ICMPv4. Tehtud muudatused on väiksemahulised. ICMPv6-s jagatakse sõnumid kaheks grupiks veateated ja informatiivsed sõnumid. Veateadetele omistatud tüübiväärtused on vahemikus 0–127 ja informatsioonisõnumitel 128–255. Tänu nimetatud grupeerimisele saab võrguseade kohe aru, mis laadi sõnum saabus. ICMP neljas versioon sõnumeid ei grupeeri, aga tüübiväärtused jäävad endiselt vahemikku 0–255. ICMPv4 lubab andmepakettide killustamist. Uuemas versioonis on andmepakettide killustamine keelatud ja maksimaalne saadetav andmeühik on 1280 baiti. 9 5. ICMP-l baseeruvad utiliidid Traceroute Traceroute on rakendusprogramm, mis kasutab ICMP sõnumeid ja IP päise TTL välja, et teha kindlaks teekond, mida mööda andmepakett liigub ühest hostist teiseni. Traceroute saadab kõigepealt adressaadile andmepaketi, mille TTL välja väärtus on üks. Ruuterid on seadistatud
mälukaitse meetodid. 53. nuhkvara- nuhkvaraks nimetatakse faile, mis installeeritakse teie arvutisse ilma teie teadmata ja mis võimaldavad salaja jälgida teie arvutikasutamist. 54. OS- operatsioonisüsteem, opsüsteem, tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. 55. pakettvõrk- televõrk, mis on rajatud andmepakettide edastamiseks. 56. personaalarvuti- personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti, mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. 57. port- tähistab andmesides transpordikihi protokolle (näiteks kasutajadatagrammi (UDP) või edastusohje protokolli (TCP)) kasutavate andmesideühenduste lõpp-punkti. 58. priivara- tasuta tarkvara, autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit
OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad omavahel, kus alumine kiht osutab ülemisele kihile teenust, seega on kiht n teenuse pakkuja ja kiht n+1 teenuse kasutaja. Naaberkihtide vahelist suhtlemist reguleerib liides. Loogiliselt suhtlevad kahe süsteemi sama taseme kihid omavahel. Sellist suhtlemist kahe süsteemi sama taseme kihtide vahel reguleerivad protokollid. Süsteemi A kihi n spetsiifilised päringud salvestatakse juhtinformatsioonina andmepakettide päisesse, kust süsteemi B kiht n selle informatsiooni jälle välja nopib. 3. OSI teenuse kvaliteet. Kvaliteedi parameetrid: performance related (käitumisega seotud) - kiirus ja usaldatavus; additional features (lisaomadused) - kaitstus ja prioriteedid. Ajalised parameetrid: establishment delay (requestist confirmini); establishment failure probability (vea tõenäosus, et ühendust ei saa luua kindla ajavahemiku jooksul) 4. OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7
unikaalne tunnus. Standardi järgi koosneb see 1-32 tähemärgist, aga tavaliselt on see inimesele loetavas vormis sõne. Kui näiteks kärje ID sõltub konkreetsest tugipunktist, millega ühenduses oled, siis mestiident kuulub terve võrgu iseloomustamiseks ja on üks asjadest, mida pääsupunktide saatjad ringhäälingu põhimõttel eetrisse lasevad. Selle järgi leiavadki jaamad uue võrgu ja selle järgi on võimalik jaama seadistada vastavalt konkreetsele võrgule.) väikeste andmepakettide kaudu. Seda tegevust kutsutakse plinkimiseks. Paketid saadetakse teele iga 100ms järel ehk siis 10 korda sekundis. Plinkimine toimub kiirusel 1Mbps ja kuna see toimub ajaliselt väga kiiresti, ei avalda see üldisele jõudlusele mõju. Kui WiFi kaardiga varustatud arvuti satub pääsupunkti teeninduspiirkonda, siis märkab WiFi kaart pääsupunkti plinkimist, võib pääsupunktiga ühendust võtta ja nõuda endale IP aadressi ning minna läbi pääsupunkti Internetti. Siit
STP- Keerdpaarjuhe, mis on ümbritsetud metallvarjega väliste häirete kõrvaldamiseks. UTP- varjestamata keerdpaarjuhe. TCP/IP-Ühendusorienteeritud, usaldatav, voo tüüpi. UDP- Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. IP- Reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. ICMP- Internet Control Message Protocol. Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. Teostab ruutimise abifunktsioone. ARP- Address Resolution Protocol
UDP-d kasutatakse lühikeste andmete edastamiseks. 20. Marsruutimine Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv, hind, viide, läbilaskevõime. Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte.
OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad omavahel, kus alumine kiht osutab ülemisele kihile teenust, seega on kiht n teenuse pakkuja ja kiht n+1 teenuse kasutaja. Naaberkihtide vahelist suhtlemist reguleerib liides. Loogiliselt suhtlevad kahe süsteemi sama taseme kihid omavahel. Sellist suhtlemist kahe süsteemi sama taseme kihtide vahel reguleerivad protokollid. Süsteemi A kihi n spetsiifilised päringud salvestatakse juhtinformatsioonina andmepakettide päisesse, kust süsteemi B kiht n selle informatsiooni jälle välja nopib. 3. OSI teenuse kvaliteet. Kvaliteedi parameetrid: performance related (käitumisega seotud) - kiirus ja usaldatavus; additional features (lisaomadused) - kaitstus ja prioriteedid. Ajalised parameetrid: establishment delay (requestist confirmini); establishment failure probability (vea tõenäosus, et ühendust ei saa luua kindla ajavahemiku jooksul) 4. OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7
4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID Ethernet - Asünkroonülekanne (ATM) - Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. POTS (Plain Old Telephone Service) Analoogtelefoniteenus Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll (PPP) - kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Integreeritud teenustega digitaalvõrk (ISDN) - Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ADSL - Asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks
- paketter Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 16 X.25 signaalid ja andmed Ühenduse loomiseks saadab ühenduse algataja (DTE A) sihtkoha jaamale (DTE B) ühenduse loomiseks ühenduse taotluse paketi Valmisoleku korral vastab sihtkoha jaam paketiga ühenduse aktsept, millega annab teada, et on valmis andmevahetuseks Vastuse (aktsepti) saamise järel saab jaam DTE A alustada andmepakettide saatmist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 17 X.25 signaalid ja andmed Paketi saamisel võrgusõlm salvestab saabunud paketi ja kontrollsummade võrdlemisega kontrollib, kas edastus on toimunud vigadeta Vigade puudumisel saadab võrgusõlm eelmisele võrgusõlmele või jaamale aktsepti paketi vigadeta vastuvõtmise kohta Alles pärast aktsepti saamist, et pakett on vigadeta järgmises võrgusõlmes või jaamas, kustutab võrgusõlm vastava paketi mälust
Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. individual users connect to the ADSL transceiver (modem) over Ethernet Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine Wifi ruuter 22MHz võtab wifi enda alla. (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist Missuguse bitikiirusega jõuab digitv signaal kohale
järjestatud paketivahetus Protokoll paketijada käitlemiseks Novell'i NetWare võrgus. Enne sõnumi edastamist jagatakse see pakettideks ja SPX järjestab need jadaks, pärast paketijada vastuvõtmist paneb SPX need jälle kokku sõnumiks. Seejuures kontrollib SPX, kas kõik paketid on kohale jõudnud ja vajaduse korral nõuab mõnda paketti uuesti. SPX töötab vahetult koos võrkudevahelise paketivahetuse protokolliga (IPX - Internetwork Packet Exchange), mis haldab andmepakettide liikumist võrgus. IPX/SPX võib võrrelda põhiliste internetiprotokollidega IP ja TCP IPX/SPX ---> Võrgukaart - protokoll, mis toetab võrgus mängimist. Installeeri kui tahad võrgumänge mängida. 8. Interneti protokollid ARP ja RARP ARP (Address Resolution Protocol) on tehnika, mida kasutatakse Etherneti võrgus sama võrgu piires võrgukihi datagrammi sihtkoha kindlakstegemisel. Võrgutasemel toimub andmete liikumine etherneti
UDP-d kasutatakse lühikeste andmete edastamiseks. 20. Marsruutimine Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv, hind, viide, läbilaskevõime. 9 Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte.
