1) Fotokeemiline reaktsioon – Kiirguse kvandi mõjul toimub keemiline reaktsioon. Näiteks fotofilmil või fotoplaadil. 2) Fotoluminesents – Aine võib neelata langeva röntgenfootoni ja kiirata uue footoni mõne teise lainepikkusega. Tekkinud kiirgus võib olla ka nähtavas piirkonnas. 3) Sisemine või väline fotoefekt – Langev kiirgus lööb elektroni anoodist välja või viib elektroni kõrgemale energianivoole. Geigeri loendur • GeigeriMülleri loendur töötab välise fotoefekti põhimõttel. Rakendus • Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis • Röntgenkiirguse detekteerimisel on ka suur tähtsus radioaktiivsete ainete uurimisel ja astronoomias. • Veel kasutatakse röntgenkiirgust järgmistes valdkondades: 1. Astronoomias 2. Röntgenmikroskoopia 3
) Esmalt saab pöördumatult kahjustada nägemine, surma põhjuseks on enamasti hingamise seiskumine. Vastumürgina tuleks kiiresti juua etanooli, sest ta toimib maksas inhibiitorina ja selle tulemusel jääb metanool lagundamata ning väljub neerude kaudu kehast. Metanooli kütuseelement 2CH 3 OH +3 O3 4 H 2 O+2 CO2 Keemilise kütuseelementi tööpõhimõte seisneb selles, et vesiniku või vesinikku sisaldavat ainet (vesi, metanool jne.) juhitakse anoodist läbi membraani ja/või elektrolüüdi, mis laseb läbi vaid positiivsed laengud (H+). Negatiivsed ioonid või elektronid juhitakse läbi alalisvooluahela, toites vahetult elektriseadmeid. Katoodi juures saavad kokku vesinik (H+) ja O2 ¿ hapnik ( , mis ühinevad veeks. Metanooli kasutades on lisaks produktiks süsihappegaas. Metanooli kasutamisel on miinuseks see, et osa metanoolist liigub läbi
kujunevad vesinik ja metaan. Kütuse element Fuel Cell · Esimese kütuseelemendi koostas sir William Growe Inglismaalt juba 1839. aastal. Selles kasutati kahte suhteliselt suurepinnalist plaatinaelektroodi, millest ühel (katoodil) toimus hapniku redutseerumine ja teisel anoodil vesiniku kui kütuse oksüdeerumine. · Ehituse poolest on kütuseelemendid väga lihtsad, koosnedes teineteisest eraldatud anoodist ja katoodist. Lahuti hoiab ära anoodi ja katoodi kokkupuutumise (lühistumise), täidab sageli ka ioonjuhi rolli Kütuse element Fuel Cell Nüüdisajal võib elektrokeemilised vooluallikad jagada kolmeks: 1. primaarpatareid, mida pole võimalik uuesti laadida, 2. sekundaarpatareid ehk akumulaatorid, mida saab perioodiliselt laadida, 3. kütuseelemendid, mis pidevalt töötavad - kus toimib oksüdeerija ja redutseerija juurdevool ning reaktsiooniproduktide
kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO 3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega (soolasildadega). Ag/Ag+ elektroodi puhul tuleb kindlasti kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda, muude elektroodide ja võrdluselektroodi korral võib kasutada ka KCl. Kui koostatakse galvaanielement uuritavast anoodist või katoodist koos võrdluselektroodiga, siis eemaldatakse üks soolasildadest ning võrdluselektrood asetatakse vahelahusesse. Edasi koostatakse mõõteskeemid, mille abil määratakse · elektromotoorjõud uuritavale galvaanielemendile; · elektromotoorjõud galvaanielemendile, mis koosneb ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist; · elektromotoorjõud galvaanielemendile, mis koosneb teisest uuritavast elektroodist ja
