Hiljem liitusid: Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Mandzukuo, Tai. Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõukogude Liit ründas Ida-Poolat. Poola riik hävitati ja jagati 2-ks osaks: Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola annekteeriti NSV Liidu koosseisu. Nõukogude Liit hakkas Balti riikidele survet avaldama ja tulemuseks vastastikuse abistamise paktide e. baaside lepingute sõlmimine:28.09 Eestiga(25000 baasiväelast),05.10 Lätiga(25-30000),10.10 Leeduga (20000), Soome polnud nõus lubama sõjaväebaase ja piiri Karjala maakitsusel tagasi tõmbamast. Soome keeldus ja NL provotseeris Talvesõja nov 1939- märts 1940. Moskvas sõlmitud vaherahuga:
Nendega võitlesid teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ning Tai. MRP realiseerimine: 1. septembril rünnak Poola vastu. 3. september sõjakuulutus Saksamaale, mis paraku ei tähendanud ei reaalset sõda ega ka abi Poolale. Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17. september Nõukogude Liidu rünnak Ida-Poolale. Septembri lõpuks oli Poola riik hävitatud. Lääne-Poola aga Saksa võimu all. Ida-Poola annekteeriti Nõukogude Liitu (Valgevene ja Ukraina koosseisu). Ühiskond Riigipea parlamentarismis ja presidentalismis ning vabariigis ja monarhias. Eesti Vabariigi President. Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale ja see jaguneb: Parlamentarismis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon, valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees
* 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega - teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat Parlament (endine Riigivolikogu) nimetati ümber Ülemnõukoguks. Valitsuse nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu, seda juhtis kommunist Johannes Lauristin. Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre.
Vabanes Hollandi võimu alt 1949.a,jäädes Hollandiga personaaluniooni. President Sukarno ütles 1954.a.personaalunioonist lahti ja saavutas 1959.aastaks diktaatorivõimu.Sukarno alustas nn juhtiva demokraatia rajamist. See tähendas pahempoolse terrorireziimi kehtestamist,Hollandi kapitalil põhinevate ettevõtete natsionaliseerimist, parlamendi laialisaatmist ja parempoolsete parteide keelustamist.Sellega kaasnes sovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes.1963.a. annekteeriti Uus-Guinea saare lääneosa.1964.a.alustati kampaaniat äsja moodustatud Malaisia riigi vastu.Vaen Malaisia vastu viis Indoneesia lahkumiseni ÜRO-st. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju oli Indoneesiale laastav.Kogunes tohutu välisvõlg,riigiaparaat korrumpeerus,majandus kiratses. 1965.a. toimus Jakartas (pealinnas) kommunistide riigipöördekatse,eesmärk oli kehtestada veelgi jäigem riigikord. Katse kukkus läbi,võimu
loomist ja valitsuse vahetamist. Valitsus vahetati nõukogudemeelse vastu, valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarus. Juhuks, kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele, oli Punaarmeele antud korraldus Eestist rünnata. Nõudmiseks oli luua Eesti territooriumile NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti ei kuulutanud välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas oma erapooletust.1939 aastal liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Eesti kirjutas alla ka baaside lepingule. Balti riigid annekteeriti, kui Saksamaa sissetung Prantsusmaale oli maailma tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. Eestlastel ei õnnestunud omariiklust taastada. 1940-41 toimus esimene Nõukogude okupatsioon. See oli metsavendade suurima aktiivsuse periood. Balti kett oli 1989 aastal Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus. Kunagi koolitöö käigus tegin intervjuu Eha Looritsaga, kes rääkis oma mälestustest seoses sellega
