Anorgaanilise keemia prax

Töö eesmärk - µ µ µµ µ µµ µ µ - Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained: 0,025 , 0,025 0,005 - , ( 4 + 3 2), µ (µ) µz (µ) µµ -00, 10% 2 ; 0,5 µ µ. Töövahendid: µ (500...750 µ) µ, (250 µ) µ, (100 µ), (25 µ), µ (25 µ), , , , µ, -, , µ 4 2- µµ. Töö käik: : - () µµ 1. 100 µ 2...3 . . 100 µ , 3...4 µ µ. 2. - µ 0,025 . 3. 0,025 , . µ µ z . µ ( ) , µ µ µ. µ µ 0,05 µ. 4. Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. B: Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. 100 µ , 5 µ (µ 25 µ- µ) (0,1 ) -00. .

Anorgaaniline keemia
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Orgaaniline keemia ja süsinik

Sissejuhatus teemasse: Orgaaniline keemia ja süsinik Antud kontrolltöö raames peab õpilane mõistma, mis on orgaaniline keemia ja mis on süsiniku roll orgaanilises keemias. Omakorda selleks, et saada aru süsiniku rollist, on vaja mõista millised süsinikuühendid on orgaanilised ning millised on anorgaanilised. Süsinik esineb lihtainena näiteks teemanti või grafiidina. Teemant ja grafiit on anorgaanilised süsinikuühendid ja koosnevad ainult süsinikust. Teemanti ja grafiidi erinevus seisneb nende ehituses. Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus väljendub nende omadustes - nad on hästi vastandlikud (vaata täpsemaid omadusi vihikust ja töövihikust). Seda nähtust, kus üks element esineb puhtal kujul erinevates vormides, nimetame allotroopiaks. Süsiniku puhul on teemant ja grafiit allotroobid. Kas süsinikul on veel allotroope? Otsi vihikust või tuleta meelde mis on hapniku allotroobid? Oskad sa veel mõnda näidet allotroopia kohta tuua? Orgaan

Orgaaniline keemia
22 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Anorgaaniline keemia I labori protokoll

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi arvutamine: lahustunud aine mass ( g )100 maine100 C= = lahuse mass (g) mlahus Lahuse tihedus: mlahus (g) g lahus= V lahus (cm 3 ) cm3 Lahustunud aine massi leidmiseks: V lahuslahusC mlahusC maine= = 100 100 Molaarse kontsentratsiooni leidmine: naine (mol ) C M= V lahus (dm 3) maine (g) naine = g M aine ( ) mol V 0 gaas (dm 3 ) naine = dm 3

Anorgaaniline keemia
16 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Anorgaanilise keemia prax 2

Töövahendid (250 µ), µ (100 µ), , (10 µ), (50 µ), -µ, µ, . Reaktiivid 0,05...0,1 -, , 0,01 3 2 , 2 , () µµ , , 3 , - µµ, : ­ . , () ­ ( µµ µ) 8,3...9,9 ( µ , µ ), µ (µ) ­ 4,2...6,3 ( µ , µ , z), 2(4)3, , 23, 23 4, 3, 34, . Töö käik: 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsu s. 2-3 µ 2 , µ 2 (). µ . µ µ . µ µ µ ? . : µ µ , µ . 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. 4-5 µ 3-4 2 () 1-2 µ. . . µ, µµ . (µ µ, ?). 4-5 µ 3-4 2 µµ 2-3 . . . µµµ, µµ . (µ µ, ?). . , µ , µ µ ? : 3 µ µ . 3 µ µ z,

Anorgaaniline keemia
28 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Anorgaaniline keemia Protokoll 6 Katioonid

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0031 Anorgaaniline keemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 6 Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö nr 6 ­ Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli katioonide olemasolu tõetamine lahuses. Tõestamiseks kasutatakse katioonide väljasadestamist, tilkanalüüsi ja leekreaktsiooni. Kasutatud töövahendid Katseklaaside komplekt, filterpaber, klaaspulk, tsentrifuug, pipett, gaasipõleti, leeginõel, analüüsitavad lahused, HCl, H2O, NH3H2O, NaOH, tioatseetamiid, NH4Cl, HNO3, ammooniumtiotsüanaat, pentanool, Fe3+, Ni2+ ja Cu2+ ioone sisaldav lahus,

Anorgaaniline keemia
183 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Anorgaaniline keemia II: Elektrolüüdid Kordamine

