Anoreksia Anoreksia tekkes on teatud osa kultuurilistel ja perekonna ning isiksuse arenguga seonduvatel teguritel. Anoreksia all kannatavad sageli puuduliku eneseväärikustunde, depressiooni või muu ebastabiilsust põhjustava teguri all. Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas.Anoreksia tunnusteks on kehakaalu hoidmine antud vanusele ja pikkusele ettenähtud minimaalsest normkaalust 15% alla normi. Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad
Nad on iseõppijad ning suruvad oma vaateid ja arusaamu õigest toitumisest ka teistele peale. 3 Kuigi ortoreksia iseenesest ei ole üldjuhul surmav, mõjutab ta siiski väga tugevalt inimese elukvaliteeti ning võib viia tõsisemate haiguste tekkeni. Nimelt sotsiaalne isoleeritus, haiglaslikud sundmõtted toidu ümber ning pidev muretsemine tekitavad depressiooni. Veelgi enam, ortorektikutel on üsna suur risk haigestuda anoreksiasse, mis aga on äärmiselt ohtlik haigus. Seetõttu on ravi väga oluline. Ainus ravi on psühhiaatriline. Ortoreksiat esineb ka Eestis. 4 2. Pika Pika (ld.k pica harakas) on toitumishäire, mille puhul inimene sööb pikaajaliselt mittesöödavaid asju. Pika on enam levinud vaesemate elanike, arnguhäiretega inimeste ning 2-3 aastaste laste seas. Samuti esineb pikat rasedatel naistel.
Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Tekkepõhjused Puudulik eneseväärikustunne Depressioon Turvatunde puudumine lapsepõlves Seksuaalne ärakasutamine Mehhanismid Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega , usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus. Vallandavad tegurid Märkused välimuse või
stimuleerivate preparaatide kasutamine, intensiivne füüsiline aktiivsus. Reeglina on anorektikud aktiivsed kehalise liikumise harrastajad, kes püüavad ennast füüsiliselt väga palju kurnata. Sama jõud, mis sunnib neid mitte sööma, sunnib neid füüsiliselt vastu pidama. Kindlad riskigrupid anoreksiale kaldumiseks on balleti- ja tantsuõpilased, sporditrennides ja modellikoolides käivad noorukid, aga ka paljud tippsporti jõudnud täiskasvanud. Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega , usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus. ANOREKSIA TAVALISEMAD SÜMPTOMID
kultuurilistel ja perekonna ning isiksuse arenguga seonduvatel teguritel. Soodustavad tegurid Nii liigsööjad kui haiguslikud nälgijad kannatavad sageli puuduliku eneseväärikustunde, depressiooni või muu ebastabiilsust põhjustava teguri all. Turvatunde puudumine lapsepõlves, seksuaalne ärakasutamine ja teised psühhiaatriliste häirete teket soodustavad tegurid, on söömishäirega inimeste elus sagedamini ette tulevad kui tervetel. Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega, usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus. Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud.
Nagu buliimia nii ka anoreksia tekkes on teatud osa kultuurilistel ja perekonna ning isiksuse arenguga seonduvatel teguritel. Soodustavad tegurid Nii liigsööjad kui haiguslikud nälgijad kannatavad sageli puuduliku eneseväärikustunde, depressiooni või muu ebastabiilsust põhjustava teguri all. Turvatunde puudumine lapsepõlves, seksuaalne ärakasutamine ja teised psühhiaatriliste häirete teket soodustavad tegurid, on söömishäirega inimeste elus sagedamini ette tulevad kui tervetel. Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega, usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus. Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud.
