Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse arvutamine Metall hävib/lahustub/korrodeerub alati anoodireaktsioonis. Metalli ja keskkonna vahelise reaktsiooni intensiivsuse määrab korrosioonivool I. Korrosioonivool: I = (Ek Ea ) / R Tegelikult I (Ek Ea ) / R Korrosioon on maksimaalne, kui R=0 Anoodi- ja katoodipolarisatsioon: E k < E k p , E a > E a p, kus Ep- elektroodi pööratav potentsiaal Efektiivsed Ek ja Ea sõltuvad voolutihedusest Polarisatsioonidiagrammid ohjeldavate protsessidega 1) Katoodiohjeldus peamiselt O2 ionisatsiooni ülepingest.
Metallide korrosiooni jaotatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemiline korrosioon toimub tavaliselt kuivades gaasides või mitteelektrolüütidest vedelikes, kus metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega. Praktikas on see tähtis näiteks kuivas õhus kõrgematel temperatuuridel. Elektrokeemilise korrosiooni korral koosneb protsess kahest omavahel seotud keemilisest reaktsioonist, mis toimuvad metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. Anoodireaktsioonis läheb metall ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid. Korrosiooni kiirus on seda suurem, mida kaugemal teineteisest asuvad pingereas galvaanilise paari moodustanud metallid. Korrosiooni mjutab ka lahustunud elektrolüüt - mida tugevam see on, seda suurem on korrosiooni kiirus. Elektrolüüs-ainete lagunemine elektrivoolu toimel. Anood+ ja Katood-.... Elektrolüütide vesilahused : Katoodil
Kaitsekihi pragunedes oküdatsioon jätkub. Oksiidikelme, N: Fe puhul, võib olla mitme- kihiline, mille paksus oleneb temperatuurist ja hapniku kontsent- ratsioonist. N: 700° C juures hFeO : h Fe3O4 : HFe2O3 =100 : 10 : l (h - oksiidikihi paksus) Elektrokeemiline korrosioon on Me hävimi- ne tema reageerimisel elektrolüüdilahusega vabade elektronide osavõtul. See toimub vett sisaldavates keskkondades ja on seotud galvaanielementide tekkega ning anoodi- ja katoodireaktsiooniga. Anoodireaktsioonis läheb Me ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid, katoodireaktsioonides elektronid seotakse: N: Zn reageerimisel HC1 lahusega, kus on H + ja Cl ioonid anoodireaktsioonis Zn = Zn2+ + 2e katoodireaktsioonis 2H+ + 2e = H2 Sama skeemi järgi korrodeerub hapete lahustes Fe. Õhuhapniku juuersolekul võib reaktsioon toimuda teisiti: anoodireaktsioonis 2Fe = 2Fe2+ + 4e katoodireaktsioonis O2 + 2H2O + 4e = 4OH
Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid 86. Korrosioon. Mõiset: Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks Korrosiooniprotsessi pidevaks toimimiseks on vajalik, et anoodireaktsioonis vabanevad elektronid seotakse mingis katoodireaktsioonis viimase iseloom võib olla suvaline. Oluliseimad majandusharud, kus on suurimad korrosioonikaod, on merendus, põllumajandus, ehitus, nafta- ja keemiatööstus, transport Kuid vabaenergia ei määra veel korrosiooni kiirust. Metallide kokkupuutel hapnikuga tekib real juhtudel pinnal õhuke oksiidikelme, mis pidurdab metalli edasist oksüdatsiooni.
t. lah-nud aine kontsentratsioonide ekt-d, katoodireakts-des elektronid seot: N: Zn reag-l HC1 oluliselt ja summaarse kiiruse määr kõige aeglasema reak-i kiirus. suhe kahes tasakaalulises süsteemis jääv suurus. lahusega, kus on H+ ja Cl ioonid 5) Ahelreaktsioonid Ahelreakts-de puhul tek-d reak-i võimelised osad 6.6 Lahuse om-sed. Lahuse aururõhk. Raolti seadus. I anoodireaktsioonis Zn = Zn2+ + 2e N: vabad radikaalid reaktsioonis eneses. Ideaallahused saad lähedaste fk-te ja keem-te om-tega ainete segl. katoodireaktsioonis 2H+ + 2e = H2 Radikaali reag-l lähteainega mood-d saaduste kõrval uued radikaalid, Kui puudub ruumala ja soojusefekt vdk aurustub ka keemtemp-st Sama skeemi järgi korrodeerub hapete lahustes Fe. Õhuhapniku mis võimald-d reakts-i jätkumist
Metallide korrosiooni jaotatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemiline korrosioon toimub tavaliselt kuivades gaasides või mitteelektrolüütidest vedelikes, kus metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega. Praktikas on see tähtis näiteks kuivas õhus kõrgematel temperatuuridel. Elektrokeemilise korrosiooni korral koosneb protsess kahest omavahel seotud keemilisest reaktsioonist, mis toimuvad metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. Anoodireaktsioonis läheb metall ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid. Korrosiooni kiirus on seda suurem, mida kaugemal teineteisest asuvad pingereas galvaanilise paari moodustanud metallid. Korrosiooni mjutab ka lahustunud elektrolüüt - mida tugevam see on, seda suurem on korrosiooni kiirus. Elektrolüüs-ainete lagunemine elektrivoolu toimel. Anood+ ja Katood-.... Elektrolüütide vesilahused : Katoodil
annaabi.ee 
