Järelpärijal on kogu pärandvara väljaandmisnõue, kahju hüvitamise nõue eelpärija vastu, piiranguid käsutamisel pole – täieõiguslik pärija. Annak: testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks. Selleks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Testaator võib annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale (annakutäitja). Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija. Annakutäitja on kohustatud annakut täitma pärandist saadud vara ulatuses, kui pärandist kõigi annakute täitmiseks ei piisa, vähendatakse annakuid võrdeliselt nende suurusega. Kui testaator määrab annaku mitmele isikule, võib ta jätta iga annakusaaja osa suuruse määramise annaku või testamenditäitja või muu isiku otsustada. Kui osade suurust
kirjutatud testament. 18) Korraldused testamendis (annak, sihtkäsund, sihtmäärang) Annak - Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Varaline hüve võib olla asi, rahasumma, samuti õigus või kohustusest vabastamine. Testaator võib teha annaku määramise kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale. Sihtkäsund - on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Sihtkäsundi täitmist võib nõuda: 4 5 1) pärija; 2) isik, kes võib astuda sihtkäsunditäitja asemele pärijana või annakusaajana; 3) testamenditäitja;
V: Toimub viimase tahte ehk testamendi järgi. 233. Mis on annak ja selle ese? V: Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). 234. Mis on sihtkäsund ja selle ese? V: On pärandaja korraldus panna näiteks annakusaajale kohustus ilma, et kellelgi tekkiks sellele kohustusele vastavat õigust. 235. Mis on sihtmäärang ja selle ese? V: Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus kohustab pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel. 236. Kes on testamenditäitja? V: Isik või isikud kes hakkavad testamendi järgi pärandivara jaotama. 237. Millised on testamenditäitja kohustused?
õigused ja kohustused (v.a. need, mis on tema isikuga lahutamatult seotud) lähevad ühtse tervikuna · pärimisõigus vaatleb ainult surmaga seotud varaõiguslikke suhteid, mitte aga isiku üle tema õigusjärglasele pärijale (annakusaajale jne) ning viimased ei saa pärandajale enam matmise kohustust, haua hooldamist, hauasamba paigaldamist jne. Niivõrd siiski, kuivõrd mingeid pretensioone esitada. see on seotud varaliste kulutustega. (Vaata näiteks PärS § 131). Ei seadusjärgsel ega ka viimse tahte kohasel pärimisel
Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile). Näiteks määrab pärandaja kogu oma vara võrdsetes osades oma poegadele, aga ühe konkreetse korteri jätab nooremale pojale annakuna. Annak on nõudeõigus pärijate vastu, st et pärijad peavad pärast isiku surma annaku (asja või rahasumma) annakusaajale üle andma. Kui annakut ei täideta tuleb pöörduda kohtusse ja vajadusel saab lasta annakusaaja kinnistusraamatusse sisse kanda märkuse oma õiguste tagamiseks. Annakut ei pea täitma, kui pärandaja varast ei jätku tema kohustuste katmiseks vahendeid. Annakust saab sama moodi loobuda nagu pärandist kolme kuu jooksul annakusaamisest teadasaamisest. 234. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale
maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile). Näiteks määrab pärandaja kogu oma vara võrdsetes osades oma poegadele, aga ühe konkreetse korteri jätab nooremale pojale annakuna. Annak on nõudeõigus pärijate vastu, st et pärijad peavad pärast isiku surma annaku (asja või rahasumma) annakusaajale üle andma. Kui annakut ei täideta tuleb pöörduda kohtusse ja vajadusel saab lasta annakusaaja kinnistusraamatusse sisse kanda märkuse oma õiguste tagamiseks. Annakut ei pea täitma, kui pärandaja varast ei jätku tema kohustuste katmiseks vahendeid. Annakust saab sama moodi loobuda nagu pärandist kolme kuu jooksul annakusaamisest teadasaamisest. 292. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või
Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimislepingu poolte õigused Pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. Lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. Kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale, võib lepingujärgne pärija või annakusaaja ühe aasta jooksul pärandi vastuvõtmisest nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt. Pärimislepingu mõiste Pärimislepingu sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või muu isik Pärimislepingus võib ette näha teise lepingupoole kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisel
enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. Asepärijaid nimetades võib testaator määrata, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad. 233. Mis on annak ja selle ese? Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. 29 234. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus paneb pärijale või annakusaajale (edaspidi kumbki
(3) Kui ühe järjekorra kohustuste täitmiseks ei jätku pärandvara, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega. (4) Kui pärija täidab kohustused muus kui käesolevas paragrahvis sätestatud järjekorras või eelistab kohustuse täitmisel üht võlausaldajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest. (5) Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus panna kohustuse täitmise mõnele pärijale või annakusaajale, kuid ei või muuta käesoleva paragrahvi lõigetes 13 sätestatud kohustuste täitmise korda. (6) Kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. [RT I 2008, 53, 296 jõust. 26.12.2008] § 143
osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annakusaaja erineb pärijast selle poolest, et talle läheb üle konkreetne varaline hüve (nt elamu) ja tal ei teki kohustust tasuda pärandaja võlgu Sihtkäsund on nagu annak, pärandaja surma puhuks tehtud testaatori korraldus, millega pärandaja paneb pärijale või annakusaajale mingid kohustused, ilma et tekiks sellele kohustusele vastavat õigust (nt nt sihtkäsundina korraldus oma hauaplats, kes sea hooldab jne). Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus kohustub pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal otstarbel, nt määrab kindla rahasumma raamatukogule. Viimse tahte avaldamisele seab PärS kindlad vormid testament, pärimisleping.
isikule ilma, et see oleks tema õigusjärgne pärija. Seda nimetatakse annakuks. Annaksuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustustest vabastamine või mõni muu üleantav hüve. Nt. võib pärandaja testamendiga anda elukaaslasele õiguse elada pärandvara hulka kuuluvas elamus. 287. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Surma puhuks tehtud korraldus, sarnane annakule, millega pärandaja paneb pärijale või annakusaajale mingid kohustused, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Nt tuleb pärijal hooldada tema hauaplatsi ja milline peab oleme surnu hauaplats. Nt kes peab tema lemmiklooma hooldama ja kuidas. 288. Mis on sihtmäärang ja selle ese? Testaatori korraldus millega ta testamendis kohustub pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal otstarbel. Nt tuleb pärandvarast kindel rahasumma eraldada raamatukogule. 289. Kes on testamenditäitja
annaabi.ee 