Nüüdisajal võib elektrokeemilised vooluallikad jagada kolmeks: primaarpatareid, mida pole võimalik uuesti laadida, sekundaarpatareid ehk akumulaatorid, mida saab perioodiliselt laadida, ning pidevalt töötavad kütuseelemendid, kus oksüdeerija ja redutseerija juurdevool ning reaktsiooniproduktide elektrivoolu, soojuse, vee ja süsihappegaasi pidev eemaldamine süsteemist tagab seadme pideva töö. Ehituse poolest on kütuseelemendid väga lihtsad, koosnedes teineteisest eraldatud anoodist ja katoodist. Lahuti hoiab ära anoodi ja katoodi lühistumise ning täidab sageli ka ioonjuhi rolli. Kütuseelemendid on vastavalt töötemperatuurile madaltemperatuursed (kuni 80 °C), keskmise- (kuni 500 °C) ja kõrgtemperatuursed (6001200 °C). Vastavalt tööprintsiibile ja elektrolüüdi keemilisele koostisele on tänapäeva kütuseelemendid jaotatavad neljaks põhitüübiks: polümeerelektrolüütmembraaniga kütuseelement (PEKE), fosforhappe
Kasutatakse elementide määramiseks (62 elementi). Mittemetallide määramiseks ei sobi! Ei reageeri aatomi erinevatele oksüdatsiooniastmetele. Eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. Väga tundlik (ppb). 21.Seadme ehitus AAS-s Analoogne spektrofotomeetriga, mis mõõdab EM kiirguse absorptsiooni. Valgusallikaks spetsiaalne lamp ja küveti asemel leek, kus proovi molekulid atomiseeritakse. 22.Õõneskatoodlamp. Valik ja ehitus. Katoodlamp koosneb volframist anoodist ja silindrilise kujuga katoodist. Katoodi materjal peab olema sama, mis määratav aine!! Lamp on täidetud inertgaasiga (Ne/Ar).Anoodi ja inertgaasi kokkupuutepinnal inertgaasi molekulid ioniseeruvad ning liiguvad katoodi poole, kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastub ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. Aatomite neelduvusjooned on äärmiselt kitsad (0
kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega (soolasildadega). Ag/Ag + elektroodi puhul tuleb kindlasti kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda (Miks?), muude elektroodide ja võrdluselektroodi korral võib kasutada ka KCl. Kui koostatakse galvaanielement uuritavast anoodist või katoodist koos võrdluselektroodiga, siis eemaldatakse üks soolasildadest ning võrdluselektrood asetatakse vahelahusesse. Edasi koostatakse mõõteskeemid, mille abil määratakse elektromotoorjõud uuritavale galvaanielemendile; elektromotoorjõud galvaanielemendile, mis koosneb ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist; elektromotoorjõud galvaanielemendile, mis koosneb teisest uuritavast elektroodist ja võrdluselektroodist.
Mõõdetakse vabade aatomite vastasmõju elektromagnetilise kiirgusega: neelatud kiirgus (AAS); emiteeritud kiirgus (AES); fluorestsents kiirgus (AFS). Kasutatakse METALLIDE määramiseks. Vajalik on proovi eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. 17.Seadme ehitus AAS-s Seade mõõdab EM kiirguse absorptsiooni. Valgusallikaks on spetsiaalne lamp ja küveti asemel on leek, kus proovi molekulid atomiseeritakse. 18.Õõneskatoodlamp. Valik ja ehitus. Koosneb volframist tehtud anoodist ja silindrilise kujuga katoodist. Katood on samast elemendist, mida proovis uuritakse. LAmp on täidetud inertgaasiga - Ne või Ar. Anoodi ja inertgaasi osakeste vahetul kokkupuutepinnal inertgaasi aatomid ioniseeruvad ning liiguvad katoodi poole, kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastud ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. 19.Atomisatsioon leegis
Skaala laiendamise võtted absorptsioon-spektroskoopias. Monokormaator- koosneb sisendpilust; kollimaatorist, mis teeb kiirguse paralleelseks; disergeerivast elemendist (võre või prisma), mis jaotab kiirguse lainepikkuste järgi; kollimaatorist, mis koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutistena; väljundpilust, mis selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse. Fotoelektronkordisti- PMT koosneb fototundlikkust katoodist, dünoodidest ja anoodist. Dünoodidele on rakendatud pinge, mis kiirendab elektrone ja iga elektron, põrkudes dünoodi pinnaga vabastab mitu elektroni. Vool kasvab laviinina. PMT on mõeldud nõrga kiirguse mõõtmiseks. On võimalik detekteerida üksikuid footoneid. PMT tundlikkusele paneb piiri haavelmüra ja pimevool. Spektrofotomeetri ja fotomeetri erinevus- Spektrofotomeeter: Fotomeeter: Skaala laiendamine-
