Valguskaabel- kiudoptiline kaabel, mille soonteks on klaas- või plastkiust valgusjuhtmed. Kaabel tervikuna koostatakse paljudest kiududest, vajadusel sadadest kiududest. Valguskaabli infoedastusvõime on sadu kordi suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil. Laivõrk- (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. Maailma suurim laivõrk on Internet. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks.
• Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. • Arvutivõrgud võivad olla privaatsed. • Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. • Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks. Laivõrk • Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. • Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. • Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Kohtvõrk • Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. • Kohtvõrgud võivad olla näiteks kodus, kontoris ja koolis. • Kohtvõrku eristab laivõrgust üldjuhul suurem andmeedastuskiirus, väiksem geograafiline ulatus
andmeid sai lugeda/kirjutada 4x kiiremini kui enne. Andmeedastus kiirus tõusnud 6.4GB/s. DDR3 SDRAM – Buffri suurus tõuseb 8-bitiseks. Mälusiini taktsagedus tõuseb 800Mhz peale. Andmevahetus kiiruseks on nüüd 12.8GB/s DDR4 SDRAM – Buffri suurus tõuseb 16 bitiseks. Mälusiini taktsagedus tõuseb 1600MHz peale. Andmeedastus kiirus 25.6GB/s Parameetrid: Mälumaht – näitab ära, kui suurt andmemahtu saab hoiustada mälus. Tavaliselt tänapäeval paar Gigabaiti. Mälu andmevahetuskiirus: Määrab ära, kui kiiresti saab mälust andmeid lugeda või neid sinna kirjtuada.
mitte traadid. Aga et kõnekeelne väljend on üldiselt levinud ning seda asendada võivad sõnad raadio ning juhtmeta on niigi rohkelt kasutatud mitmes tähenduses, siis peetakse sõna traadita kasutamist IEEE 802.11 standardiga ülesehitatud raadiovõrkude puhul vastuvõetavaks. Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud . Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus.Maailma suurim laivõrk on Internet.Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Arvutivõrgu kasutamise eeliseid ja ohtusid Kõige ohtlikumateks (kahju suuruse seisukohalt) on kasutajate, operaatorite, süsteemiadministraatorite ja teiste infosüsteemi teenindavate isikute ettekavatsetud/ tahtlikud vead. Võib juhtuda, et niisugused vead tekitavad otsese hävingu (valesti sisestatud andmed, süsteemi peatav või hävitav viga programmis). Võib juhtuda, et
üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid. WAN ehk laivõrk on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. Firmware ehk püsivara on seadme püsimälusse salvestatud programm või programmid (tarkvara). WEP on andmeturbe protokoll traadita (raadio-) võrkudele See oli algne krüpteering kõikidele Wi-Fi seadmetele. Restart ehk seadet taas käivitama SSID (Service Set IDentifier) on võrgunimi(mestiident) traadita võrgus mida peavad kasutama kõik antud võrgus tegutsevad seadmed. SSID kujutab endast 32-baidist
praktiline ellurakendamine on sedavõrd kaua veninud, et akronüümi on juba tõlgendatud, kui It still Does Nothing ("see ikka veel ei tee midagi"). Alles 1988 võeti ISDN laiemalt kasutusele Jaapanis, seejärel ka Saksamaal ning mujal. Viimastel aastatel on huvi ISDN- võrkude vastu tunduvalt kasvanud seoses Interneti kiire levikuga. ISDNi modemid koos vastavate sideliinidega võimaldavad üheaegselt andmesidega edastada ka digitaalset kõnet. Maksmimaalselt võib andmevahetuskiirus küündida 128 kilobitini sekundis. Andmevahetuskiiruse suurenedes tekib juurde ka rakendusi. Võimalikuks on saanud interaktiivne video kaugkonverentside pidamiseks, kaugvõrgud ning suuremahuliste andmemassiivide transportimine pika maa taha. Lääne-Euroopas on juba praeguseks ISDNi (Integrated Services Digital Network) võrk ületanud edasiseks arenguks vajaliku kriitilise massi. Sellepärast on lühendit ISDN hakatud tõlgendama ka kui ingliskeelset lauset I
