Kreeka poliitiline ajalugu
Välise
võimusümbolina kandis ta valget peapaela diadeemi ja lasi tavaliselt vermida oma
portree müntidele. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku austamist, mis mõnikord tulenes
ka tänulike linnade siirast poolehoiust. Hellenistlikes linnades üsna levinud
valitsejakultus ei tähendanud tingimata valitseja otsest jumalikustamist, kuid ka see
polnud tundmata. Juba Aleksander Suur oli nõudnud enda austamist Theos Aniketosena
(Võitmatu Jumalana). Ptolemaios jätkas tema jumalikku austamist, Ptolemaiose poeg
Ptolemaios II aga kuulutas jumalaks esmalt oma isa ja siis ka enda koos õe ja abikaasa
Arsinoega (venna-õe paar kandis jumalatena nime Theoi Adelphoi Jumalad Õde-Vend).
Küllap mängis siin kaasa Egiptuse aastatuhandete vanune valitseja jumalikustamise
traditsioon, mille Ptolemaiosed oma võimu legitimeerimiseks üle võtsid. Hiljem
annaabi.ee 
