soolsuse, happelisuse reguleerimine * kehavedelike tasakaalu tagamine * osmootse rõhu säilitamine * ekstratsellulaarvedelike mahu säilitamine * happe-leelise-tasakaalu regulatsioon * bioaktiivsete ainete sekretsioon – toodavad 2 hormooni – kaltsitriool ja erütropoietiin * metabolism * vereloome (erütropoietiini kaudu – reguleerib erütrotsüütide erütrotsütopoeesi). Lisaks toodetakse ensüümi reniini (aktiveerib reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteemi, vabastatakse vastusena füsioloogilisele stiimulile (hüpotensioon, hüpokaleemia, vererõhu ja –mahu langus). * arteriaalse vererõhu ja veresuhkru taseme regulatsioon. 3. Neerutalitlus 3.1. Nefron kui talitluslik üksus: hulk, struktuur, funktsioonid. Nefron on neeru morfofunktsionaalne üksus. Koosneb glomeerulist (glomerulaarsed kapillaarid) ja torukestest. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimub ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin) ja torukestes lõplik uriin.
üldkolesterooli tase langeb Võib vähendada vasaku vatsakese hüpertroofiat; pärsib trombotsüütide agregatsiooni ja suurendab tundlikkust insuliini suhtes Vähendab eesnäärme healoomulist hüperplaasiat · Imendub hästi, manustatakse 1xpäevas, eritub neerude kaudu metaboliitidena · Kõrvaltoimetest posturaalne hüpotensioon, tursed, suukuivus, asteenia, pearinglus, GI trakti häired Reniin-angiotensiin- aldosterooni süsteem · Reniini sünteesivad ja vabastavad neeru jukstaglomerulaarrakud · Selle vabanemist põhjustab sümpaatikumi aktivatsioon (1 retseptorid jg rakkudes), baroretseptorite aktivatsioon · Reniin ensüüm, mis teeb angiotensinogeenist angiotensiin I · Angiotensiin I tekib angiotensiin II angiotensiin konverteeriva ensüümi (AKE (ingl k ACE) abil · Angiotensiin II soodustab vasokonstriktsiooni ja aldosterooni sekretsiooni
Ca/P metabolismi reguleeritavad (kaltsitriool) vee ja mineraalainete metabolismi kontrollivad Endokriinnäärmed · Hüpotalamus · Hüpofüüs · Käbinääre (epifüüs) · Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed · Harknääre (tüümus) · Pankrease (endokriinosa) · Neerupealised · Munasarjad ja seemnesarjad Hormoonide klassifikatsioon · Aminohappehormoonid, peptiid- ja valkhormoonid (nt. angiotensiin II) · Steroidhormoonid (steraantuum), vitamiin D hormoonvormid · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid), endokannabinoidid (sisuliselt rasvhapete derivaadid) · Retinoidhormoonid (vitamiin A) Aminohappe-, peptiid- ja valkhormoonid · Hüpotalamuse hormoonid o Liberiinid, statiinid (peptiidid) · Hüpofüüsi hormoonid o Somatotropiin, kasvuhormoon (STH, GH) (valk) o Adrenokortikotropiin (ACTH) (valk)
Mis on ravi eesmärk? Vähenda perifeerset vaskulaarset reistentsust ja/või vähendada väljutusmahtu. Ravi eesmärk on hüpertensiooni tüsistuste vältimine ja südamee-veresoonkonna haiguste riski vähendamine. 12. Milliseid ravimeid kasutatakse primaarse hüpertensiooni ravis ja millised efektid on nendel ravimitel antud seisundile? AKEI: veresoonte perifeerne resistentsus langeb, RR langeb. ARB: Blokeerivad selektiivselt RAASi angiotensiin II retseptoreid. Ca-kanalite blokaatorid (KKB): Vaba Ca sisalduse tõus põhjustab müokardi ja veresoonte silelihaste kontraktsiooni tugevnemise. Ca on oluline ka erutuse tekkes ja levikus südames. Toimed on seotud Ca-kanlite blokeerimisega veresoontes ja müokardis. Tiadsiid-diureetikumid: Vähendavad vereplasma mahtu ja Na sisaldust. Langeb veresoonte toonus ja perifeerne vaskulaarne resistentsus.