Standardi järgi koosneb see 1-32 tähemärgist, aga tavaliselt on see inimesele loetavas vormis sõna. Kui näiteks kärje ID sõltub konkreetsest tugipunktist, millega ühenduses oled, siis mestiident kuulub terve võrgu iseloomustamiseks ja on üks asjadest, mida pääsupunktide saatjad ringhäälingu põhimõttel eetrisse lasevad. Selle järgi leiavadki jaamad uue võrgu ja selle järgi on võimalik jaama seadistada vastavalt konkreetsele võrgule väikeste andmepakettide kaudu. Seda tegevust kutsutakse plinkimiseks. Paketid saadetakse teele iga 100ms järel ehk siis 10 korda sekundis. Plinkimine toimub kiirusel 1Mbps ja kuna see toimub ajaliselt väga kiiresti, ei avalda see üldisele jõudlusele mõju. Kui WiFi kaardiga varustatud arvuti satub pääsupunkti teeninduspiirkonda, siis märkab WiFi kaart pääsupunkti plinkimist, võib pääsupunktiga ühendust võtta ja nõuda endale IP aadressi ning minna läbi pääsupunkti internetti
aadressi. 27. Marsuutimine + Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv( mitu võrgusõlme on teekonnas, number of hops), hind(maksuvus), viide(ajalisedviited), läbilaskevõime. Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte.
See arenes ARPANETist (Advanced Research Projects Agency Network), mis oli maailma esimene laiaulatuslik võrk ja Interneti eelkäija. TCP/IP mudeli kihid : Lüli kiht (Link Layer) Lüli kiht on kohaliku võrguühenduse võrgustike ulatus, mille külge varustaja on kinnitatud. See on kõige alumine Interneti protokolli kiht, kuna TCP/IP on riistvarast sõltumatu. Lüli kihti kasutatakse pakettide liigutamiseks Interneti kihi liideses, kahe erineva varustaja abil samas lülis. Andmepakettide saatmine ja saamine mööda ühendust on võimalik kontrollida nii tarkvaraliselt läbi võrgukaardi tarkvara, kui ka füüsiliselt (elektrooniliselt) läbi kaardi enda (rohkem arenenud kiipide puhul.) Lüli kihis on võimalik ka valida pakette, mida saab üle virtuaalse privaatse võrgu saata. Interneti kiht Interneti kiht tegeleb pakettide saatmisega üle ühe või enama võrgu. Interneti protokolli tsükklis, täidab Interneti protokoll kahe lihtsat funktsiooni:
· VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näitekssissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. Välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control Protocol). PPP toetab mitmesuguseid autentimisprotokolle (näit
· VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP (Point- to- Point Protocol) - kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle. Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control Protocol). PPP toetab mitmesuguseid autentimisprotokolle (näit
(IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käivitatav protokoll UDP(User Datagram Protocol), mis on ühenduseta edastuse protokoll. IP internetiprotokoll Protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. Igal Internetiga ühendatud arvutil (Internetis nimetatakse neid hostideks) on vähemalt üks IP aadress, mis kuulub ainult sellele hostile. Kui te saadate või võtate vastu andmeid (näit. e-posti sõnumeid või veebilehti), siis jagatakse sõnum väikesteks pakettideks. Iga pakett sisaldab nii saatja kui vastuvõtja internetiaadressi
