mis ühest küljest võimaldab teha laiahaardelisi uuringuid kiiremini kui ei kunagi varem, kuid teisest küljest lubab registrites sisalduvat delikaatset infot inimeste vastu ka märksa tõhusamalt ära kasutada. Paraku tuleb registris sisalduvaid andmeid registri ülesannete täitmiseks väga sageli konkreetsete isikutega siduda. Isegi juhul, kui andmekogu pidamise ainus eesmärk on tugevasti umbisikustatud statistika, läheb viiteid andmesubjektidele vaja andmete uuendamisel ja teiste registritega linkimisel. Sellega seoses peab alati kusagil eksisteerima osapool, kes suudab registrisse kuulujaid kindlaks teha. Küsimus seisneb ai- nult selles, kui kergesti ründaja andmeid sellelt osapoolelt kätte saab ning kui palju kahju ta seejärel teha võib. Kokkuvõtlikult võib öelda, et volitatud töötleja poolsete rünnete ohtu polegi praktiliselt võimalik maandada, selle asemel toob kodeerimiskeskuse lahendus aga sisse
Andmekaitsealased rikkumised ning andmesubjekti võimalused oma õigusi kaitsta Eesti õigussüsteemis Vastutus andmekaitsealaste rikkumiste eest sõltub rikkumise olemusest, rikkumisega tekitatud kahju iseloomust ja suurusest, samuti rikkumine toime pannud andmetöötleja isikust. Vastutus võib olla reguleeritud nii tsiviilõiguse, haldusõiguse kui ka karistusõigusega. Rikkumise puhul on sageli endise olukorra taastamine võimatu. Külla aga on vastutusega võimalik andmesubjektidele tekitatud kahju hüvitada, edasist rikkumist ära hoida ja /või rikkumise või kuriteo toimepanija karistada. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutuse osas tuleb kõne alla eraelu kaitse ja kahju õigusvastase tekitamise regulatsioon. Ebaseadusliku andmetöötluse puhul võib rääkida kahju õigusvastasest tekitamisest VÕS tähenduses, kui sellega rikuti andmesubjekti isiklikke õigusi (nt privaatsusõigust). Andmekaitsealaseks rikkumiseks tuleb lugeda nii juhuseid, kui töödeldi
annaabi.ee 