arteritesse (a. pulmonalis, aorta). Kummagi vatsakese ees on koda, kuhu suubuvad suured veenid (vv. cavae, vv. pulmonales). Tagasivoolu takistavateks ventiilideks on südameklapid. Vere liikumine: vv. cavae → parem koda → parem vatsake → kopsuarter (pärast väljumist jaguneb paremaks ja vasakuks) → kopsud → kopsuveenid → vasak koda → vasak vatsake → aordi kaudu organismi laiali, v.a. kopsud. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on: 1. reniin-angiotensiin süsteem s.t. vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis ahendab veresooni. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu, rohke soola tarbimine tõstab vererõhku; 2. sümpaatiline närvisüsteem s.t. vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus. Lühikest aega kestvaid muutusi vererõhus reguleerivad autonoomne närvisüsteem (sümpaatiline närvisüsteem) ja reniin-angiotensiin-aldosteroon-
metüüldopa, labetalool, Rasedus AKE-inhibiitorid atenolool Ravimite toimemehhanismid hüpertoonia korral Resistentsusveresoonte laiendamine Mahtuvusveresoonte laiendamine Südame kontraktiilsuse ja löögisageduse vähendamine Na- ioonide väljaviimine organismist Angiotensiin II tekke pärssimine ARTERIAALSE HÜPERTENSIOONI medikamentoosseks RAVIKS kasutatavad ravimrühmad: Diureetikumi b adrenoblokaatorid Ca-antagonistid AKE-inhibiitorid ARBid -adrenoblokaatorid AKE-INHIBIITORID Esindajad: Benasepriil, Enalapriil, Fosinopriil, Kaptopriil, Kvinapriil, Lisinopriil, Perindropiil, Ramipriil, Spirapriil, Tsilasapriil TULETADA MEELDE AKE-INHIBIITORITE TOIMEMEHHANISM Näidustused:
hüpofüüsi tagasagarast ja janutunde tekkimisega. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk. Ekstratsellulaarse vee regulatsioonis osaleb veel valguline aine angiotensiin. Süsteemi, mis siin osaleb, nimetatakse RAAS s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni-süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub: · vererõhu langusel ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas A. Vahtramäe 2012 6
o Ootamatu, tugev ja püsiv kõhuvalu või seljavalu o Valu, mis kiirgub selga või jalga o Higisus o Külm higi o Peapööritus o Iiveldus o Oksendamine o Madal vererõhk o Teadvusekadu o Õhupuudus Uuringud o Rindkere röntgenuuring. o Ehhokardiogrammis. o Kompuutertomograafia (CT) skaneerimist. o Magnetresonantstomograafia Ravi Ø Beetablokaatorid Ø Angiotensiin II retseptorite blokaatorid. Ø Statiinid o Sõltuvalt teie seisundist ja asukohast, rindkere aordi aneurüsm, võib arst soovitada: Ø Avatud rind kirurgia Ø Koronaararteri operatsiooni Ø Muud südameoperatsiooni Tänan kuulamast!
Südame löögisagedust mõjutavad kaltsiumantagonistid on sobivad, kui kõrge vererõhuga samaaegselt esinevad vahelöögid ehk ekstrasüstolid. Südame löögisagedust mittemõjutavad kaltsiumantagonistid on veresoonte laiendajad, mille kõrvaltoimed on selle mehhanismiga otseselt seotud: esineda võib naha punetust, südametegevus võib kiireneda. Selle ravimite alarühma küllalt sage kõrvaltoime on jalgade turse, enamasti pahkluude piirkonnas. • Angiotensiin II retseptori blokaatorid (ARB-d: valsartaan, losartaan, olmesartaan, kandesartaan, asilsartaanmedoksomiil, olmesartaanmedoksomiil, telmisartaan). Toimemehhanismi aluseks on veresoonte laiendamine. Neid ravimeid kasutatakse sageli patsientidel, kellel AKE inhibiitoritega tekib kõrvaltoimena köha. ARB-d kaitsevad samuti kõrgvererõhktõve ja diabeedi korral neerusid ning on eelistatud ravimid kaasuva diabeediga patsientidel.
sööki) pärsib hüpotalamuses hemopeptiid Y-i (mediaator, mis stimuleerib näljatunnet)teket, näljatunnet ei teki. 4. janukeskus hüpotalamuses paiknevad närvirakud, mis reguleerivad janutunde teket, need närvirakud on tundlikud osmootse rõhu muutuse suhtes. Osmootse rühu tüus stimuleerib janutunde teket, langus pidurdab. Ka hormoonidmõjutavad janukeskuse neuroneid. Tugevaim janu stimuleeriv horrmoon angiotensiin II (osa RAAS-süsteemist), põhjustab ka veresoonte ahenemist. Aju puuduliku verevarustuse tunnused on lisaks janule ka haigutamine ja nõrkustunne. Janutunnet pidurdavad südames ja ajus tekkivad kodade natriureetiilised peptiidid (KNP) ja ANP aju natriureetiline peptiid) neid produtseeritakse, kui ringleva vedeliku hulk suureneb. Janu on ka kõrge veresuhkru korral (Osm rõhk tõuseb). 5. hüpotalamus mõjutab vegetatiivse ns-i talitlust (nii sümp kui parasümp). Hüpotalamuse
(1) Iga nefroni juures tuleb Henle lingu ülenev osa tagasi oma veresoonte päsmakeste juurde, kulgeb toomasoone ja viimasoone vahel. Toomasoone seina rakkudes(jukstaglomerulaarrakkudes) leidub sellel kohal sõmeraid, mis sisaldavad ensüümitaolist ainet renniini. Reniin vabaneb neerude jukstaglomerulaarrakkudest siis kui neerude veevoolutus väheneb ja Na+ kontsentratsioon langeb normist madalamale.Renniin kutsub esile vereplasmavalgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks 6 aineks angiotensiin II. Veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, selle tagajärjel tõuseb filotratsioonirõhk ja suureneb diurees. Vereringes vabaneneud renniini abil toimub maksa toodetud valgu lõhustumine, moodustub angiotensiin (angiotensiin II), mis suurendab aldosterooni eritumist neerupealiste koorest