poolsaarest rohkem kui tuhat aastat. See kestis kuni 19. sajandi keskpaigani, mil suur osa Paavstiriigist vallutati vastloodud Itaalia Kuningriigi poolt. Oma võimutäiust ei viinud paavstid aastatuhande jooksul enamasti läbi Vatikani, vaid hoopis Lateraani Palee, samas kui aastatel 1309-1377 oli paavstide residentsiks hoopis Avignon Prantsusmaal. 1870. aastatel jäid paavsti poolt valitsetavad territooriumid saatuse hooleks, kuna Rooma ise annekteeriti Piemonte maakonna poolt juhitud vägede poolt, mis olid samas liitnud ka ülejäänud Itaalia, pärast paavstivägede marginaalset vastuhakkamist. Aastatel 1861-1929 oli paavsti staatus kui ,,Rooma küsimus". Nad jäeti segamatult oma paleesse elama ning neile anti teatud tunnustus, muuhulgas ka õigus saata ja vastu võtta välissaadikuid. Samas ei tunnustanud nad Itaalia kuninga õigust valitseda Roomat ning nad keeldusid lahkumast Vatikani territooriumilt
rahulolematu, äärmusparteide populaarsus Benito Mussolini Aust- Turumajandus. Kõik Habsburgide Venemaaga rivaalitses ria rahvusrühmad tahtsid konstitutsiooniline Balkanil. Ungar küll iseseisvust aga kaksikmonarhia. 1908 annekteeriti i kasutasid ühtse riigi Mitmeparteiline. Bosnia ja eeliseid, kaubeldes piiride Valitsused määrati Hertsogoviina. ja tollideta, olid rahvusestametisse annekteerima- sõltumata juriidiliselt parlamendiväliste vägivaldne liitma. võrdõiguslikud kogu määrustega. 1879 liit Saksamaaga keisririigi raames
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti
I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti
I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti
seotud, vaenlaseks. Prantsusmaa ise oli aga halvatud, kuna seal hakkas valitsema Maximillien Robespierre´i eestvedamisel läbiviidav terror ning riigis oli avalik mäss. Seetõttu oli uutel liitlasvägedel õnne kõigil rinnetel. Nad taganesid alles siis, kui rahvuslik levee en masse järk-järgult võimaldas prantsuse juhtimiskorpusel olukorda stabiliseerida. Järgneva kahe aasta jooksul ajati austrialased Hollandist välja ning Ühendprovintsid (Põhja-Holland) annekteeriti. 1795. aastaks lahkusid Prussia, Hispaania, Hanover ja Saksoonia koalitsioonist, jättes seega Suurbritannia ja Austria üksinda võitlema prantsuse revolutsioonilise valitsuse vastu. Austria oli nüüd Mandri-Euroopas sõdimas üksinda ja vaatamata kohalikele edudele mitmes paigas, leidis ta end vastamisi äärmiselt andeka prantsuse kindraliga. Saksamaal sai ülemhertsog Charles prantsuse kindralite Joubert´i ja Moreau´ga küll hakkama, kuid Itaalias
Eesmärk ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral ja Vaikse ookeani piirkonnas HispaaniaAmeerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad (nt Filipiinid) Vaiksel ookeanil, mis võimaldas laiendada kaubandust Aasiaga (nt Hiinaga) Ameerika mandril sekkuti rohkem teiste riikide siseasjadesse panamerikanism (Monroe doktriin, dollaridiplomaatia laenud, kapitali paigutamine jm; relvajõu kasutamine) Venemaalt osteti Alaska 1867, 7,2 mln $ Annekteeriti Havai Atlandi ja Vaikse ookeani vahele ehitati läbi Panama maakitsuse kanal
aastat. See kestis kuni 19. sajandi keskpaigani, mil suur osa Paavstiriigist vallutati vastloodud Itaalia Kuningriigi poolt. Oma võimutäiust ei viinud paavstid aastatuhande jooksul enamasti läbi Vatikani, vaid hoopis Lateraani Palee, samas kui aastatel 1309-1377 oli paavstide residentsiks hoopis Avignon Prantsusmaal. 1870. aastatel jäid paavsti poolt valitsetavad territooriumid saatuse hooleks, kuna Rooma ise annekteeriti Piemonte maakonna poolt juhitud vägede poolt, mis olid samas liitnud ka ülejäänud Itaalia, pärast paavstivägede marginaalset vastuhakkamist. Aastatel 1861-1929 oli paavsti staatus kui ,,Rooma küsimus". Nad jäeti segamatult oma paleesse elama ning neile anti teatud tunnustus, muuhulgas ka õigus saata ja vastu võtta välissaadikuid. Samas ei tunnustanud nad Itaalia kuninga õigust valitseda Roomat ning nad keeldusid lahkumast Vatikani territooriumilt
kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat 14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tuid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega)
kaubeldes piiride ja tollideta, olid rahvusest sõltumata juriidiliselt võrdõiguslikud kogu keisririigi raames. Linnades arenenud tööstus, põllumajandus Sisepoliitika: Parlamendis olid esindatud peaaegu kõik rahvusrühmad, oli otsuste vastuvõtmine raskendatud. Kõikide rahvuste poliitilised grupid asetasid esikohale rahvuslikud probleemid, nõudes maksimaalselt laialdast autonoomiat. Välispoliitika: Venemaaga rivaalitses Balkanil. 1908 annekteeriti Bosnia ja hertsogoviina. annekteerima- vägivaldne liitma. 1879 liit Saksamaaga Venemaa vastu. Itaalia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Mitmeparteiline parteisüsteem. Majandus: Heaolutase oli üks madalamaid. Põhja osa oli edukam kui lõuna osa, kus kehtis parunite patriarhaalne võim talupoegadele. Põhjustas ümberasumisi lõunast põhja ja Ameerikasse. Lõunas oli nälg. Välispoliitika: · Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus polnud suur
Prantsusmaa. Prantsuse valitsus kapituleerus 22.juunil 1940 ning riigi põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksa vägede poolt. Okupeerimata Prantsusmaa (nn Vichy Prantsusmaa) juhiks oli marssal P.Petain, kes tegi sakslastega koostööd. Samal ajal viis NSV Liit omalt poolt lõpule MRP lepingu. Juunis 1940 okupeeriti Eesti, Läti, Leedu ja vallutati Rumeenialt Bessaraabia ning Põhja-Bukoviina ning annekteeriti (e vägivaldselt liideti) need alad oma koosseisu. 1942.aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud järgmised alad: Euroop Poola (1939); Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, as Prantsusmaa (1940); Jugoslaavia, Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni Volga jõeni ja Kaukaasiani. Aafrika üritasid Saksa ja Itaalia üksused vallutada Egiptust ja saada
* 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega - teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat Parlament (endine Riigivolikogu) nimetati ümber Ülemnõukoguks. Valitsuse nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu, seda juhtis kommunist Johannes Lauristin. Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre.
allaandmismeeleolud. Prant.põhjapoolse osa hõivamine toimus kiiresti ja Pr uus valitsus otsustas minna rahuläbirääkimistele Saksamaaga. 22.06.1940.sõlmiti Compaigne'i vaherahu: Pr põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksamaa poolt. Põhjaosas Pr tööstuslk potentsiaal, lääneosa vajalik nt Suurbritanniasse tungimiseks. Lõuna-Pr loodi iseseisev Vichi vabariik eesotsas marssal Petaine'iga. 1940. juunis okupeeris NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Hiljem (augustis) need riigid annekteeriti (annektsioon liideti NSVLiga). Sõjategevus kolooniates, merel ja ka õhus (õhusõda). Esialgu kavandas Hitler, et Inglismaast tuleks jagu saada pommitades. Aug-okt.lõpuni 1940 lahing Britannia pärast Saksa lennukid käisid pommitamas Inglismaa lennuväljasid, raudteed, sadamaid, tööstuskeskusi ja ka linnasid. Saksamaal ei õnnestunud võita, kuna Inglismaal oli toona juba kasutusele võetud radarisüsteem, mis võimaldas lähenevaid lennukeid avastada
* 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat Parlament (endine Riigivolikogu) nimetati ümber Ülemnõukoguks. Valitsuse nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu, seda juhtis kommunist Johannes Lauristin. Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre.