mõjutatud valitsetavast iluideaalist. 2010. aasta andmete järgi on meeste ja naiste suhe anaoreksia ja buliimiahaigete järgi 1:6 kuni 1:10 ( Järv jt, 2010, 1) ning aasta 2002 andmete järgi oli see 20:1 kuni 4:1 ( Tekkel, 2002, 431). Anorexia nervosa prevalents elu jooksul on naiste seas hinnatud 0,5 – 3,7 % ja Bulimia nervosa puhul 1,1- 4,2 % ( Järv, 2004, 8). Anorexia nervosa ja bulimia nervosa levimus laste ja noorukite seas on teadmata ( Järv jt 2010, 1). Anoreksiasse ja buliimiasse haigestutakse tavaliselt 10-25 aastaselt, haiguse esinemissageduse tipp jääb vanusessse 15-25 ( Keski-Rahkonen jt,2011 25). Söömishäirete puhul saab eristada bioloogilisi, psühholoogilisi, perekondlike ja sotsiokultuurilisi riskitegureid ja nende omavahelisest koostoimet. Spetsiifiliste riskitegurite hulka kuuluvad madal/ negatiivne enesehinnang, perfektsionism, väär kehataju, äärmuslike
· Noorukil võib olla raske väljendada agresiivseid tundeid. · Võib esineda turseid, lanugokarva või küünte lõhenemist. 4.1.2 Anoreksia levimus Anoreksia on peamiselt nooruki ealiste tüdrukute probleem ja häire levimus selles grupis on 0,2-1,1 % , sama vanadel poistel ainult kümnendik sellest. Anoreksia algab tavaliselt teismeea alguses, kuid võib alata ka hiljem. Juba enne murdeiga haigestub anoreksiasse ainult väike osa patsientidest, kusjuures peaaegu kolmandik anoreksia all kannatavatest lastest on poisid. 4.1.3 Anoreksia ravi Kliinilistes uuringutes pööratakse erilist tähelepanu toitumusele, kasvule ja murdeea perioodile. Sellele lisaks mõõdetakse vererõhku ja pulssi, kuulatakse südant, tehakse kindlaks, kas esineb vasokonstriktsiooni märke, nagu külmad sinised käed ja jalad, alatoitumise tunnuseid, nagu tursed, naha kuivus, õrn lanugokarv ja lõhenenud küüned,
(2) 2 ANOREKSIA 2.1 Anoreksiast üldiselt Anoreksia ehk anoreksia nervosa on psüühikahaigus, mille tunnusteks on enese näljutamine, paaniline hirm kaalus juurde võtta ja trenni tegemine eesmärgil kaalust alla võtta. Sõna ,,Anoreksia" tuleneb kreeka keelest ja tähendab toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Anoreksia on ilmselt kõige tuntuim toitumishäire ning arvatavasti ka kõige levinum. Anoreksiasse haigestuvad enamasti noored tüdrukud, kuid leidub ka mees- anorektikuid. Umbes 50%-l anorektikutest võib esineda ka ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Tihti peale ei saa inimese toitumishäiret liigitada ühe kindla liigi alla vaid tal võivad esineda sümptomeid, mis on omased nii anoreksiale kui ka buliimiale. (4) 2.2 Sümptomid Anoreksia tunnusteks on liiga vähe söömine, vahel isegi toitukordade vahele jätmine.
leiab, et osade eestlaste halva toitumisharjumuse põhjus on pigem rahapuudus, kui laiskus.vii 3. Toitumishäired 3.1.Anoreksia Söömishäired on kehakaalu- ja kuju üleväärtustamine ja väär pilt, ning sellega kaasnev hirm kaalutõusu ees, mille preventsiooniks võetakse ette äärmuslikke meetmeid. Söömishäired on tavaliselt kroonilised, vahelduva esinemisega ja vaid väga väikene osa haigetest paraneb ise ja täiesti. Kõige levinumad söömishäired on anoreksia ja buliimia. Anoreksiasse haigestuvad tavaliselt 14-16 aastased noored neiud, kui üha tihemini tuleb ette juhtusid, kui sellesse on haigestunud alla 10 aastased lapsed. Anoreksiku peamine soov on saada nälgimise teel võimalikult saledaks. Oma kaalu kontrollimine pakub neile enesekindlust ja turvatunnet. Anoreksia on täielikult psüühiline haigus, mille sümptomid ja kahju väljendub haige füüsises. See seisneb eelkõige keha vales tajumises, hoolimata kaalunumbrist või peegelpildist, näeb anoreksik end paksuna
Uusajal tähelepanu pöörati rohkem dieedi negatiivsete külgede uurimisele, uute haiguste avastamine. XXI sajand ei toonud ajalukku uut midagi. Vastates teise ülesande küsimusele, autor analüüsis dieedi negatiivset mõjumist tervisele, ning sai teada: Selleks, et tarvitada dieeti, peab lähtuma sellese individuaalselt vastavalt oma organismi vajadustele. Üle pingutades ja valides vale dieedi võib haigestuda kas ateloskleroosi, düstroofiasse, bulimiiasse, disbakterioosi, anoreksiasse või võib tekkida ülekaal. Kolmandaks, uurimuse autor viis läbi anketeerimise naiste seas erinevas vanuses ja tegi järgmised järeldused: Suurem osa respondentides oletasid, et nad on oma elus tarvitanud dieete, selleks et võtta kaalust alla. Nad on saavutanud tahetud tulemuse, kuid pärast ikkagi kaal tuli taas tagasi. Enamus väidavad, et sport võib asendada dieeti. Küsimusele, kas dieet on kasulik või