ala silelihaskihist Vererõhu autoregulatsioon - Startum longitudinale (sees) - vererõhu langus arteriola afferensis kutsub esile reniini vabanemise -> - Stratum circulare (keskel) angiotensinogeen -> angiotensiin I - Startum longitudinale (väljas ja ainult vaagnaosas) - angiotensiin I -> angiotensiin II - Peristaltilised liigutused -> tõukab rütmiliselt paar korda minutis uriini tõstab vererõhku otseselt – tugeva vasokonstriktoorse ainena suurendab kusepõide
(vere ruumala), tekib janu (vedeliku mahtu suurendatakse joomise kaudu). Verd on ka maksas, põrnas ja osas lihastes, mitte ringluses. Osm rõhu regulatsioonis osalevad hormoonid: 1. hüpofüüsi tagasagara poolt verre paisatav antidiureetiline (uriini tekkimist takistav) hormoon ADH 2. südame kodade natriureetiline hormoon KNP/ANP, mis soodustab vee väljutamist 3. RAAS-süsteem (reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem) kuiosm rõhk langeb ja ringleva vere maht väheneb, vererõhk langeb, RAAS-süsteem viib veresoonte ahenemiseni, uriiniväljutuse vähenemiseni. Selle liigne tegevus viib kõrgvererõhutõveni Enam-vähem kindlates piirides üritatakse hoida ka: 1. Üldine vererõhk (vereoontes) kui tõuseb, suudab inimene kohaneda, kui pidevalt üle 140 hüpertoonia, organism loob uue normi 2. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l
ülitundlikkusega seotud reaktsioonid – põhjustatud nt putukahammustusest, taimedega kokkupuutest – avalduvad nahas või limaskestadel tugeva veresoonte laienemisena – paistetus – langetab kogu vererõhku. Ülitundlikkuse vorm – anafülaktiline šokk – vale veregrupi ülekandmisel või nt antibiootikumi ülitundlikkus – järsk vererõhu langus sekundite, minutite küsimus. Aitavad adrenaliin ja neerupealise hormoonid.) Angiotensiin II – aine, mida tavaliselt vereringes aktiivsena pole, vaid esineb mitteaktiivse eelvormina – angiotensikogeenina, mis muutub aktiivseks vererõhu, veremahu langusel (vt neerupealised). RAAS – reniin angiotensiin aldosteroon.. Antidiureetiline hormoon ehk ADH – hüpofüüsi tagasagara hormoon, mis tekib hüpotalamuses. Tema mõjul veresooned ahenevad, suureneb uriini tagasiimendumine neerutorukestest verre.
Parasümp NS-i suurenb puhkeajal, söömise ajal ja mõned tunnid pärast söömist, sel ajal, füüsiline koormus pole võimalik ja näidustatud. Skeletilihastes liigub veri...... töö täis kõhuga pole efektiivne. Parasümpaatikus veresooni ei innerveerigi, ............ parasümpaatikuse erutus mõjutab sümpaatikust. Hormoonidest mõjutavad veresooni enam neerupealiste säsi hormoon adrenaliin, mille toime on sarnane sümp NS-i mõjule. Angiotensiin aine, mida pidevalt pole veres, ta on võimas veresoonte ahendajaaine. Sellega ta aitab kaasa vereõhu tõusule. Eriti siis, kui ringleva vere maht on vähenenud. Vastupidise toimega on kodade natri-ureetiline peptiid. See vabaneb siis kui veresoonte mahtuvus on suurenenud. Tema suurendab uriini, Na väljutust, lainedab veresooni ja langetab sellega vererõhu. Histamiin on tugev kapillaaride laiendaja.
fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp- produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Lisaks sellel osaleb H ioon ka hingamise regulatsiooni vere happeline keskkond stimuleerib hingamist. RAAS- arteriaalse vererõhu regulatsioon. s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni- süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub vererõhu langusel ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnasReniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel
Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk. Vererõhk sõltub seega südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast. Vererõhku mõjustavad ka mitmed teised faktorid (organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid), kuid essentsiaalse vererõhu kõrgenemise täpsed tekkepõhjused ei ole veel teada. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on reniin-angiotensiin süsteem ning sümpaatiline närvisüsteem. Arvatakse, et osaliselt võib haiguse kujunemises rolli mängida nende süsteemide pärilik (geneetiline) omapära ehk soodumus kõrgenenud vererõhu tekkimiseks. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE ·Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. : peavalu, pearinglus Hüpertoonia tüsistusteks on südame puudulikkus,
Pärast esialgset naatriumi ja vee kaotust, südame minutimahu vähenemist, aktiveeruvad kompensatoorsed mehhanismid, mistõttu edasine naatriumikadu on välditud ning organismi naatriumisisaldus püsib veidi madalamal tasemel kui enne diureetikumide tarvitamist. Diureetikumide esialgsele toimele järgneb sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine ning vedeliku ja naatriumi kaotus viib RENIIN-ANGIOTENSIINI SÜSTEEMI aktiveerumisele just angiotensiin II produktsiooni suurenemisele. Esialgsele ekstratsellulaarse vedeliku mahu vähenemisele järgneb plasma ja vere mahu mõningane suurenemine. Mju algab 1..2 tundi peale manustamist ja kestab 6-12 tundi. Manustada hommikuti. Pikaravi korral vib teha katkendlikku ravi. Annus kigub piirides 0,025..0,2 g, üle 0,2 g ei ole mtet anda, sest diureetiline (terapeutiline toime) toime ei suurene, küll tugevnevad ainevahetushäired (kõrvaltoimed).