Üks laadmimiskord on 2,5 kuni 5 eurot. Samuti saab osta 30 eurose kuupaketi, mis tähendab, et autot saab laadida kuu aja jooksul nii palju kui tahetakse. Aku saab laadida 90%ni 30 minutiga ning olenevalt mudelist saab sõita kuni 140 km. Maksevahendina saab kasutada isikustatud kaarti või mobiiltelefoni. 13 5. AKUTÜÜBID Aku on elektrokeemilse energia salvestamise seade, mis vabastab elektrilaengu. See koosneb tavaliselt anoodist, katoodist ja elektrolüüdist. Erinevat tüüpi akusid saab eristada materjalide järgi. Aku võib koosneda ühest või mitmest elemendist, mis on omavahel ühendatud, et anda kõrgemat pinget. Näiteks tüüpiline 12-vatine autoaku koosneb kuuest omavahel ühendatud elemendist. Elektriauto akul võib olla sadu individuaalseid elemente. Olulised omadused selle juures on energia tihedus ja võimsus. Energia tihedus näitab, kui palju energiat aku mahutab
Detektorid Detektor on seade, mis muudab elektromagnetilise kiirguse elektrivooluks. Fotoemissioonlamp sisaldab fototundlikku katoodi, millest footonid löövad välja elektrone. Kui katoodi ja anoodi vahele on rakendatud pinge tekib elektrivool, mida vôimendatakse ja registreeritakse. Katoodi effektiivsus sôltub lainepikkusest. On teada 11 erinevat katoodi materjali. Elektrofotokordisti (i.k. PMT, v.k. FEU) koosneb fototundlikkust katoodist, ünoodidest ja anoodist. Dünoodidele on rakendatud pinge, mis kiirendab elektrone ja iga elektron, pôrkudes dünoodi pinnaga vabastab mitu elektroni. Vool kasvab laviinina. PMT on môeldud nôrga kiirguse môôtmiseks. On vôimalik detekteerida üksikuid footoneid. tundlikkusele paneb piiri haavelmüra ja pimevool. 5 Fotodiood on silikoonplaat, kus neeldunud footonid ergastavad valentstsooni
Elektrilised täiturid võivad töötada kõrgematel sagedustel, lülituste arv eluea jooksul on mehaanilistega võrreldes kordades suurem. Samuti on madalam müratase. Elektriliste täiturite omadused sõltuvad aga temperatuurist, mistõttu tuleb hoolt kanda korraliku jahutuse tagamiseks. 3.8.1. Diood Diood (diode) on pooljuhtelement, mis juhib elektrit päripingestatuse korral ning blokeerib elektrivoolu vastupingestatuse korral. Diood koosneb anoodist (A) ja katoodist (C) vt. Joonis 3.10. Päripingestatuse puhul on allika + klemm ühendatud anoodile, - klemm aga katoodile. Vastupidisel ühendusel diood elektrivoolu ei juhi. Dioode kasutatakse laialdaselt vahelduvvoolu alalisvooluks muundavates seadmetes (alaldites). Dioodi tööpõhimõte alaldis on näidatud Joonis 3.11. A C Joonis 3.10. Dioodi tähistus skeemil ja tunnusjoon [8]
negatiivne pingeimpulss antakse magnetroni anoodile. Formeeriva impulsi pikkus sõltub koguva liini induktiivsusest ja mahtuvusest. 2 LC Magnetrongeneraator Radari saatja põhiosaks on võimas ülikõrgsagedusgeneraator, mis genereerib ümbritseva keskkonna sondeerimiseks vajalikud ülikõrgsageduslikud impulsid. Põhimõtteliselt on magnetron vaakumdiood, milles elektronide voogu juhib nii magnet- kui elektriväli. Magnetron koosneb anoodist, massiivsest õõnsast vasksilindrist, millesse on ringjooneliselt puuritud avad - resonaatorid, mis on täisnurksete väljalõigetega ühendatud silindri sisemise pinnaga. Anoodi keskel olevasse ümmargusse avasse on paigutatud suhtelise suure läbimõõduga kaudse küttega oksiidkatood, tagamaks piisava tugevusega emissioonvoolu. Kütteniit on paigutatud katoodi keskel olevasse avasse. Katoodi ja anoodivahelist ruumi nimetatakse vastastikuse mõju alaks. Genereeritud võnkumised antakse
annaabi.ee 
