üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada -oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Erinevalt anoreksikutest reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi. Anoreksia: Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös,
suunduma anoreksia ja buliimia poole. Anoreksia on ühtlik psüühika häire, mis on seotud tahtliku nälgimisega ning toidust keeldumisega kehakaalu alandamise eesmärgil. Anoreksia diagnoositakse kliiniliselt inimestele kelle kehamassiindeks on alla 17,5. Vaatamata sellele on anoreksia alla kannatavatel isikutel meeletu söögiisu mille nad on maha surunud range kontrolliga söömise üle ja kinnisideedega kartuses kehakaalus juurde võtta. 90 % anoreksikutest on õpilased. Füüsilise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naga haprad küüned ja juuksed, mis viitab tugevale kaltsiumi ja magneesiumi puudusele. Pidevad külmatunded ning menstruaaltsükli või suguelundite arengu probleeme. Buliimia on enim levinus söömishäire mida esineb õpilastel 2-3 korda rohkem kui anoreksiat. Buliimikus on pidevas sööginäljas ning on ohjeldamatud söödikud. Buliimikud tarbivad korraga väga suuri toidukoguseid üle 5000 kcal nin pärast saavad
annaabi.ee 