Paljude sisend- väljundseadmetega "suhtlemisel" toimub lisaks andmevahetusele ka täiendava informatsiooni vahetus, mis on seotud andmeõigsuse, kooskõlastamise, seadme tööreiimide juhtimise ja muuga. See võib olla lihtsam või keerukam, kuid peaaegu alati on tegemist rutiinsete toimingutega, milleks pole mõtet protsessori aega kasutada. 2) Sisend-väljundseadme ja protsessori andmevahetuse ajaliseks kooskõlastamiseks. Sisend- väljundseadmed töötavad suhteliselt iseseisvalt. Andmevahetuskiirus on eri seadmetel väga erinev. Et protsessor loeks (kirjutaks) andmeid õigel ajal, on vajalik sünkroniseeriv vahelüli. 3) Sisend-väljundseadme ja protsessori andmevahetuse loogiliseks kooskõlastamiseks. Port on otstarbekas või isegi vältimatu, kui andmevahetusel sisend-väljundseadmega kasutatav andmevorming, -kodeering või andmete sünkroniseerimisviis erineb protsessoris kasutatavast. 4) Sisend-väljundseadme ja protsessori andmevahetuse füüsiliseks kooskõlastamiseks, kui on
Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip- ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. Jaz - Andmevarunduseks mõeldud firma Iomega "kõvaflopi" (1 GB või 2 GB kassettketas) ja vastav ajam. Andmevahetuskiirus 8 MB/s. 42. Kui suur on flopi mahutavus? 1,44 MB 43. Kui suur on CD'i järgi: kõvaketas, CD, DVD, diskett, zip-ketas (alusta kõige väiksemast)! CD, DVD, zip-ketas, diskett, kõvaketas. 44. Mida tähendab ketta formaatimine? Ketta formaatimine on harilikult ketast, lugemiseks ja salvestamiseks ette valmistama. Ketta formaatimisel kustutab operatsioonisüsteem kogu kettal oleva informatsiooni, testib ketast ja kui leiab vigaseid sektoreid, siis märgistab
Port peab olema lubatud arvuti BIOS'is ja port peab olema lubatud ka operatsioonisüsteemi seadmete all ning seadme jaoks installeeritud vastavad driverid. 1.1.5 Mäluseadmed Mälu funktsioon on salvestada programmikoodi ja andmeid. Mälu olulised parameetrid on mälu maht, mida hinnatakse bittides või baitides koos spetsiaalse eesliitega: K (kilo - 1024), M (mega - 1024×1024), G (giga - 1024×1024× 1024), millele järgneb sõna bitt või bait. Teine oluline parameeter on mälu andmevahetuskiirus mälust andmete lugemiseks või kirjutamiseks. Mälud jagunevad muutmäluks (RAM - Random Access Memory) ja püsimäluks (ROM - Read Only Memory). Muutmälu ei säilita oma sisu väljalülitatud olekus ja seda kasutatakse arvutis töötavate rakenduste Joonis 1-6. Mälu andmevahetuse skeem programmikoodi ja andmete salvestamiseks. (Allikas: Learning Materials for Information Muutmälu nimetatakse ka suvapöördusmäluks, mis Technology Professionals (EUCIP-Mat))
suurem kui kõvaketta sisemine andmevahetuse kiirus (kiirus, millega kõvaketas suudab andmeid plaatidele kirjutada ja sealt lugeda). Andmed kirjutatakse konsentriliste ringidena (mitte spiraalina), mida nimetatakse radadeks (track). Rajad on jaotatud sektoriteks (sector). Sektoreid võib olla erinevatel radadel erinev arv (seesmistel ringidel vähem ja välimistel ringidel rohkem), kuid sektrorile salvestatav andmehulk on konstantne. Sellel põhjusel on kaasajal kõvaketta sisemine andmevahetuskiirus välimistel radadel kiirem kui sisemistel radadel (plaadi pöörlemiskiirus on jääv aga välimistel radadel rohkem sektoreid). Lisalugemist: www.wikipedia.org Kõvakettaid iseloomustavad suurused Maksimaaline salvestatav andmemaht Mõõdetakse mega- giga- või terabaitides, kuid tihti erineb kõvakettal näidatud andmemaht tegelikust, sest tootjad arvestavad andmemahtu selliselt: üks kilobait 1000 baiti ja üks megabait 1000 kilobaiti jne. Tegelikult on üks