võrdsed. Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa keisririigi ja Saksa keisririigi vahel I MS esimestel päevadel (23. aug.30. aug. 1914), Ida- Preisimaal. Franz Ferdinand Austria-Ungari troonipärija ertshertsog. Tema mahalaskmine Sarajevos oli I MS puhkemise otsene ajend. Wilhelm II Saksamaa keiser, soovis juhtpositsiooni Euroopas. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks I MS algatamises. Franz Joseph Austria-Ungari keiser, kes soovis Balkanil mõjujõudu . 1908. aastal annekteeriti keisri 60. valitsemisaasta juubeli puhul 1878. aastal okupeeritud Bosnia ja Hertsegoviina. See halvendas tunduvalt impeeriumi suhteid Balkani riikide ja Venemaaga ning põhjustas lõpuks suurest iI MS puhkemise. Hindenburg Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 19251934. 1914, kui puhkes Esimene maailmasõda, kutsuti Hindenburg teenistusse tagasi ning määrati koos Erich Ludendorffiga Idarinnet juhtima
Sellega seoses põletasid päsrslased maani maha Tbilisi 1795. Erekle suri ja puhkes kodusõda, üks osapooltest kutsus Venemaas asja lahendama. 1801 andis Vene tsaar välja määruse Kartli-Kakheti endaga liitmise kohta. Venemaa kukutas senise võimul olija ja seadis oma soosiku juhtima seda riiki ning saatis valitsuse pealikuks sinna venelase. 1805 päästis Vene armee Tbilisi päsrlaste löögist. 1810 annekteeriti Imereti Kuningas Solomon II represseeringute käest. Aastatel 1803 kuni 1878 annekteeriti paljud Gruusia territoriaalsed osad venemaa poolt seose mitmete Venemaa sõdadega Türgi ja Pärsia vastu. Territooriumid Batmumi, Artvin, Akhaltsikhe, Poti ja Abhaasia kuulusid Venemaale. Esimest korda üle pika aja sai Gruusia tervikuks aga kaotas oma iseseisvuse. 19. sajandil toimus Vene valitsemise taktis, 1864 kaotati Gruusiast orjandus. Peale orjanduse kaotust tõstis pead Armeenia keskklass, kes alustas kapitalismi Gruusias. Tsaari
Sellejärgselt alustati Eestis arreteerimisi, tehti riigipööre. Lõpuks läksid võimud kaasa ning neid nimetatakse juunikommunistideks. Rahvas vaatas kogu lugu passiivselt pealt. Viidi läbi rahareform ning maad jagati ümber-see tõi kaasa ilmselgelt suuri defitsiite ning vaesust. Saadeti laiali Riigikogu, ning kommunisitid koondasti valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit. 21. Juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsailistlik Vabariik. 6. Augustil annekteeriti NSV Liit Eesti. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks. Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, selle eesotsas Johannes Lauristin. Hakati looma sovhoose ja kolhoose, kus esialgu ei olnud vägisi talurahva sundi töötamiseks. Hakati põletama raamatuid. Kõiki ümberkorraldusi saatsid massirepressioonid ja arreteerimised. 14. Juunil 1941. Toimus massiküüditamine Siberisse, kus 10 205 naist, last ja meest saadeti loomavagunitega ära. Saksa okupatsioon 1941
aug.1941 kuid saartel pidasid vene väed vastu novembrini 1941, kuni alistusid. Saksa okupatsioon Valdav osa eestlasi tervitas sakslasi kui vabastajaid, mis oli seletatav kommunistliku terrori alt päästmise eest. Sakslastelt loodeti oma iseseisvuse taastamist, et koos liitlastena N.Liidu vastu võitlusse asuda. Tegelikult sakslased kehtestasid oma okupatsiooni , mis küll oli tunduvalt leebem Nõukogude omaga võrreldes. Eesti annekteeriti taas. Berliin määras kohapealseks võimuesindajaks kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanni. Maa haldamiseks aga loodi Eesti omavalitsus eesotsas endise vabadussõdalase Hjalmar Mäega. Eestlaste suhted Saksa võimuga jäid jahedaks, kuna sakslased ei taastanud Eesti vabariiki nagu olid lubanud. Sõja lähenedes Eestile toetati siiski Saksa sõjaväge, kuna see oli kahest halvast vähem halb. Rahvas läks Saksa võimuga kaasa ja enamik astusid vabatahtlikult Saksa sõjaväkke, et