tagasiimendumist ning vähendab diureesi Lisaks soodustab aldosteroon kaaliumi väljaviimist organismist. · Aldosterooni vabanemist neerupealisekoorest stimuleerivad naatriumivaegus ja kaaliumiliig. · Rõhu tõus unearteris vähendab aldosterooni taset baroretseptoritelt lähtuvate impulsside tõttu. · Füüsiline valu, emotsioonid suurendavad aldost. Eritust sümpaatilise närvisüsteemi kaudu. Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem: · Reniin vabaneb neerude jukstaglomerulaaraparaadist siis, kui neerude verevoolutus() väheneb või naatriumi () kontsentratsioon langeb normist madalamale. · Reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi kaasabil muudetakse aktiivseks aineks angiotensiin II-ks. · Angiotensiin II toimed: Ahendab arterioole
tagasiimendumist ning vähendab diureesi Lisaks soodustab aldosteroon kaaliumi väljaviimist organismist. · Aldosterooni vabanemist neerupealisekoorest stimuleerivad naatriumivaegus ja kaaliumiliig. · Rõhu tõus unearteris vähendab aldosterooni taset baroretseptoritelt lähtuvate impulsside tõttu. · Füüsiline valu, emotsioonid suurendavad aldost. Eritust sümpaatilise närvisüsteemi kaudu. Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem: · Reniin vabaneb neerude jukstaglomerulaaraparaadist siis, kui neerude verevoolutus() väheneb või naatriumi () kontsentratsioon langeb normist madalamale. · Reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi kaasabil muudetakse aktiivseks aineks angiotensiin II-ks. · Angiotensiin II toimed: Ahendab arterioole
punaliblede tekkel luuüdis. Kui neid ei ole piisavalt, tekib kehvversus ehk aneemia. B. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool- ise ei ole aktiivne, bioloogilist toimet organismis ise ei avalda, aga teeb läbi kaks muutust- maksas lisandub üks OH rühm, neerudes lisandub teine OH rühm. Keemiline nimetus on siis dihüdroksükolekaltsiferool. Ca ei ole muidu kasu, kui seda hormooni ei teki, Ca tuleb seedekulga kaudu välja- luudehõrenemine. C. Reniin-ensüüm-RAAS- reniin angiotensiin aldosteroon süsteemi käivitaja, vabaneb neerudest, kui vererõhk on langenud, või kui on tegemist suure vedeliku kaotusega. Reniin vabaneb, viib vererõhu tõusule ja vedeliku kinnihoidmisele. Neerude ehitus · Neerud koosnavd neeru koest, millel on koor ja säsi. · Keskele jääb neeruvaagen, mis on kohaks, kuhu liigub neerukoes tekkinud uriin. · Neeruvaagnast saavad alguse kusejuhad, kummastki neerust üks juha.
muutused on algul interstitsiaalkoes Nephritis toxica- mürgi põhjustatud neerupõletik Nephritis tubulointerstitialis acuta- eri tekkepõhjustega neerutorukeste ja neeru sidekoe äge põletik Glomerulonephritis- põletikus peamiselt haaratud neerukehakesed Pyelonephritis- neeruvaagna-neerupõletik Nefriidi põhjused: 1. kaasub sageli nakkushaigustega 2. nii eksogeensed kui ka endogeensed intoksikatsioonid 3. allergiline tekkemehhanism NEFRIIDI PATOGENEES Reniin-Angiotensiin süsteemi vahendusel kujuneb neerudes isheemia ja hapnikunälgus. See kahjustab neerupäsmakeste kapillaaride läbilaskvust. Samuti kaasuvad eksudatiivsed ja proliferatiivsed muutused. Nefriit algab sageli neeru väikeste veresoonte spasmi ja neerukehakeste isheemiaga. Isheemia stimuleerib reniini moodustumist, mis omakorda soodustab veresoonte spasmi. Reniin termolabiilne valk, mis osaleb vere naatriumisisalduse, veremahu ja vererõhu regulatsioonis
vaheajju – hüpotalamuse küllastuskeskusele – põhjustab küllastustunde. * Janukeskus – osmootset rõhku reguleeriv keskus. Osmootse rõhu tõus tekitab janu. Nt soolase toidu söömisel või vedelikukaotusel (ka verekaotusel). Põhjus selles, et hüpotalamuse piirkonnas on osmootse rõhu suhtes tundlikud osmoretseptorid, mille ärritus põhjustab janutunde tekke. Kõige tähtsamaks janutunde aineks, mis organismis vabaneb, on angiotensiin 2 – see aine vabaneb organismis vedelikukaotusel. Suurem vedelikukaotus põhjustab ka veremahu vähenemist ja vererõhu langust. Andiotensiin 2 omakorda stimuleerib janu teket tugeval higistamisel, oksendamisel, kõhulahtisuse puhul. (Angiodensinigeen??) * hüpotalamuses paiknevad närvistruktuurid, mis mõjutavad sugulist käitumist. (Oksütotsiin, mis läheb eessagarasse, mõjutab teatud määral ka sugulist käitumist – soodustab paarissuhte teket positiivselt
Uriiniga väljutatakse jääkaineid kehast. Sümpaatikuse mõju neerudele Väheneb neerude vereloovutus ja ultrafiltratsioon, suureneb Na reabsorpatsioon, tõuseb vererõhk. Neerutegevuse hormonaalne regulatsioon-antidiureetiline hormoon suurendab tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka, reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust, parathormoon suurendab Ca tagasiimendumist neerutorukestes, Milline peptiidhormoon langetab vererõhku-aldosteroon Reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem-Reniin vabaneb neerudest siis, kui neerude vereloovutus väheneb või naatriumi konsentratsioon langeb normist madalamale. Reniin kutsub esile vereplasmas valgu angiotensinogeeni, mida sünteesitakse maksas ja mis muutub angiotensiin I, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi abil muudetakse angiotensiin II.Angiotensiin ahendab arterioole(see põhjustab vererõhu tõusu ja suurendab vereloovutust neerudes), kutsub
vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool, mis on hädavajalik regulaator kaltsiumi imendumiseks peensoolest verre; (b). erütropoetiinid, mis stimuleerivad punases luuüdis erütrotsüütide teket; (c). reniin, mis tegelikult on küll ensüüm, kuid mis käivitab hormonaalselt aktiivse reniinangiotensiin- aldosteroon-süsteemi (lühendatult RAAS). RAAS-i aktivatsioonil tekkinud angiotensiin ja aldosteroon aitavad kaasa kehavedelikes vee ja mineraalainete püsivuse ning stabiilse vererõhu säilitamisele. Uriini teke Uriini moodustumine toimub nefronides kui neeru funktsionaalsetes ühikutes. Igas üksikus nefronis tekkinud uriin liigub neeruvaagnasse ja sealt kusepõide. Uriini moodustumine nefronis toimub kolme erineva mehhanismi kaudu. Nendeks on: (a). ultrafiltratsioon, (b). Resorptsioon ehk tagasiimendumine ja (c). sekretsioon
● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin ● toidust saadav D-vit, mida tekib nahas UV-kiirguse toimel - vaegus -> rahhiit! ● rauatasakaal võib olla ebastabiilne kasvueas lastel ja naistel mensese või raseduse ajal
vere happeline keskkond stimuleerib hingamist. RAAS arteriaalse vererõhu regulatsioon. s.o. reniinangiotensiinaldosterooni süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub vererõhu langusel ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhuja venitustundlikus piirkonnasReniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel muudetakse angiotensiin IIks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasiimendumise ja Nale järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja
suurendab Henle lingu ülenevas sääres naatriumija sellega ka veetagasiimendumist ning vähendavad diureesi lisaks soodustab aldosteroon kaaliumi väljaviimist organismis Aldosterooni vabanemist neerupealisekoorest stimuleerivad naatriumivaegus ja kaaliumiliig. Rõhu tõus unearteris vähendab aldosterooni taset baroretseptoriteltlähtuvate impulsside tõttu. Füüsiline valu, emotsioonid (ärevus, hirm, viha) suurendavad aldost. eritust sümp. NS kaudu. RENIIN-ANGIOTENSIIN-ALDOSTEROON- SÜSTEEM Reniin vabaneb neerude jukstaglomerulaar rakkudest siis, kui neerude verevoolutus väheneb ja naatriumi kontsentratsioon langeb normist madalamale. Reniin (protelüütiline ensüüm) kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes vastava spetsiaalse ensüümi kaasabil muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angiotensiin-II-ks. Veresoonte
Kui ähvardab kas ülekuumenemine või mahajahtumine, siis ta käivitab need mehhanismid, mis seda aitavad vältida. 3) Osmootse rõhu ja janu tunde regulatsioon ehk vee- ja elektrolüütide tasakaalu regulatsioon. Selles regulatsioonis osaleb ka tagasagara .. Hüpotaalamuses on osmootse rõhu suhtes tundlikud sensori. Veri jõuab hüpotaalamuse taha ja seal olevad sensorid tunnevad ära ainete sisaldused, mis veres on ja vastavalt sellele reguleerivad osmootse rõhu. Angiotensiin 2, natriureetilised peptiidid reguleerivad janutunnet ja ka uriini teket ja väljumist. Angiotensiin 2 on ise kõige võimsam janu tekitav tunne, mis organismis tekkida saab. Natriureetilised peptiidid nõrgestavad janu teket. 4) Nälja- ja küllastustunde regulatsioon ehk toitekäitumise regulatsioon. Hüpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat alakeskust: nälja- ja küllastuskeskus. Mõlemad kujutavad enesest närvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu ühenduses
sekretsioon -- mõned ained otse uriini läbi neerutorukeste eripärad: neer -- koosn. 2 kihist - koor, säsi, nefrontorukesed; kusejuhad -- seinas 3-kih. lihaskest, mille kokkutõmb. sood. uriini liik. neeruvaagnast kusepõide, ei lase tagasi valguda; kusepõis -- limaskest - kurrud, retsept. reag. põiesis. rõhule; lihaskest - talitl. ei allu tahtele; osal. serooskest; kusiti -- vöötlihas regul.: hormoonid -- ADH, aldosteroon, reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem, atriaalne natriureetiline peptiid, kaltsitoniin, parathormoon, vitamiin-D-hormoon; osmosensorid -> impulsid -> ADH suurem tootm. -> väljaviid. vee hulk vähen. / vedeliku tarb.; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> kusepõis aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 10. Suguelundkond koosn.: N -- rinnanäärmed, munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, väikesed ja suured häbememokad, kõdisti
parasümpaatiline vastupidi. Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Vererõhk ja selle ealised iseärasused lastel. Vererõhu mõõtmine. Vererõhk veresoontes on tingitud kahest asjaolust: Südame tööst süda paiskab kokkutõmbe ajal verd survega välja veresoontesse.