Keemia KT Elektrolüüdid ­ ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon ­ lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon ­ lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained ­ (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs ­ neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse Elektrolüütide lahused või sulatatud ained juhivad elektrivoolu. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult

Anorgaaniline keemia ii
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Anorgaanilise keemia seminar X

Anorgaanilise keemia seminar X 1. Arvutage BaSO4 lahustuvus (mol/dm3, g/dm3 ja massiprotsentides). KL(BaSO4) = 1,1 10-10. (1,05 10-5mol/dm3 ; 2,45 10-3g/dm3; 2,45 10-4 %) 2. Arvutage Ba+2 BaSO4 küllastunud lahuses, millele on lisatud 0,01 mooli Na2SO4. Ruumalamuutust mitte arvestada. (1,1 10-8 mol/dm3) 3. Pliifluoriidi lahustuvus 25 °C juures on 0,64 g/1000 ml lahuses. Arvutage pliifluoriidi lahustuvuskorrutis. (710-8) 4. Arvutage kaltsiumhüdroksiidi molaarne lahustuvus (küllastunud lahuse molaarsus). Kl(Ca(OH)2) = 6,510-6. Eeldage, et kaltsiumhüdroksiid dissotsieerub täielikult. (1,210-2 M) 5. Arvutage kaltsiumfluoriidi lahustuvuskorrutis, kui ühes liitris tema küllastunud lahuses on 0,017 g kaltsiumfluoriidi. (4,14 10-11 ) 6. On 0,010 M MgCl2 lahus. a) Missugune peab olema lahuse pH, et sellest lahusest hakkaks sadenema Mg(OH)2 ? (9,4) b) Missugune peab olema lahuse pH, et Mg2+ -ioonide sadenemise võib lugeda täieli

Anorgaaniline keemia
3 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) propaan-2-ool Amiinid -amiin -NH2 CH3CH2-NH-CH3 Vesilahused ei juhi elektrit

Orgaaniline keemia
287 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Anorgaaniline keemia I praktikum 2 protokoll

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati ka

Anorgaaniline keemia
95 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Anorgaaniline keemia I kordamine mittemetallid

Aine Omadused Saamin Kasutami Veel Ühendid e ne omadusi Vesinik Värvitu, lõhnatu Tööstuses, Ammoniaagi H2; kerge, hästi Hüdriidid. (KH, CaH2). gaas, kerge, laboris süntees, difundeeruv. Toa Võivad olla happelised, hea soojusjuht, raketikütusen temp reag ainult aluselised või vees lahustub a, fluoriga, amforteersed halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O ­ raske D2O ­ raske vesi. +4C juures. saab vesi

Anorgaaniline keemia
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Anorgaaniline keemia I kordamine: Kompleksühendid

Kompleksühend – ühendid, mis koosnevad tsentraalaatomist (kompleksimoodustajast) ja seda ümbritsevatest ligandidest, lisaks võib sisaldada ka muid ioone (nt välissfäär). Sisesfäär koosneb tsentraalaatomist ja ligandist. Valemis eraldatakse nurksulgudega Ligandid – molekulid või ioonid, mis on tuntud ka eraldi seisvatena (H 2O; NH3; Cl-; OH-). Saab jaotada: 1 monodentaatne, ühehambaline (NH3) 2 bidentaalne, kahehambaline (etüleendiamiin) ≥3 polüdentaalne, mitmehambaline [Ag(NH3)2]Cl ühend nimetus Tsentr ligand Koor välissf aal d. äär aatom arv Na[Al(H2O)2(O Al3+ H2O; 6 Na+ H)4] OH- K2[BeF4]

Anorgaaniline keemia
20 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid

Laboratoorne töö nr 2 Kompleksühendid Eksperimentaalne töö Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4) hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Jah, kuna lahus värvus tumepunaseks Fe3+ ioonide olemasolu tõttu. Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsioon Fe3+ + SCN- = Fe(SCN) 2+ FeNH4(SO4)2 + NH4SCN = Fe(SCN)SO4 + (NH4)SO4 b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. Kas lahuses oli NH4+ ioone? Soojendamisel oli tunda ammonniaagile omast lõhna, mis tõestas, et ammooniumioonid esinevad lahuses. Pärast Na

Anorgaaniline keemia
272 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Anorgaanilise keemia I prax, 3.töö protokoll

Anorganiline keemia I LABORATOORNE TÖÖ 3 Töö tehtud: 05.03.2010 Elektrolüütide lahused, Protokol esitatud: 19.03.2010 pH mõõtmine, hüüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga (0,1006M) NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, indikaatorid: universaalindikaatorpaber fenoolftaleiin (ff) ­ pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), metüülpunane (mp) ­ pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, N