09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul. 4) Tsehhoslovakkia riigi hävitamine (15.03.1939) - Tsehhoslovakkia okupeeriti saksa vägede poolt ja riik hävitati, jagades kaheks osaks: *Tsehhimaa annekteeriti (vägivaldne liitmine) Suur-Saksamaa koosseisu. *Slovakkiast sai Saksamaa sõltlasriik (2. Maailmasõjas Saksamaa liitlane). 5) Territoriaalsed nõudmised Poolale (22.03.1939): * vaba pääs läbi Poola koridori ühenduse pidamiseks Ida-Preisimaaga. * Gdanski piirkonna loovutamine. * Hitler allkirjastas aprillis 1939 välksõja plaani Poola vastu 6) Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda 23. märts 1939. ?Hinnang Sündmuste areng 1939
eeliseid, kaubeldes piiride ja tollideta, olid rahvusest sõltumata juriidiliselt võrdõiguslikud kogu keisririigi raames. Linnades arenenud tööstus, põllumajandus Sisepoliitika: Parlamendis olid esindatud peaaegu kõik rahvusrühmad, oli otsuste vastuvõtmine raskendatud. Kõikide rahvuste poliitilised grupid asetasid esikohale rahvuslikud probleemid, nõudes maksimaalselt laialdast autonoomiat. Välispoliitika: Venemaaga rivaalitses Balkanil. 1908 annekteeriti Bosnia ja hertsogoviina. annekteerima- vägivaldne liitma. 1879 liit Saksamaaga Venemaa vastu. Itaalia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Mitmeparteiline parteisüsteem. Majandus: Heaolutase oli üks madalamaid. Põhja osa oli edukam kui lõuna osa, kus kehtis parunite patriarhaalne võim talupoegadele. Põhjustas ümberasumisi lõunast põhja ja Ameerikasse. Lõunas oli nälg. Välispoliitika: Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus polnud suur
Nendega võitlesid teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ning Tai. MRP realiseerimine: 1. septembril rünnak Poola vastu. 3. september sõjakuulutus Saksamaale, mis paraku ei tähendanud ei reaalset sõda ega ka abi Poolale. Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17. september Nõukogude Liidu rünnak Ida-Poolale. Septembri lõpuks oli Poola riik hävitatud. Lääne-Poola aga Saksa võimu all. Ida-Poola annekteeriti Nõukogude Liitu (Valgevene ja Ukraina koosseisu). 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks
salongvagunis, kus oli 11. novembril 1918 sõlmitud Esimese maailmasõja lõpetanud vaherahu. Sel moel tasus Hitler Prantsusmaale Saksamaa alandamise eest. Prantsusmaa muutus Saksamaa satelliidiks ja katkestas diplomaatilised suhted Suurbritanniaga. Kasutades kestvat sõjategevust Läänes, otsustas Nõukogude Liit viia lõpule oma plaanid Ida- Euroopas. Eesti, Läti ja Leedu okupeeriti 15. 17. juunil ning annekteeriti 3. 6. augustil 1940. 28. juunil inkorporeeris Nõukogude Liit ka Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Rumeenia, kellele Saksamaa keeldus abi osutamast, vastupanu ei avaldanud. 1940. aastal asus avaliku agressiooni teele kolmaski riik fasistlik Itaalia. Saades innustust Saksamaa sõjalisest edust, loobus Rooma senisest neutraliteedist ning kuulutas 10. juunil sõja Suurbritanniale ja Prantsusmaale, viimast ka rünnates
Fasistlikule Itaaliale ja kommunistlikule NSV Liidule lisandus veel üks suurriik, kus kehtestati diktatuur (natsionalistlik Saksamaa), välispoliitiliste probleemide lahendamisel panustasid need riigid eelkõige sõjajõule. MRP elluviimine: (Poola jagamine, Talvesõda, NSV Liidu laienemine) Poola jagamine 17. septembril 1939 ründas Nõukogude Liit Ida-Poolat. Septembri lõpuks Poola hävitati ning jagati kaheks osaks: Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola annekteeriti Valgevene ja Ukraina NSV koosseisu. Talvesõda Soome keeldus lubamast Nõukogude Liidu sõjaväebaase oma territooriumile ja Karjala maakitsusel piiri tagasi tõmbamast. Nõukogude Liit provotseeris Talvesõja (30. november 1939 12. märts 1940), mis lõppes Moskvas sõlmitud vaherahuga: · Soome riik jäi püsima. · Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist. · Hanko neemele rajati Punaarmee sõjaväebaas.
konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie Saksamaa lõhestamine · Saksamaa oli sõjas kõige rohkem kannatada saanud. Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti välja kurnatud ning Saksa ühiskond elas üle rasket psühholoogilist kriisi. Suur osa territooriumist, eelkõige idapoolsemad alad, annekteeriti naabrite poolt. Miljonid sakslased aeti neilt aladelt minema, sajad tuhanded hukkusid deporteerimise käigus. Endise monoliitseideoloogilise, poliitilise, õigusliku ja kultuurilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine põhjustas sakslastes meeltesegadust ning pessimismi tuleviku suhtes. · Olukorra muutis raskemaks veel see, et okupatsioonitsoonideks jagatud maa jäi võitjariikide vahel teravnevate vastuolude pantvangi
NATSIONALISM on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. „SÕDA PÄRAST SÕDA“ Metsavennad olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu. Sarnased partisanide grupid võitlesid Nõukogude režiimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ja Ukrainas. Eesti, Läti ja Leedu okupeeriti ja annekteeriti 1940. aastail NSV Liidu Punaarmee poolt. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941. Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alustati sõjategevust, läks Eestis rohkesti relvadega mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolševistliku võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22
Inimesi, kes selles osalesid nimetatakse juuni kommunistideks. Olemasolev RK saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Suurt valikut polnud: ETRL. Teised kõrvaldati. Oli vaid üks kanditaat. Valijaid hirmutati. Toimus ka häälte võltsimine. Saadi kokku 80 liikmeline Riigivolikogu. 21.07.1940 võtsid vastu otsuse, et Eesti Vabariigist ENSV. Taotleti vastu võtmist NSVL. See muidugi võeti vastu. 6.08.40 võeti vastu liikmeks, Eesti annekteeriti. Päts oli veel kuu aega president, kuid pärast ENSV väljakuulutamist ta vahistati. 1. Milles vastanduvad esitatud mälestused ja õpiku tekst? 4 näidet. a) tööliste asemel olid hoopiski tegemist Venemaalt toodud lärmajatega ja baasitöölised b) vangistatud revol. Vabastati. Tegelikult olid suvalised vangid c) uus valitsus, mis moodustamise asemel lihtsalt määrati kohale d) relvastatud salgad korra valvamiseks, tegelikult otimusid rüüstamised 2
rauamaaki ja kivisütt. Saarimaa läks 15 aastaks Prantsusmaale, (ametlikult läks Rahvasteliidule, kuid Prantsusmaa valitses). Pärast 15 aastat toimuks hääletus, kus Saarimaa elanikud saavad otsustada, kelle all nad soovivad elada. Belgia sai Eupeni ja Malmedy, kaks väikest piirkonda. Schleswig oli segarahvuslik ala Põhja-Schleswig läks Taanile, Lõuna-Schleswig jäi Saksamaale. Danzig (Gdansk) sai vabalinnaks, see kuulunud kellelegi, vaid oli täoieesti eraldi. Klaipeda annekteeriti äsja tekkinud Leedu riigi poolt. Poznan ja idapoolne Ülem-Sileesia läksid Poola riigile. Poola sai väljapääsu merele - ,,Poola koridor". See lõikas Saksamaa alad kaheks, oli neile moraalselt suur löök. Kaotasid nad kõik kolooniad. Saksamaa sõjaväekohustus keelati, tohtis olla 100 000 liikmeline elukutseline armee. Keelati mitmed sõjaväeliigid sõjalennuvägi, allveelaevastik, tankivägi. Vähendati sõjalaevu.
