asendama sünteetilistega. Need olid odavad, heade värvimisomadustega ning väga erinevates värvitoonides. Aniliintindid võeti laialdaselt kasutusele 20. sajandi alguses. Musta tindi saamiseks kasutati nigrosiini, naftoolsinakasmusta ja happelist musta. Aniliintindid ei ole veekindlad, nende vastupidavus erinevatele keemilistele ühenditele ja eriti valguse toimele on nõrk. Aluste mõjul kaotavad aniliintindid värvuse ja lagunevad. Aniliintintidega kirjutatud dokumentide pikaajaline säilitamine on problemaatiline. Trükivärv: Trükivärvid on segud, mis koosnevad värvainetest, sideainetest, lahustest, kuivatusainetest ja kuhu on lisatud mitmeid teisi aineid, mis parandavad trükise omadusi (nt värvi läikivust) või lihtsustavad värvimisprotsessi. Sideaineid lisatakse selleks, et kinnitada värv materjalile. Värvained jagunevad lahustuvateks värvaineteks ja lahustumatuteks värvaineteks ehk pigmentideks
Kasutusel on ka värvilised aniliintindid - punane (värvaineteks eosiin, rodamiin B, happeline fuksiin ), sinine (metüülsinine, happeline sinine K) ja roheline (briljantroheline, metüülroheline), violetne (aluseline violett K, happeline violett, kristallviolett). Aniliintindid ei ole veekindlad, nende vastupidavus erinevatele keemilistele ühenditele ja eriti valguse toimele on nõrk. Aluste mõjul kaotavad aniliintindid värvuse ja lagunevad. Aniliintintidega kirjutatud dokumentide pikaajaline säilitamine on problemaatiline. Trükivärv Koosneb: PIGMENDIST (tahm, värvained); SIDEAINEST (värnitsad, vaigud, lahustid) ja LISANDITEST (sikatiivid, seep, vaigud, pigi) Printeritüübid LÖÖKPRINTERID LÖÖGITAPRINTERID nõelmaatriks jugaprint õisprinterid fotoelektrilised ridaprinterid termoprinterid Taimsed liimid
annaabi.ee 
