ETTEKANNE Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL: Vaimselt alaarenenud Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes." Sotsiaalse adaptsiooni edukus sõltub suuresti töölesuunamise organiseerimisest.
Niisiis aastal 1983 ilmus artikkel Viivi Neare poolt, mille pealkirjaks oli „ Arengupsühholoogia probleeme“. Artiklis mainitakse, et enamlevinud mahajäämuse põhjusi algklassides kui ka keskastmes on psüühilise arengu pidurdumine ehk vaimse arengu peetus. Need on lapsed, kellel on suhtelised püsivad raskused mitmesuguste ainete omandamisel, aga samal ajal ei täheldata neil defekte ning nad ei ole vaimselt alaarenenud.Arengupeetusega laste koolide ja klasside ülesanne on anomaalsete laste igakülgne kasvatamine, millele lisandub süstemaatiline korrektsioonitöö ja kompensatsioonivõimaluste väljaselgitamine ja rakendamine õppe- ja kasvatustöös. Oluline on varajane arenguhälvete korrigeerimine.Koolieelsete erilasteasutuste põhiülesandeks on nende ettevalmistamine üld- või vastavat tüüpi arengupeetusega laste koolis.On välja toodud, et anomaalne areng ei tähenda seda, et last saab suunata tagasi normaalsele arengule ning on vale
Inimene hingab sisse päevas 10 15 m3 õhku 3 ja viibib pidevalt atmosfääri mõjusfääris. 1 cm õhku sisaldab 2,69.1019 erineva aine molekuli. Neist 1014 (~ 10 ppm = osakest milj. kohta) on lisandimolekulid ( ~10-3 %). 1 3 cm õhus on ka 100 - 1000 aeroiooni, ~106 radikaali, ~106 aerosooliosakest. Inimene elab keskmiselt 22 000 päeva ja tarbib eluaja jooksul 22 000x10 = 2,2.105 m3 õhku. Saastunud ja anomaalsete parameetritega õhk mõjub tervisele. Inimetegevus mõjutab atmosfääri koostist pikapeale, rikkudes sellega meile eluks vajalikku õhu koostist. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus: (tolm, autode hei1)liiklusest tgaasid NOx, CO, benspüreen, aromaatsed süsivesinikud ), 2)energia tarbimisest, katlamajadest (põlemise lõpp-produktid, mis sõltuvad kütusest ja põlemis-protsessist endast CO2, SO2),
Nüüdseks on teada, et kummitus on ikkagi surnud vanainimene. Kui temalt testimise käigus suunavaid küsimusi päriti, vastas kõik tema andmetele,» lisab perenaine. Evi tahtnud viimases hädas koguni kutsuda kirikuõpetaja kummitust peletama, kuid ei söanda jumalasulast oma koju paluda. «Saab ka veel tassiga vastu pead! Mis sa siis teed». Naine ütleb, et tal on süda siiski rahulikum - kirikuõpetaja lubas pere eest palvetada. 4 Anomaalsete nähtuste uurija Igor Volke ütleb, et tegu on klassikalise poltergeistiga. «Surnud inimene, kes polnud rahul, kuidas temaga käituti. Tema hing proovib endast märku anda ja pererahvast nii-öelda karistada,» nendib ta. Volke lisab, et peale perekondlike asjaolude soosib kummituse tegutsemist ka tolle kandi liivane pinnas, mis sobivat energia liikumiseks. Poltergeisti äraajamiseks ei oska aga temagi nõu anda." Risti tänava korrusmajas on igal juhul nüüd rahu ja vaikus
ühik ja selle dimensioon? F – Maa . Millistes ühikustes mõõdetakse GPS aeg? gravitatsioonilisest külgetõmbejõust ja P – Maa GPS standardepohh on 06.jaanuar 1980 kell pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõust. F oleneb 0 UT. Sellest nullhetkest alates näidatakse anomaalsete tiheduste jaotusest ja pinnavormidest, P aega nädalate ja sekunditega, nii et uus GPS oleneb geograafilisest laiusest. Raskusjõu ühikuks on nädal algab igal põhapäeval kell 0UT. gall (GL või Gal) või milligall (mGl), dimensioon Ajaepohhi dateeritakse tihti Julianuse cm/s 2
Kindlasti on võimalik nende laste olukorda parandada, riigi suurema toetuse, ühiskonna vastutulelikkuse ja tähelepanelikkusega saaksime ja peaksime tegema lastekodust nende laste kodu. 15 10.Kasutatud kirjandus Aunapuu, T. (1990). Mõningates lastekodulaste psüühika arengut mõjutavatest teguritest. Rmt. Unt, I., Karlep K. (Koost.) Anomaalsete laste õpitegevus ja isksus. Tartu: Tartu Ülikooli toimetised, 3 Kraav, I., Kõiv K. (2001) Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis, Tartu Malvet, M. (2002) Erivajadustega laste õpingute toetamine,(kogum.) Laps, haridus ja toetav võrgustik, Tallinn: 27-28; 30 Marvet M., Mikkola, M. (1998) Sotsiaalhoolekanne, Karelactio Medar M., Medar E. (2007) Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad
Uued ühendid, nagu freoonid ehk kloorfluorsüsivesinikud ei eksisteerinud 100 aastat tagasi. Inimene ja atmosfäär 3 Inimene hingab sisse päevas 10-15 m õhku 1 cm3 õhku sisaldab 2,69·1019 erineva aine molekuli, neist 1014 (~ 10 ppm) on lisandimolekulid ( ~10-3 %) ;1 cm3 õhus on ka ~106 radikaali ja ~106 aerosooliosakest. Inimene elab keskmiselt 22 000 päeva ja tarbib eluaja jooksul 22 000x10 = 2,2·105 m3 õhku. Saastunud ja anomaalsete parameetritega õhk mõjub tervisele. Inimene hingab sisse õhku, milles on 20,9% hapnikku O2 ja ~ 0,04% CO2. Väljahingatavas õhus on keskmiselt 15,8% O2 ja 4,0% CO2 (moolprotsendid). Lisaks on väljahingatavas õhus metabolismi jääkprodukte: ammoniaak ja aminoühendid, süsinikoksiide, aldehüüde, ketoone, väävliühendeid, rasvhappeid. Suletud ruumis on need ained ohtlikud! 80 % eluajast viibib inimene ruumides. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus:
x tegurite arvu ja mõõtühikute määramine x kvalitatiivsete (atributiivsete) näitajate kodeerimine kvantitatiivseteks. 3. Uuritava kogumi kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs (lähteandmete esmane statistiline töötlus) x leitakse statistilised parameetrid ( keskmine, standardhälve, variatsioonikoefitsient, asümmeetria ja ekstsessi koefitsiendid jm) x lähteandmete homogeensuse hindamine ja anomaalsete elimineerimine x andmete vastavus normaaljaotusele x valimi vea hindamine ja kogumi suurendamise võimalused. 4. Resultaatnäitajate ja tegurite korrelatsioonanalüüs x korrelatsioonimaatriksite (lineaarse ja mittelineaarse) analüüs x determinatsioonikoefitsientide hindamine Determinatsioonikordaja iseloomustab mudeli headust. Lineaarse korrelatsioonikordaja väärtus võrdub ruutjuurega determinatsioonikordajast.
seisukohalt tähtsat nähtuse- ning probleemiringi, ongi tekkinud ja arenenud kriminoloogia. Ta on metateadus kriminaalteaduste jaoks. Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed. Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega. Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad
demograafilised probleemid- seisakuaeg tõi kaasa ka elanikkonna vähenemise ning oluliseks probleemiks muutus see, et NL tuumikalade elanikkonna loomulik juurdekasv oli tagasihoidlik. Kesk-Aasia liiduvabariikides oli elanikkonna juurdekasv väga kiire, ületades 3-4 korda. Tõi kaasa selle, et nendes piirkondades rahvas hakkab üle NL valguma. Tekitas juba tollal probleeme Moskvas, Leningradis, teistes linnades. anomaalsete ühiskondlike nähtuste suur levik (joomarlus, defitsiit, „sabad“)- Aeg on ka selles mõttes päris keeruline, et nö anomaalsed ühiskondlikud nähtused, eelkõige alkoholi tarbimine, kasvasid väga kiiresti. Joomarlus probleemina oli väga oluline. Üheks taustateguriks on sumbunud ühiskondlik õhustik. Tuleb arvestada, et ka statistilises mõttes pole tänase päevani väga täpseid andmeid alkoholi tarbimise kohta- valmistati ka ise alkoholi
kontsentratsioon kasvanud ~2 korda, süsihappegaasi aga ~20%. Uued ühendid, nagu freoonid ehk kloorfluorsüsivesinikud ei eksisteerinud 100 aastat tagasi. Inimene ja atmosfäär Inimene hingab sisse päevas 10-15 m3 õhku 1 cm3 õhku sisaldab 2,69·1019 erineva aine molekuli, neist 1014 (~ 10 ppm) on lisandimolekulid ( ~10-3 %) ;1 cm3 õhus on ka ~106 radikaali ja ~106 aerosooliosakest. Inimene elab keskmiselt 22 000 päeva ja tarbib eluaja jooksul 22 000x10 = 2,2·105 m3 õhku. Saastunud ja anomaalsete parameetritega õhk mõjub tervisele. Inimene hingab sisse õhku, milles on 20,9% hapnikku O2 ja ~ 0,04% CO2. Väljahingatavas õhus on keskmiselt 15,8% O2 ja 4,0% CO2 (moolprotsendid). Lisaks on väljahingatavas õhus metabolismi jääkprodukte: ammoniaak ja aminoühendid, süsinikoksiide, aldehüüde, ketoone, väävliühendeid, rasvhappeid. Suletud ruumis on need ained ohtlikud! 80 % eluajast viibib inimene ruumides. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus:
annaabi.ee 