Algas terror, mis käivitus pärast Marat’ tapmist juulis. Võim Pariisis läks siuliselt kommuuni ja komiteede kätte. Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000. 1794 aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu – suures osas tänu mobilisatsioonile, mis suurendas armee 750 000 meheni. Löödi Inglismaad merel, Preisi ja Austria armee tõrjuti Reini taha (26 juuni Fleursi lahing), okupeeriti ja annekteeriti Belgia, samuti Savoia. 9. termidoori (27-28 juuli 1794) riigipöördega kõrvaldati võimult jakobiinid. Robespierre giljotineeriti. Konvent võttis vastu uue põhiseaduse, mis hakkas kehtima oktoobris 1795. Võim riigis läks viieliikmelise direktooriumi kätte. Jäme ots riigis siirdus uusrikaste kätte, kes üha rohkem toetusid sõjaväele. Hakkasid kujunema eeldused Napoleoni võimuletulekuks. 1794/95 talvel okupeerisid prantslased Hollandi, millest loodi Bataavia vabariik
lõpp, Preisimaa sõjalise üleoleku põhjused). 1866 sõlmis Bismarck liidu Itaaliaga, kui Itaalia tahtis Veneetsiat tagasi. Puhkes konflikt Austriaga. Itaalia kuulutas A’le sõja ja Preisimaa liitus. Austrait toetasid Saksmaaa ja Hannover. Otsustav lahing toimus 3.juulil 1866- Königgrätzi lahing- Preisi lõi Austrait hävitavalt. Juba samal kuul sõlmiti ellrahu. Praha rahuleping- Austriaga, A pidi tunnistama kaotust ja Preisi ülemvõimu Saksamaal. Kogu Saksa Liit saadeti laiali, annekteeriti mitmed A’ga liidus olevad alad. Põhja-Saksa Liit. 1876 sai põhikirja, haaras suurema osa Saksa alasid, kõik Preisi juhtimisel. Riikidele jäi küll sisemine suveräänsus. Laiendati tolliliitu- ühtne majandusliit, raudteekommunikatsioon, telegraafi liit. Preisi-Prantsuse sõda 1870-1871 (põhjused, Sedani lahing, Napoleon III langus) Tüliõunaks Hispaania konflikt- Bismarck tahtis troonile Wilhelm I poega Leopoldi, Pr.maale oli see aga vastuvõetamatu
35. Leedu XX sajandil Sajandi algul Vene impeeriumi koosseisus, rängalt rõhutud (ladina tähestiku kasutamine keelatud, vähendamaks poola mõjusid); veebruaris 1918 kuulutati välja iseseisev Leedu, 1918. aasta suvel Württembergi dünastiast pärit prints Wilhelm Leedu kuningaks (ei asunud valitsema); detsembris 1918 algas sõda Nõukogude Venemaaga, võideti; 1919. võideldi Bermondt-Avalovi vägedega, võideti; 1920. kaotati pärast lahinguid Poola vägedega Vilniuse piirkond; 1923. annekteeriti Klaipeda piirkond; 1926. aastal riigipööre, Antanas Smetona haarab võimu, opositsioon surutakse maha, Smetona valitseb diktaatorina kuni 1940. aastani; pidevad territoriaalsed tülid Poolaga; 1939. aastal loovutas Klaipeda Kolmandale Reichile; 1939. aastal sai Nõukogude Liidult baaside sisselubamise eest Vilniuse; 1940. annekteeritakse Nõukogude Liitu; 1941-1944 Kolmanda Reichi okupatsioon; 1944-1988 Nõukogude Liidu koosseisus; idabloki lagunemise ajal tegutseb Sajudis, taotleb