Anorgaaniline keemia
220 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Anorgaanilised ühendid

Anorgaanilised ühendid Oksiid – hapnikuühend mingi elemendiga Aluseline Amfoteerne Happeline Neutraalne oksiid oksiid oksiid oksiid metallioksiid sellel võivad Mittemetalliok happelised ja avalduda nii siid aluselised omadused aluselised kui puuduvad happelised omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega Li2O, CrO, Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, SO2, SiO2 CO, NO, N2O Na2O, FeO, ZnO NO2, CaO, NiO CO2, BaO P4O10 Mitte

Anorgaaniline keemia
13 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keemia referaat: Alkoholid

12/21/10 Alkoholid Koostaja: Annika Kääramees Käinas 2010 Sisukord 2 Mis on alkohol? Alkoholid- hüdroksüülühendid, kus CH rühmaga on seotud 1 või mitu hüdroksüülrühma (OH) Alkoholide nomenklatuurseks nimetamiseks tuleb lisada nende lõppu -ool. Alkoholi valem(tunnus) R-OH ( R tähistab pikka süsinikahelat ) Alkoholide omadused Füüsikalised omadused: alkoholid on vedelad, läbipaistvad, hüdrofiilsed (e. ei karda vett aka vett ''armastavad'') ja nad lahustuvad hästi vees. Füsioloogilised omadused: alkoholid on mürgised, ''hakkavad pähe'', lagunevad organismis lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust. Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv.

Keemia
109 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

kui puuvill ja vill. Teda võib segada looduslike kiududega või kasutada puhtalt niidi tegemiseks, millest kootakse kangaid. Varieerides polümeeri lähteaineid polümeeri tootmise ajal, saab valmistada erinevaid tüüpi nailoneid. Mõned on piisavalt tugevad käigukasti hammasrataste ja masinalaagrite valmistamiseks. Need tüübid on ka kuumakindlad ja vastupidavad sööbivatele kemikaalidele. 133.alkoholide omadused ja rakendusalad. Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (­ OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Alkohole Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH

Keemia
408 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

Leelise määramiseks kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini. Aluselises keskkonnas värvub fenoolftaleiin vaarikapunaseks või roosaks. (Pildiallikas: autori erakogu) Tugevalt sööbivate omaduste tõttu peab nende kasutamisel olema ettevaatlik ja kasutama kaitseprille, kummikindaid ja muid kaitsevahendeid. Kindlasti peab vältima leelise sattumist silma, sest vastasel korral on oht jääda pimedaks. Kui siiski juhtub õnnetus ja leelis satub nahale, tuleb kahjustatud kohta pesta voolava vee all, kuni libedus kaob. Seejärel on tingimata vajalik kahjustatud koht neutraliseerida mõne nõrga happe (näiteks äädikhape) lahjendatud lahusega ning siis uuesti pesta veega. Enamik leelismetallide hüdroksiide kuumutamisel ei lagune. Ainult liitiumhüdroksid laguneb kuumutamisel liitiumoksiidiks ja veeks.

Keemia
212 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

H2CO3 Süsihappe, ning kasutatakse karastus jookides. Elektrolüüdid ja mitte elektrolüüdid Elektrolüüdid on ained mille vesilahused juhivad elektrit, nende lhustes on ioonid. Sinna hulka kuuluvad alused, happed ja soolad. Elektorlüüte jaotatakse tugevad elektrolüüdid, happed: väävel happe, Leelised ehk vees lahustuvad hüdrooksiidid. LiOH, KOH, Ca(OH)2, NaOH. Soolad, mis lahustuvad vees, kõik ülejäänud on nõrgad elektrolüüdid. Kõik ülejäänud

Keemia
509 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

49.Polüeteeni saamine ja rakendusalad. Polüeteeniks nimetatakse alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit. Saadakse maagaasidest või naftast. Laialdane tootmisala plastmassis 50.Alkoholide struktuur, omadused ja rakendusalad. Alkoholid on orgaanilises keemias aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH-rühm) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga. Kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna. Ravimites , kosmeetikas jne. 51.Alkoholide (metanooli ja etanooli) toime inimorganismile. Alkoholid põhjustavad inimestel südame rütmi häireid , häirib maksa ainevahetust , nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni , tekitab sõltuvust 52.Karbonüülühendite omadused ja kasutamine. 53

rekursiooni- ja...
344 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun