Kui 3faasilise asünkroonmootori üks toitefaas katkeb siis mootor ei käivitu; mootori töö ajal ülejäänud faaside vool suureneb 1,7 korda. Kas sünkroongeneraatori ergutusvoolu muutmisega saab muuta generaatori pinget? Saab üksikult töötava generaatori korral. Mille mõjul tekib sünkmasina õhupilu magnetväli? Rootori ja staatori mähiste voolu mõjul. Mis on sünkroonmasina ankrureaktsioon? Staatorimähise pinge mõju rootorimähise voolule. Sünkroonmasina ankrureaktsiooni tagajärjel tekib staatorimähises ankrureaktsiooni pinge. Sünkroonmasina vääratusmomendi avaldis pPmax/. Sünkroonmasina nimimoment on 0,9...1 vääratusmomenti. Millise koormuse iseloomu juures langeb üksiku sünkroongeneraatori pinge samal koormusvoolu suurusel kõige rohkem? Aktiiv-induktiivkoormus. Kuidas reguleerida üksiku sünkroongeneraatori sagedust? Generaatorit käivitada diiselmootori pöörete arvu muutmisega.
korral, kui pöörlemiskiirus on konstantne. Sellisel juhul on klemmipinge väiksem EMJ-st. koormuskõver 1 on madalamal tühijooksukõverast 2. Kolmnurk abc nim. iseloomulikuks kolmnurgaks. Koormuse ühendamisel klemmipinge langeb. Põhjusei 2: pingelangu tõttu ankrumähises ja ankrureaktsiooni demagneetival toimel. Väliskarakteristik (joonis 5.5a) - klemmipinge sõltuvus koormusvoolust. Koor- musvoolu tugevnemisel G klemmi-pinge alaneb, mis on seletatav ankrureaktsiooni
vool ankrumähises ja magnetringi mõjutab ainult magneetimisergutus F0. Masina magnetväli on sel juhul sümeetriline pooluste telje suhtes ja magnetvoo jaotus õhupilus on näidatud joonisel B. Kui me masinat koormata tekib ankrumähises vool, millega kaasneb magnetväli, mis on ka sümeetriline ankrutelje suhtes. Tegelikult esinevad mõlemad magnetväljad koos, ning tekib magnetväli mis ei ole sümeetriline telje suhtes. Ankrureaktsioon moonutab magnetvälja ja mõjutab masina tööd. Ankrureaktsiooni tagajärjel suureneb sädelemine kommutaatori tagajärjel, sammuti suurenevad pingekaod. Alalisvoolumasinate ankrureaktsioon Koormatud alaisvoolumasinas mõjuvad kaks magneetimisergutust: ergutus-mähise magneetimisergutus ja ankrumähise magneetimisergutus. Ankrumähise magneetimisergutuse mõju masina magnetväljale nim ankrureaktsiooniks. Ankrureaktsioon moonutab masina põhimagnetvälja, tehes selle ebasümmeetri-liseks masina pooluste telje suhtes. (joonis 3.6a)
E–ankrumähises indutseeritud vastu-elektromotoorjõud E=kЕфω Iα-ankruahela vool ω-nurkkiirus T=kTфIα T-mootori elektromagnetiline moment ф magnetvoog pooluse kohta R-ankruahela kogutakistus Joonis 2. Alalisvoolu-haruvoolumootori ühendusviis ja mehaanilised karakteristikud Joonis 3. Ankrureaktsiooni mõju alalisvoolu-harumootori karakteristikule: a- momendi voolu karakteristik; b- mehaaniline karakteristik 2.1.2 Haruvoolumootori kiiruse reguleerimine 1. Reguleerimine lisatakistusega ankruahelas. Elektromehaaniline karakteristik lisatakistuse olemasolul ankruahelas - U I R Rl a a kE kE Rl , kus - lisatakistus ankruahelas. Vaadeldav kiiruse reguleerimise
mis läbib rootorit, ja puistevood p, mis sulguvad masina õhupilus rootorit läbimata Ankrureaktsioon Koormatud sünkroonmasinas toimivad temas staatorimähise (ankur) magneetimisergutus ja ergutusmähise (rootor) magneetimisergutus ja tekitavad koormusel resulteeriva magnetvoo, mille suund erineb algsest suunast 11 mõju suhtes tekitab ankrureaktsiooni, mis mõjutab masina tööomadusi, mis seotud emj.-ga (sarnane alalisvoolumasinaga) Sünkroonmasinas sõltub ankrureaktsiooni mõju koormuse suurusest ja koormuse iseloomust Sünkroonmasinad töötavad tavaliselt segakoormusega (tegev induktiivne või tegev mahtuvuslik) Elektrimasinad loeng VIII (Sünkroongeneraatorid) Ankrureaktsioon ·Segakoormusel on staatorivool Ý1 nihutatud emj. 0 suhtes nurga võrra, mille väärtus on vahemikus 0 < < ± 90°
Kommutatsiooni nurga väärtus sõltub koormuseks oleva induktiiv ja koormuse suhtest. Kommutatsiooni nurgast põhjustatud sulgub türistor hiljem kui aktiivkoormuse korral ja see tõttu päädeb väljundisse ka mingi osa negatiivsest poolperioodist tulemusena tekib väljundpinge vähenemine see tähendab et väljundpinge on väiksem kui aktiivkoormuse korral. Veelgi keerulisemaks läheb olukord kui tarbijaks on alalisvoolu elektrimootor. Sel juhul tekib väljundis ankrureaktsiooni tõttu vastu emt-ti. Vastu emj-ti tõttu väheneb võimalik reguleerimisnurk st ei ole enam võimalikkud suuremad reguleerimis nurgad sest türistur saab avaneda ainult siis kui aladatava pinge U2 hetkvärtus in suurem vastu elektromotoorjõu suurust. Induktiivsve koormuse korral tuleb arvestada alati kommutatsiooni nurgaga. Kui on tegemist aktiivlehega on olukord märksa lihtsam sest türistorid sulguvad toitepinge null hetkel. Eristatakse kahe sugust reguleeritava alaldi reziimi
ankruvoolust ja ergutusvoolust. Ankruvool sõltub koormusest ning tekitab magnetomotoorjõu ja elektromagnetilise momendi. Seega on konstantse ergutuse korral arendatav elektromagnetiline moment määratud valemiga (5.5). Ergutusvool tekitab mootori ergutusvoo. Mõlemad voolukomponendid on ehituslikult eraldatud ning eraldi juhitavad. Olenemata sellest esineb alalisvoolumootoris ankrureaktsioon, mis muudab aheldusvoogu 1, kuid seda kompenseeritakse harilikult ehituslike meetoditega. Tänu ankrureaktsiooni kompenseerimisele on alalisvoolumootori parameetrid järgmised, L12 << L1, L12 << L2, seega 1 avaldub valemiga 190 s1 I1R1 U1 E1 I1 M 12
annaabi.ee 