■ Territoorium ei ühti ■ 1917-1918 eraldumine ebaseaduslik b. EV kontinuiteet ■ Riigiorganite puudumine, neid ei saanud uuesti tekitada (ei saanudki järgida 1938. a põhiseadust) ■ 1940. aastal Eesti okupeeriti ja annekteeriti, valitsusel polnud mingit võimalust seda protsessi kujundada; eksiilvalitsus ■ REV situatsioon ■ Nt Malta ordu 1113 (eksisteerib tänapäevani ilma territooriumita) ■ Faktiline sund ■ Vastupanuliikumised
Selleni jõuti samal aastal. 14.parandus võeti vastu 1866a, mis nägi ette kõigile USAs sündinud endistele orjadele USA kodanikuõiguste andmist. USAl sisuliselt puudus koloniaalimpeerium, aga hakatakse nimetama koloniaalriigiks al 1898(William McKinley), mil USA sekkus Kuuba vabadussõtta(Hispaania all), mis viis kiire rahu sõlmimiseni Hispaaniaks, misjärel sai Kuuba iseseisvaks. Hispaania loovutas USAle 2 kolooniat: loovutama Puerto Rico ja oli sunnitud müüma ka Filipiinid. 1898 annekteeriti ka Hawaii saared. 49 osariik oli Alaska, mis osteti Venemaalt(1867). Põhjustas toona palju pahameel kodanike hulgas ning peeti raharaiskamiseks. Kõik muutus 1896a kui Klondike'i jõest avastati kulda. KOLONIALISM 19.sajandil ei olnud kolonialism ja imperalism negatiivse tähendusega, vaid pigem oli tehu rahvusliku uhkusega,mis näitasid riigi võimsust ja suurust. Esimeseks maailmasõjaks oli praktiliselt kogu maailm ära jagatud Euroopa riikide vahel/ Euroopa kultuur levis kõikjal
Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000. 59 1794 aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu – suures osas tänu mobilisatsioonile, mis suurendas armee 750 000 meheni. Löödi Inglismaad merel, Preisi ja Austria armee tõrjuti Reini taha (26 juuni Fleursi lahing), okupeeriti ja annekteeriti Belgia, samuti Savoia. 9. termidoori (27-28 juuli 1794) riigipöördega kõrvaldati võimult jakobiinid. Robespierre giljotineeriti. Konvent võttis vastu uue põhiseaduse, mis hakkas kehtima oktoobris 1795. Võim riigis läks viieliikmelise direktooriumi kätte. Jäme ots riigis siirdus uusrikaste kätte, kes üha rohkem toetusid sõjaväele. Hakkasid kujunema eeldused Napoleoni võimuletulekuks. 1794/95 talvel okupeerisid prantslased Hollandi, millest loodi Bataavia vabariik.
Piprakaldale), kus nendega asustatud maa-alal tekkis 1847.a. Libeeria vabariik; 2) esialgselt tegutses mingil tegelikult asustatud maa-alal suurkaubakompanii, kes arendas oma tegevust tingimusel, et sellel kehtiks avalik kord ja rahu ning esmaste haldusfunktsioonide täitmine. Sellisel teel tekkinud riikidest on iseloomulikem Kongo riigi rajamine (oli personaalunioonis Belgia Kuningriigiga), samuti Lõuna-Aafrikas Buuri vabariigid Oranje ja Transvaal (annekteeriti 1902.a. Suurbritannia poolt); 3) esimeste riikide teke pärast ürgkogukondliku korra lagunemist ;4) Euroopa rahvusriikide teke. P. 2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE Sel juhul tekib riik mõnele teisele riigile kuulunud territooriumil .1. Eraldumine emariigist (kaks põhilist võimalust): 9.2.1. rahulikul teel (esineb harva - Norra eraldus 1905.a. Rootsist) 9.2.2. vägivaldsel teel (sõda, revolutsioon, rahvuslik vabadusvõitlus - iseseisvussõja teel
annaabi.ee 