PI20 ), et saaks ühendada ka laserkettaseadmeid, lindiseadmeid ja suuremahulisi disketisead- meid. PIO21 -reziimis töötades peab protsessor iga andmesõna kontrolleri käest eraldi küsima. Käes- oleval ajal on protsessorid piisavalt kiired, et selline lähenemine muudaks salvestusseadme- tega suhtlemise märgatavalt aeglaseks. DMA22 -reziimis saab kontroller andmeid otse (st. il- ma protsessori igakordse korralduseta) mällu kirjutada, vabastades sellega protsessoriaega. Andmevahetuskiirus emaplaadi ja ketta vahel sõltub ketta pöördusaegadest, pöörlemiskii- rusest ja kontrolleri omapäradest, kuid liidese enda kiirusena on tänapäeval tüüpiline 133 MB/s. ATA rööpliidese kaabel koosnes originaalse standardi jär- gi 40 traadist, Ultra DMA/66 reziimi sissetoomisega ha- kati välja laskma 80-traadiseid kaableid. (Kõik täiendavad Joonis 24
Vana info kõrvaldamiseks kasutatakse elektrivälja. + kiipi ei pea eemladama seadmest, puudub vajadus spetsaparatuuri järele., infot on võimalik muuta ka vaid osaliselt PROM Programmable ROM, PROM- programmeeritakse 20 voldiste pinge impulssidega, ehitus: diood maatriks, kus vastavaid põletatakse läbi, 1->0, võimalik programmeerida 1 korra. 34. PCI, PCI-X liides ja selle kasutamine Intel 1992, uus suhtuse viis, oskab jagada IRQ aadresse, kõrge andmevahetuskiirus, 47 ühenduspinni. (Suhtleb uuel viisil nii mälude kui ka cpu. Tänu uuele aritektuurile on kõrvaltatud need vead, mis olid eelnevatel siinidel. Ei kasuta suhtluses enam tõlki, kes seletaks cpule, mida siini ühentatud kaart tahab.) tänaste arvutite juures on kasutusel 3,3 V PCI 2.3 Low profile PCI, väiksemõõtmelised korpused, paindlikumad (mobiilsetele arvutitele, ei sobi tavalistele, ei ole ökonoomne) Spek
infot mis tahes teise sellesse võrku ühendatud arvutiga ilma keskset arvutit "vahejaamana" kasutamata. Internetiga võivad läbi teenusepakkujate serverite luua ajutise ühenduse sissehelistamisteenuse (Dial-Up) kasutajad. Võib kasutada ka Interneti püsiühendust, nt kaablimodemit või ADSL-modemit. Internetti ühendatud arvuti võib vahetada teavet teise Internetti ühendatud arvutiga sõltumata selle asukohast. Andmevahetuskiirus sõltub arvuteid ühendavate kanalite läbilaskevõimest. Internetis põhivõimalused on järgmised. Võimalus Vajalik tarkvara Mida saab teha E-post Meiliklient (Outlook Express) Saata ja vastu võtta sõnumeid ja neile lisatud dokumente Uudiserühmad Uudiseklient (Outlook Lugeda ja saata temaatiliste
nõuavad kõik spetsiifilist arvuti kiibistiku poolset toetust ja erinevat tüüpi mälupesasid. Seega ei ole üldjuhul võimalik installeerida allpoolloetletud erinevaid mälutüüpe samasse süsteemi. Mälusiini laius (bait) · PC133 SDRAM - 8 baiti · PC2100 DDR-SDRAM - 8 baiti · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2x2 baiti Mälusiini taktsagedus (MHz) · PC133 SDRAM - 133MHz · PC2100 DDR-SDRAM - 133MHz · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 400MHz Mälu teoreetiline andmevahetuskiirus ühe kanali kohta (MB/sek) So mälusiini laius korrutatud taktsagedusega. · PC133 SDRAM - 8 x 133 = 1064MB/sek · PC2100 DDR-SDRAM - 2 x 8 x 133 = 2128MB/sek* · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2 x 2 x 2x 133 = 2128MB/sek* *mälu andmevahetus toimub 2 korda ühe taktsageduse impulsi kohta Mälusiini laius näitab kui mitu baiti infot suudab mälu korraga vahetada. Mälusiini taktsagedus näitab kui kiiresti on mälu võimeline sünkroonselt andmeid vahetama
annaabi.ee 