ja stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka toidu mõjul ka peensoole limaskestas tekkinud hormoon koletsüstokiniin (CCK). Üks võimalus on, et stimuleerib uitnärvi retseptorit ja see info antakse piklikajju ja sealt hüpothalamusse küllastuskeskusesse. See võib tekkida ka ajus endas, seal stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka mao ja soolte seinte venitust. Bulimia, anoreksia Angiotensiin II, on kõige tugevam janu teket stimuleeriv aine, mis organismis tekkida saab. 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Cerebel ajuke. Paikneb kukla piirkonnas, sillast taga pool. On sagaraline ehitus, nii nagu otsaajulgi. Kaks poolkera on omavahel ühendatud moodustisega, mida kutsutakse ussiks. Sellesse ajuossa tulevad ülenevad juhteteed seljaajust ja alanevad juhteteed peaaju kõrgemal paiknevalt vaheajust ja peaajukoorest. Ajuke saab pidevalt informatsiooni keha asendi kohta,
2. Hüpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus. Keskus, mis reguleerib kehatemperatuuri (üritab hoida kehatemperatuuri püsivana). Keskus saab kehatemperatuuri kohta informatsiooni nii keha sisemusest kui ka kehavälispinnalt. 3. Osmootse rõhu regulatsioon e vee ja elektrolüütide tasakaalu regulatsioon. Selles regul. Osaleb ka anti . Hüpotaalamuses on osmootse rõhu suhtes tundlikud retseptorid. 3.1 Osmootse rõhu ja janutunde regulatsioon. Angiotensiin II on kõige tugevam janutunde tekitaja. 4. Nälja ja küllastustunde regulatsioon e. toitekäitumise regul. Hüpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat kaks alakeskust, Nälja ja küllastuskeskus, mõlemad kujutavad enesest närvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu ühenduses. Küllastuskeskuse neuronid asuvad suuremalt jaolt hüpotaalamuse mediaalses piirkonnas e sisepoolses piirkonnas, aga näljatunnet reguleeriv keskus hüpotaalamuse külgmisemas e
antidiureetiline hormoon e adiuretiin (ADH) (oleneb osmosensorite aktiiivsusest; veepuudusel produtseeritakse rohkem; suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestes), aldosteroon ja 11-desoksükortikosteroon (kuuluvad neerupealise koore mineraalkortikoidide hulka; suurendavad Henle lingu ülanevas sääres Na ja sellega ka vee tagasiimendumist ning vähendavad diureesi, aldosteroon soodustab K väljaviimist; stimuleerivad Na-vaegus ja K- liig), reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS) (reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne
- Nt: Fluor on Süsiniku isosteer, kuna neil on sarnased mõõtmed teised omadused o C-F side on stabiilsem kui C-H side. - Nt Amiidi asendamine pürrooliga, selektiivsem D3 suhtes, ja ei seondu D2- le (kõrvalefektid). Antipsühhootilise ravim. - - - Valgu (ensüümi substraadi või inhibiitori ning retseptori ligandi sidumistsentri) struktuurist lähtuv ravimidisain - Looduslike inhibiitorite najal. - ACE inhibiitorit vaja, blokkida angiotensiin II süntees, mis kutsub esile vererõhu tõusu. - Inhibiitor annab vajalikud sidemed aktiivtsentriga. Peptiidside aga puudub ja ensüüm jääb inhibeerituks, kuni inhibiitor asub aktiivtsentris. - Aktiivtsentris sisalduvad Zn2+ aatom ja arginiin; - Eeldati, et inhibiitoris peaks olema suktsiinhappe element; - Vastavalt ensümaatilisele reaktsioonile eeldati, et inhibiitor peaks sisaldama aminohapet;
trombooside tekkeoht vere ringvoolu aeglustumisest. Arteriaalse hüpertensiooni tekkepõhjused ja jaotus. Vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus (sümpaatilise ja parasümpaatilise NS kaudu). Sümpaatilise NS ärritusel vabaneb neerupealistes adrenaliin ja noradrenaliin, millel on sama toime kui sümpaatilise NS ärritusel. Vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis tingib veresooni ahendava angiotensiin-2 tekke. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu. Rohke soola tarbimine tõstab vererõhku. Vererõhu tõusu mõjutavad eluviisi tegurid: Toitumine (Na, K ja muud mineraalid, toidu rasvasisaldus) Alkohol Liigne kehakaal Liikumisvaegus Psüühilised ja sotsiaalsed tegurid HÜPERTOONIATÕBI (90%) Sünonüümid: primaarne ehk essentsiaalne hüpertensioon. Avaldumine vanuses 30-50 a. Perekondlik anamnees
hormone IH) GIH, GHIH somatostatiin GnRIH gonadotropiini vabanemist inhibeerivm hormoon PIF, PRIH prolaktiini inhibeeriv hormoon Hüpotaalamuse mõningaid teisi peptiidhormoone sünteesitakse inimkehas ka mujal (neurohumoraalse regulatsiooni integreeritus!). Nende nimistu täieneb pidevalt ja ammendava loetelu andmine pole võimalik. Seetõttu loetletakse vaid neid hormoone, mida on uuritud ka inimorganismi tasemel ja mille vastu on senini suurim sisuline kliiniline huvi angiotensiin I ja II, neurotensiin jpt. HÜPOFÜÜSI HORMOONID Hüpofüüs reguleerib paljusid endokriinseid näärmeid, peale selle avaldavad hüpofüüsi hormoonid vahetut mõju organismi rakkudele. Hüpofüüsil eristatakse ees- ja tagasagarat ning vaheosa, kus produtesseritakse erinevaid hormoone. H ü p o f ü ü s i e e s s a g a r / adenohüpofüüs produtseerib: * Somatotroopne hormoon - somatotropiin STH , GH kasvuhormoon;
mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine. Vee ainevahetuse regulatsioon NS kaudu: suu limaskesta retseptorite, mao baroretseptorite, kudede osmoretseptorite, südame ja veresoonkonna mahuretseptorite, hüpotalamuse, higinäärmete ja neerude koordineeritud talitlus. Vee AV hormoraalne regulatsioon: reniin, angiotensiin II, antidiureetiline H, aldosteroon. Kaltsiumi ainevahetuse hormonaalne regulatsioon: kaltsioniin ja parathormoon Metabolism organismi biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Metabolism jaguneb kaheks: assimilatsioon (organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum; N: valgussüntees ja fotosüntees) ja dissimilatsioon (organismis leiduvate lagunemisprotsesside kogum; N: süsivesikute lagundamine).
