peaspetsialist Kadri Alasi. "Eriti ohustatud on angerjas seetõttu, et Euroopa vetes püütakse teda massiliselt just varases arengujärgus ehk klaasangerjana." Klaasangerjas on väga hinnatud Aasia riikides, eelkõige Hiinas ja Jaapanis. Ka püütakse klaasangerjat kalakasvatuste tarbeks. Joonis 1. Angerjas. 12.11.2009 2. ANGERJAKASVATUS Selle eest, et Võrtsjärve kalurite võrkudesse ikka angerjat satuks, hoolitseb Tartumaal Rõngu vallas Eesti ainukest angerjakasvatust pidav Raivo Puurits. Tema sõnul on kalakasvatus infotehnoloogia kõrval üks kiiremini arenevaid tööstusharusid maailmas. Esimest korda proovis Puurits kalakasvatusega õnne juba 2000. aastal, kui ühes garaazhinurgas angerjaid vannis pidada oli üritanud. Et ettevõtmine mõningast edu tõi, läks ta
ja seejärel täiskasvanud angerja sarnaseks, kuid läbipaistvaks klaas angerjaks. Klaasangerjad jõuavad Euroopasse ning tõusevad eeskätt Hispaania, Portugali, Prantsusmaa, Inglismaa jõgedesse, kust neid püütakse ja viiakse teistesse maadesse edasi kasvatamiseks. Et klaasangerjate täpset vanust ei teata, arvestatakse angerja majanduses kalade vanust alates klaasangerja staadiumis magevette (kasvandusse) asustamisest. Intensiivne angerjakasvatus on Eestis tasuv vaid retsirkulatsioonisüsteemis, kus saab hoida püsivalt umbes 25 ºC temperatuuri. Vee pH peab olema 7,0 või veidi alla selle, kõrgema pH taseme puhul tekib kaladel ammoniaagimürgituse oht. Eesti põhjavee pH on 7,5, mis pärast aereerimist tõuseb 8,5ni ja seetõttu tuleb neutraliseerimiseks algul lisada vette soolhapet. Kui angerja juurdekasvu tõttu tõuseb kalade mass üle 75 kg/m3, siis langeb c
annaabi.ee 
