need isendid, kellel on üks või mitu ühist eellast Autbriiding (inglise outbreeding) ehk mittesugulusaretus (ka välisaretus) on taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Autbriiding toimub alati liigisiseselt. Autbriidingu oodatav tagajärg on vaadeldava organismirühma heterosügootsuse suurendamine, millega vähendatakse järglase tõenäosust haigestumisele ja geneetilistele anomaaliatele. Autbriidingul paaruvad omavahel loomad, kelle suguluskoefitsient on väiksem kui antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seepärast viibki autbriiding alati populatsiooni heterosügootsuse suurenemisele. Vastandina homosügootsuse suurenemisele populatsioonis inbriidingu korral suureneb autbriidingu ehk välisaretuse (mittesugulusaretuse) puhul populatsiooni heterosügootsus, so. heterosügootsete isendite osatähtsus c. Mutatsioonid
materjaliga. See purk teostati, sest arvati, et elekter on mingit sorti vedelik – kui elekter on vedeliku taoline, siis saab seda purki panna. Alguses pandi purki ka vedelik, aga see polnud vajalik. See purk on aga „toores-kondensaator“, mis luuakse kui kaks seotud materjali on eraldatud mitte-seotud materjaliga. Kuhn – paljud ütleksid, et anomaaliad on vaatlused, mis rikuvad dominantset teaduslikku teooriat. Teaduslik vastus anomaaliatele on luua uus teooria, mis seletaks vanu vaatlusi, koos uute vaatlustega. Uus teooria on ülem, sest see hoiab samu vaatlusi ja teoreetilisi tõdesid, mis vanagi teooria + mõned lisavaatlused rakenduses. Kuhn vaidleb selle vastu. Paradigma muutus: Avastus – fakti uudsus. 1. Avastus algab anomaaliast teadlik olles (Tunnustamine, et loodus on rikkunud paradigmast indutseeritud (üksikjuhtumite põhjal üldise kohta järeldama) erandeid, mis katavad normaalteadust
annaabi.ee 