- Mahu langusest – hüpovoleemne janu (higistamine, verejooks) - Liigsest soolasusest – osmootne janu (niigi on keha soolane aga kui liiale läinud siis hakkab rakust välja imbuma) Osmootse rõhu ja vremahu retseptorid saadavad sisendid HÜPOTAALAMUSSE kus kontrollitakse kui palju ajuripatsi arginiin-vasopressiini (osmootse janu puhul eritatakse rohkem et vett säästa) eritab - Alkohol pärsib vasopressiini eritamist Hüpovoleemse janu puhul eritatakse angiotensiin IIte. Janutunnet stimuleerivad: - 1% tõus osmolaarsuses - 15% veremahu langus - Hormoon angiotensiini tõus (sunnib veeresooni kokku tõmbama ja rõhk tõuseb) - Suu-neelu kuivus, peavalu, nõrkus, iiveldus, lihaskrambid - VEE IMENDUMINE SEEDESÜSTEEMIS KUSTUTAB JANU Aitab: puhta vee joomine Nälja ning täiskõhutunde regulatsiooni bioloogia ülevaatlikult ning erinevad tagasisidemehhanismid (sh lk 304 insuliini-glükagooni, pidevalt kõrge insuliini
hormoonide vahendusel: antidiureetiline hormoon e adiuretiin (ADH) (oleneb osmosensorite aktiiivsusest; veepuudusel produtseeritakse rohkem; suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestes), aldosteroon ja 11- desoksükortikosteroon (kuuluvad neerupealise koore mineraalkortikoidide hulka; suurendavad Henle lingu ülanevas sääres Na ja sellega ka vee tagasiimendumist ning vähendavad diureesi, aldosteroon soodustab K väljaviimist; stimuleerivad Na-vaegus ja K-liig), reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS) (reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni – suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) (vabaneb
2. Hüpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus. Keskus, mis reguleerib kehatemperatuuri (üritab hoida kehatemperatuuri püsivana). Keskus saab kehatemperatuuri kohta informatsiooni nii keha sisemusest kui ka kehavälispinnalt. 3. Osmootse rõhu regulatsioon e vee ja elektrolüütide tasakaalu regulatsioon. Selles regul. Osaleb ka anti . Hüpotaalamuses on osmootse rõhu suhtes tundlikud retseptorid. 3.1 Osmootse rõhu ja janutunde regulatsioon. Angiotensiin II on kõige tugevam janutunde tekitaja. 4. Nälja ja küllastustunde regulatsioon e. toitekäitumise regul. Hüpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat kaks alakeskust, Nälja ja küllastuskeskus, mõlemad kujutavad enesest närvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu ühenduses.Küllastuskeskuse neuronid asuvad suuremalt jaolt hüpotaalamuse mediaalses piirkonnas e sisepoolses piirkonnas, aga näljatunnet reguleeriv keskus
Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Südame-vereringe häired. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt. Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud
kasvule. Suguhormoonid seiskavad kasvu ja luustavad luude epifüüsiplaadid. Suguhormoonide liiga varajane eritumine stimuleerib mõneks ajaks kiiret kasvu ja sugulist küpsemist, aga lõplikud kehamõõtmed jäävad väikemaks. NEERUD 32. Neerude verevarustuse eripära. Nefroni ehitus, filtratsioonirõhk (filtratsiooni soodustavad ja takistavad tegurid), esmasuriini teke, selle hulk ööpäevas. Neerude endokriinne funktsioon. Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteem. Neerude funktsioon 1. Neerud viivab organismist välja üleliigse vee, soola ja metaboolsed jäägid 2. uriini moodustamine, mille koostis pidevalt varieerub - see on oluline osa neerude poolt homöostaatilise funktsiooni realiseerumisel. 3. Hormoonide tootmine 4. Ainevahetusjääkide ja võõrainete (ravimid) väljutamine Neerude verevarustus Veri siseneb neeruarterite kaudu, väljub neeruveenide kaudu. Neerub tarbivad 25% südame minutimahust
Autonoomse närvisüsteemi mõjustused südamele ja veresoontele. Lokaalsete metaboliitide ja erinevate hormoonide roll vererõhu regulatsioonis. Endoteeli ülesanded. Vaata k.13 Veresoone valendiku diameetrit -> takistust verevoolule -> keskmist vererõhku võivad suhteliselt kiiresti muuta: -vegetatiivse NS mõjustused, -lokaalselt tekkivad ained (metaboliidid), -muud humoraalsed mõjustused (näit. ringlev adrenaliin, angiotensiin II) Resistance in the blood vessels is effected by three parameters: Length of the vessel. The longer the vessel the greater the resistance. Viscosity of the blood. The greater the viscosity the greater the resistance. Radius of the vessel. The smaller the radius the greater the resistance. 35 16. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus
antigeen on juba seondunud, siis teise kohta teine ei saa). Lineaarsed (järjestatud aminohapped); konformatsioonilised -(denaturatsioonil kaovad). Neoantigeenid tekivad valkude modifitseerimisel. Multivalent.antigeen =palju ühesuguseid epitoope = tugev im. vastus. B-raku epitoobid on lahustuvad kättesaadavad ja immunoloogiliselt dominantsed. Väikeste peptiidide epitoobid seostuvad antikeha paratoobi pilusse (N: octapeptiid hormoon angiotensiin II; 8 aa). Suuremad, globulaarsed valgud (N: hen egg-white lysozyme + anti-HEL MKA ) seostumine toimub suuremal pinnal - 15-22 AH-d on kontaktis antikehaga, seostumine komplementaarne. T raku epitoobid muutuvad immuunsüsteemile kättesaadavaks antigeeni protsessingu käigus (endo-ja eksogeenne), mil toimub valgu fragmenteerimine väikesteks peptiidideks. Need peptiidid ühinevad raku sees MHC I või MHC II molekulidega; saadud kompleks eksponeeritakse raku membraani pinnale (self-
peaaju koorest, eriti pingeolukorras ja need stiimulid/mõjud omakorda mõjutavad hüpotaalamust ja hüpotaalamus omakorda siseelundite ja veresoonte talitlust. o janukeskus. Osa närvirakkude kogumikke ja neurosekretoorseid (erutuse juhtimine, hormooni produtseerimine) rakke, mille erutus tekitab janutunde või vähendab janutunnet. Kõige võimsam janu tekitav aine on angiotensiin 2 (vt RAAS süsteem), mis võib vedelikupuudusel või ioonide kontsentratsiooni tõusul vabaneda hüpotaalamuses endas või vabaneda kehas ja vere kaudu jõuab ajju. Hüpotaalamuse seos hüpofüüsiga. Hüpofüüs on sisesekretoorne nääre, mis on hüpotaalamusega hüpofüüsi varre kaudu seotud. Hüpotaalamus moodustab hüpofüüsiga hüpotaalamu-hüpofüsaalsüsteemi. 5. Peaaju närvid (12 paari) ja nende funktsioonid.
