andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik. Nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui vorminõude järgmine ei ole andmetöötluse erilise viisi tõttu võimalik. Kui nõusolek antakse koos teise tahteavaldusega, peab isiku nõusolek olema selgelt eristatav. Enne andmesubjektilt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimist peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. Kui isikuandmeid töötlevad vastutav töötleja ja volitatud töötleja, siis tehakse teatavaks või kättesaadavaks vastutava ja volitatud töötleja või nende esindajate nimed ning vastutava ja volitatud töötleja aadressid ja muud kontaktandmed
juhul, kui isikuandmete töötlemiseks nõusolekut ei ole vaja, või juhul, kui andmesubjekti surmast on möödunud 30 aastat. Isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse: 1) seaduse alusel; 2) välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks; 3) üksikjuhtumil andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kui andmesubjektilt ei ole võimalik nõusolekut saada; 4) andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine. Andmesubjekti soovil peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema: 1) tema kohta käivad isikuandmed; 2) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 3) isikuandmete koosseisu ja allikad; 4) kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud;
Informatsiooniline enesemääramine kui õiguslik kontseptsioon tekkis 1960- ndate aastate lõpus 1970-ndate alguses. Kuni selle ajani võis informatsioonilist enesemääramist edukalt käsitleda kui eraelu puutumatuse üht osa. Tänapäevast informatsioonilise enesemääramisõiguse kontseptsiooni on kõige enam mõjutanud neli 12 seisukohta: esiteks kontrolli isikuandmete üle, mis väljendub andmesubjektilt nõusoleku küsimises. Teiseks ja kolmandaks mittesekkumise ja sekkumise piiramise vajaduse põhimõtted. Tänapäeval oleks lapsik eeldada, et inimene tahab või suudab ka tegelikult kontrollida, kes, mida ja millal tema isikuandmetega teeb. Seepärast tuleks andmetöötlust, mis tähendab sekkumist eraellu, üldse piirata. Neljandaks aspekt on seotud intiimsusega. Selle väljenduseks on tavaliste ja delikaatsete isikuandmete eristamine.
Kohtulahendeid ja ELi regulatsiooni ärge lugege.) Lk 37 – informatsiooniline enesemääramisõigus(3.2). Mõistlik on keskenduda kohe alguses ainult ühele enesemääramisõiguse tahule – informatsioonilisele enesemääramisele. 22 Tänapäevast informatsioonilise enesemääramisõiguse kontseptsiooni on kõige enam mõjutanud eespool nimetatud debattidest kõlama jäänud neli seisukohta. Esiteks, kontroll isikuandmete üle, mis väljendub andmesubjektilt nõusoleku küsimuses. Teiseks ja kolmandaks, mittesekkumise ja sekkumise piiraminse vajaduse põhimõtted. Tänapäeval oleks lapsik eeldada, et inimene tahab või suudab ka tegelikult kontrollida, kes, mida ja millal tema isikuandmetega teeb. Seepärast tuleks andmetöötlust, mia tähendab sekkumist eraellu, üldse piirata. Neljas aspekt on seotud intiimsusega. Selle väljendamiseks on tavaliste ja delikaatsete isikuandmete eristamine.
kaitsele kohaldatakse lisaks õiguslikele kaitsemeetmetele ka füüsilisi ja organisatoorseid kaitsemeetmeid. Andmesubjekti osaluse põhimõte Tagatakse isiku informeeritus enda kohta käivate andmete töötlemisest. Olulisim, kuina isik saab oma andmete töötlemise õiguspärasust ning eelmainitud põhimõtete järgimist kontrollida eeldusel, et ta üldse teab asjaolu, et tema andmeid töödeldakse. Kõige paremini oleks tagatud andmesubjekti osalemine, kui andmeid kogutaks ainult andmesubjektilt endalt, järgides esmase andmeallika põhimõtet. Esmase andmeallika põhimõtte järgimine annaks küll andmesubjektile võimaluse olla personaalselt andmeallikaks iga andmesubjektiga toimuva andmetöötluse puhul, kuid praktilisest vaatenurgast oleks selle põhimõtte järgimine andmesubjektile pigem koormav. Riigi haldussuutlikkuse seisukohalt on efektiivsem tagada andmesubjekti osalemise põhimõtte järgimine pigem andmesubjekti aktiivse informeerimisega.
Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning tarbija õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik. Tarbija nõusolek peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Enne andmesubjektilt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimist peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. Isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek kehtib tarbija eluajal ning 30 aastat pärast tema surma, kui isik ei ole otsustanud teisiti. Nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta ning selle tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu
annaabi.ee 