võrguliidesest. Näiteks on MAC-aadress arvuti võrgukaardil ja ruuteri võrgupesadel Ip aadress – kohtvõrkude sidumiseks antakse igale masinale unikaalne nn IP aadress: tüüpiliselt neli baiti Port – programmispetsiifiline aadress (port ütleb OSile, mis programmi kätte tuleks füüsiliselt data anda) Ethernet – on internet kohtvõrgus (sh wifi) Ip (internetiprotokoll) – reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel internetis kasutatavate võrguseadmete vahel Tcp (transfer control protocol) – põhiprotokoll, mis kasutab IP-d. Toimub kontroll, kas info jõudis pärale -> kindlam, aeglane Udp (user datagram protocol) – põhiprotokoll, mis kasutab IP-d. Ei kontrollita, kas info jõudis pärale -> kiirem, osad võivad kaduda Kapseldamine (mis mille sees) - saadetud informatsioon on kihtides (siht, transport, data) 10. nädal
..1023), nt . HTTP 80, telnet 23, finger 79, SMTP 25, ... Protokoll - defineerib, kuidas kaks hosti omavahel suhtlevad. Protokoll määrab: 1. andmetihendusmeetodid; 2. kuidas saatev seade annab teada, et sõnumi edastamine on lõpetatud; 3. kuidas vastuvõtja teavitab saatjat; IP - Internet Protocol · internetiaadresside tasemel UDP - User Datagram Protocol · reeglid sõnumite vahetamiseks teiste internetipunktidega andmepakettide tasemel TCP - Transmission Control Protocol Protokollid rakenduse tasemel http - hüperteksti edastamise protokoll HyperText Transfer Protocol; telnet - kaugterminaliga suhtlemise protokoll; ftp, ftp-data - failide ülekande protokollid (file transfer protocol); smtp - kirjavahetuse protokoll (simple mail transfer protocol); nntp - võrguuudiste edastamise protokoll (network news transfer protocol); finger - protokoll lühiinformatsiooni edastamiseks kasutaja või süsteemi kohta;
hakkab vajalikus suunas segama korval asuvat juhtmekeerdu ehk ,teades andmeid vorgu koormusest erinevate vastuvotja signaali. solmede vahel. Seega hakkab ta votma vastu seda infot mille ta Internetiprotokoll (IP protokoll) ise valja saatis. Protokoll ehk reeglistik, mida jargitakse protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI andmepakettide mudelis asub IP saatmisel uhelt arvutilt teisele ule Interneti. Teisiti kolmandas ehk vorgukihis. oeldes TCP (Transmission Control Protocol) on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad edastusohje protokoll Levinuim vorgu omavaheliseks transpordikihi protokoll,
Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis. IP (Internet Protocol) internetiprotokoll. Protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis . Igal Internetiga ühendatud arvutil (Internetis nimetatakse neid hostideks) on vähemalt üks IP aadress, mis kuulub ainult sellele hostile. Kui te saadate või võtate vastu andmeid (näit. e-posti sõnumeid või veebilehti), siis jagatakse sõnum väikesteks pakettideks. Iga pakett sisaldab nii saatja kui vastuvõtja internetiaadressi
andmepakettidest formaati, mida vastuvõtva tööjaama rakenduskiht saab töödelda, ehk tegeleb võrgust saabuvate andmete teisendamisega üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi. 3)Seansikiht Seansikiht võimaldab eri hostide kasutajatel luua omavahelise sideseansi. Seansid peavad olema kas täisdupleks või pooldupleks reziimis. Seansikiht juhib ja sünkroniseerib andmeülekannet ning kaitseb ülekande katkestuste eest. 4)Transpordikiht Teostab andmepakettide transporti täpses jadas ilma vigade ja kadudeta. Teeb rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määrab ja kontrollib ka nende järjekorda. Lisaks on see kiht võimeline liiklust optimeerima, ühendades eelnevaid mittetäielikke andmepakette. Selles kihis töötavad transpordiprotokollid nagu TCP, UDP ja domeeninimesüsteemi teenus. 5)Võrgukiht Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti
annaabi.ee 