väliskeskkonnast ja peaaju koorest, eriti pingeolukorras ja need stiimulid/mõjud omakorda mõjutavad hüpotaalamust ja hüpotaalamus omakorda siseelundite ja veresoonte talitlust. janukeskus. Osa närvirakkude kogumikke ja neurosekretoorseid (erutuse juhtimine, hormooni produtseerimine) rakke, mille erutus tekitab janutunde või vähendab janutunnet. Kõige võimsam janu tekitav aine on angiotensiin 2 (vt RAAS süsteem), mis võib vedelikupuudusel või ioonide kontsentratsiooni tõusul vabaneda hüpotaalamuses endas või vabaneda kehas ja vere kaudu jõuab ajju. Hüpotaalamuse seos hüpofüüsiga. Hüpofüüs on sisesekretoorne nääre, mis on hüpotaalamusega hüpofüüsi varre kaudu seotud. Hüpotaalamus moodustab hüpofüüsiga hüpotaalamu-hüpofüsaalsüsteemi. E. Peaaaju närvid (12 paari) ja nende f-oonid.
*väikestes kogustes: mangaan, mg, vask, fluor,... Maksa peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona, vitamiin D mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine, Raua deponeerimine. Vee ainevahetuse regulatsioon NS kaudu: suu limaskesta retseptorite, mao baroretseptorite, kudede osmoretseptorite, südame ja veresoonkonna mahuretseptorite, hüpotalamuse, higinäärmete ja neerude koordineeritud talitlus. VEE hormonaalne: reniin, angiotensiin II, antidiureetiline H, aldosteroon. Kaltsiumi: kaltsioniin ja parathormoon. Osmoos-aine difusiooni läbi poolläbilaskva membraani,mis eraldab kaht erisuguse kontsent. Lahust.osmootne rõhk.- osmoosi tagajärjel suurema kont. Vedelikus tekkiv lisarõhk.tekitavad vees lahustunud aine,mis imevad enesesse vett läbi membraani.onkootne rõhk-tingituna valkudest ,mis moodustub väikese osa vereplasma osmootsest rõhust. Janu: rakuvälise vedeliku soolade konts
de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,... Makas peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona, vitamiin D mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine. ??? Vee ainevahetuse regulatsioon NS kaudu: suu limaskesta retseptorite, mao baroretseptorite, kudede osmoretseptorite, südame ja veresoonkonna mahuretseptorite, hüpotalamuse, higinäärmete ja neerude koordineeritud talitlus.??? Vee AV hormoraalne regulatsioon: reniin, angiotensiin II, antidiureetiline H, aldosteroon. ??? Kaltsiumi ainevahetuse hormonaalne regulatsioon: kaltsioniin ja parathormoon ??? III NÄRVISüSTEEMI TALITLUS. · NS üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. NS funktsioon on: *organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks.* *väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonna tingimustele. NS on psüühika kandja
suutma kirjeldada vere pH-väärtust ja selle normist kõrvalekaldumise põhjusi. Üldine sissejuhatus Eritusorganid koosnevad kahest neerust neerukarikate ja neeruvaagnaga, kahest kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Neerude ülesandeks on verest vees lahustuvate ainevahetusjääkide ja võõrainete eraldamine ning vee-, elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu hoidmine. Neerupealse hormoonid osalevad vereloomes (erütropoetiin) ja vererõhu reguleerimisel (reniin-angiotensiin). Neerud on kopsude kõrval üks tähtsaim erituselund. Neerud Neerud asuvad sümmeetriliselt lülisamba nimmeosa kõrgusel kõhuõõne taga (retroperitoneaalne asend), pakituna rasvakapslisse. Parem neer asub maksast, vasak aga põrnast allpool. Neerude ülaosas asuvad kaanetaolised neerupealised. Neerudel on tüüpiline neeru- või oakuju. 83 Seespoolse ehk mediaalse serva (nõgusus) keskkohal on neeruvärat (hilus renalis), mis viib
annaabi.ee 
