14. Mis on abaatiline kaugus? fiktsatsiooni punkti kaugus, kus AFPP horopter on lame. (1-6m). 15. Mida näitab horopteri kohta võrdlus H = 0, H < 0, H > 0. H=0, siis empiirilise horopteri kõver on täpselt VMR-l. H>0, siis ulatuvad kõvera otsad ringist välja. H<0, siis on kõvera otsad ringi sees, tekib parabool. 16. Kuidas paikneb vertikaalne horopter? pikuti, püsti 17. Millega peaks korrigeerima Knappi seaduse järgi refraktiivset anisometroopiat, et vältida aniseikooniat, kas KL-ga või prillidega? - Kontaktläätsega 18. Millega peaks korrigeerima Knappi seaduse järgi teljelist anisometroopiat, et vältida aniseikooniat, kas KL-ga või prillidega? - prillidega 19.Kirjelda Brechner Maddoxi kepi tehnikat. Mille järgi tunned ära, et on tegemist aniseikooniaga? - Normaalse iseikoonilise nägemise puhul asetab taju triibud täppide peale. Aniseikoonia puhul ei ole mõlemad täpid triipude peal. 20
e fusiooniga. Inimene ei näe kahe silmaga ühte kujutist e silmade binokulariteet on häritud. Kaebusteks võivad olla topelt pilt või ühe silma kujutise kadumine e supressioon. Kui võrkkesta kujutiste erinevus on ligikaudu 2% või suurem, võib see tekitada fusiooni e binokulariteedi probleeme. Ühe dioptri suurune erinevus kahe silma vahel annab umb 1% suuruse erinevuse. Erinevates uurimustes on saadud viiteid, et aksiaalne ametroopia ei põhjusta nii suurt aniseikooniat, kui refraktiivneametroopia. Uuria peaks välja selgitama, milal on tegemist aksiaalse ja millal refraktiivsea metroopiaga. Silma pikkust ei saa tavalises nägemise uurimises mõõta, küll aga saab mõõta silma murdmisvõimet. Kui silmade sarvkestad on sama kumerustega, siis ei ole tegemist refraktiivse ametroopiaga. Kui silmades on siiski märgatav anisometroopia, võib oletada, kui see ei põhjusta uuritavale binokulariteedi kaebusi, et tegemist on siiski aksiaalse ametroopiaga.
annaabi.ee 
