Kliiniline psühholoogia
Väikelapse arengut hoolsamini vaadelnud psühhoanalüütikud täpsustavad, et tegelikult ei
ole ohtlik mitte tung, vaid traumeerivatest olukordadest - näiteks nälja- või janutundest -
tekkiv frustratsioon. Sellistes olukordades tekib nn. traumaatiline ärevus - olukord, kus
isiksus laguneb laiali ja ei suuda enam ärevust siduda ega temaga toime tulla. Võib tekkida
üldine hirm ära kaduda, haihtuda - annihilatsioonihirm. See võib just tugevdada tunge -
näiteks surmatungi - soovi saada tagasi emaüsasse. Vabalt hõljuva ärevuse puhul pole
ärevus seotud mingi kindla objektiga. Psühhoanalüütik üritab leida neid faktoreid, mis on
takistanud seda vaba ärevust sidumast. Normaalse arengu puhul õpitakse tunnetama neid
ohusituatsioone, kus traumaatiline ärevus võib tekkida ja ennnetama seda traumaatilist
ärevust signaalärevusega. Näiteks õpib laps tajuma, et põhilised probleemid võivad tekkida