Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed Järgur Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk.
konkreetne süsteem asub. Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. Võrgukiht teeb marsruutimisotsuseid ja edastab vajadusel pakette, et aidata neil jõuda määratud sihtkohta. Võrgukiht teeb transpordikihile võimalikuks saata pakette olenemata sellest, kas sihtarvuti on samas kohtvõrgus või mujal laivõrgus. Marsruuterid töötavad selles võrgukihis edastades andmepakette soovitud sihtkohtadesse. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. 6 Transpordikiht haldab transpordifunktsioone nagu näiteks andmete ülekandmine ühendusega või ühenduseta protokolliga. Saatvas masinas tükeldab transpordikiht andmed
Jaoturid suurendavad kahe tööjama vahelist maksimaalset kaugust. Põhiline probleem jaoturite kasutamisel on see, et jaotur ainult kordab signaale liideste vahel, sellepärast suurendab iga jaotur nende tööjaamade arvu, mis võivad info edastamisel kokkupõrkesse sattuda (põrkepiirkond). Kommutaatorid oskavad konfigureerida iga ühendatud võrguseadme personaalselt ja määrata selle tööle vastavalt seadme poolt toetatud tööreziimile. Infovahetusel ei saadeta andmepakette kõikidesse portidesse vaid ainult sellesse porti, kuhu on ühendatud andmeid vastu võttev seade. Kommutaatorid edastavad sõnumeid neid MAC-aadresside alusel ja suudavad pidada üleval otsingutabeleid MAC- aadressidega seotud liidestega. Kommutaatoritel on iga liidese jaoks olemas täisdupleks juurdepääs. Seega suudavad kommutaatorid edastada ja vastu võtta sõnumeid samal ajal igalt oma liideselt. Nii hoitakse ära üleliigne võrgukoormus ja
olukorras, kus nõutakse andmepaketi killustamist, aga killustamine pole lubatud (inglise keeles no fragmentation flag). ICMP kuuendas versioonis kannab sõnum nime "liiga suur pakett" (package too big). Allika summutamise sõnum (inglise keeles Source quench message) "Allika summutamise sõnum" annab hostile teada, et pakettide väljasaatmise sagedust tuleb vähendada. Puhvriruumi lõppemise korral edastab võrguvärav sõnumi, et andmepakette ei saa enam järjekorda lisada ega järgmisele võrgule suunata. Andmepaketid, mida pole võimalik töödelda, kustutatakse. Võrguvärav võib saata ühe sõnumi iga kustutatud paketi kohta. Kui allikale ei saabu enam summutamise sõnumeid, saab ta suurendada pakettide väljastuse kiirust. ICMP kuuendas versioonis seda sõnumit ei eksisteeri. Ümbersuunamine (inglise keeles Redirect Message) Hostile saabub "ümbersuunamise sõnum", kui tema poolt lähtestatud võrguliiklus ei kasuta
meelelahutust. Samuti jäävad need meist ilmaruumi järele veel tuhandeteks aastateks, üha enam hajudes ja järjest kaugemale liikudes. Viimasel 100 aastal on raadiolained muutunud iga päevaga järjest tähtsamaks kui kunagi olid maailmas vaid üksikud raadiojaamad, mis edastasid vaid Morse koodi siis tänapäeval on raadiolaineid kasutavad seadmed kõikjal me ümber taskus olev mobiiltelefon peab korraga sidet mitme tugijaamaga ja seda pidevalt, WiFi ruuter saadab pidevalt andmepakette laiali, mikrolaineahi teeb toitu soojaks, raadio ning televiisor püüavad õhust meelelahutust. Raadiolained on kõikjal ning me ei kujutaks oma elu ilma nendeta enam ette. Allikad 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Radio 2. http://www.ewh.ieee.org/reg/7/millennium/radio/radio_radioscientist.html 3. http://www.en.wikipedia.org/wiki/Spark-gap_transmitter 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Marconi%27s_law 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Alexanderson_alternator 6. http://en.wikipedia
1. kohtvõrgud (LAN), kus kokku on ühendatud ühes hoones asuvad arvutid 2. laivõrgud (WAN), kus arvutid paiknevad mitmes kohas ja on omavahel ühendatud üle telefoniliinide või raadiolinkide 3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet'i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild
üheaegselt vahetada andmeid L2 vahemäluga läbi BSB ning põhimäluga läbi FSB. Konkreetne süsteem võib üheaegselt kasutada seadmete ühendamiseks järgnevaid sisemisi sisend-väljundsiine (I/O Busses): ISA siin vanim, aeglaseim ja varsti kasutuselt kõrvaldatav. PCI siin kasutusel Pentiumiga arvutites alates 1990-ndate aastate keskpaigast. 2.2.1 ISA siin ISA- siin (Industry Standard Architecture) suudab transportida ainult väikseid andmepakette ja seejuures väga aeglaselt. Esimesel PC-l, kus võeti kasutusele 8-bitine siin lisakaartide ühendamiseks, töötas ta protsessoriga samal 4,77 MHz sagedusel. Siini täiustati ning 1982 aastal koos IBM PC/AT tulekuga muutus siin 16-bitiseks ning ta sai nimetuse ISA (Industry Standard Architecture). Koos protsessori sageduse kasvamisega kasvas ka siini sagedus: algul 6 MHz-ni ja seejärel 8 MHz-ni. Seda siini kaasajal enam ei kasutata. 2.2.2 PCI siin
konfidentsiaalset sõnumit saab lugeda ainult selle adressaat, salajase võtme omanik. Omakorda saab salajase võtmega krüpteeritud sõnumi ehtsust kontrollida avaliku võtme abil, mida kontrollib ja jagab avaliku võtme infrastruktuur. ID-kaardiga autentimisel saadab veebiserver ID-kaardi omanikule tolle avaliku võtmega krüpteeritud sessioonivõtme, mille see siis oma salajase autentimisvõtmega lahti krüpteerib ning mille abil saab asuda serveriga üle turvakanali krüpteeritud andmepakette vahetama. Kui midagi ei klapi, näiteks kasutaja sertifikaat on kehtetu, PIN1 on vale, üritatakse kasutada võltsitud sertifikaati, siis sessioonivõtmeid vahetada ei õnnestu ja ligipääs veebiteenusele on tõkestatud. Digiallkirjastamise puhul arvutatakse allkirjastatavast dokumendist (või dokumentide kogumikust) digitaalne sõrmejälg ehk räsi – unikaalne bitijada, mis on matemaatiliselt tuletatud allkirjastatava dokumendi enda bitijadast
kiirikoonid (shortcut icons) ja annavad võimaluse sellest kohast faili käivitada või avada. Fail ise asub kuskil mujal. Iga failiga saab siduda mitu kiirikooni ja need võivad asuda suvalistes kohtades. Enamasti paigutatakse töölauale sagedamini kasutatavate programmide või dokumentide kiirikoonid. Pärisikoon asub ühes kindlas kohas ja selle kustutamisel kustub ka fail. Ruuter (marsruuter, router) on võrgu seade, mis edastab andmepakette üle võrgu sihtpunkti poole ja seda protsessi nimetatakse marsruutimiseks. Lihtsamalt seletades, kui tavaline switch (võrgulüliti) ei tea arvuti IP aadressidest midagi, siis tegelevad ruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada.
Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip). Luusi ulesandeks on teisendada uhest nimetatakse pakettideks. vorgust vastuvoetud protokollid sobivaks ,et need Digitaalsignaal on diskreetse aja ja vaartusega edastada teistsuguse protokollistikuga vorku. (ping Gateway nimetatakse ka vorguvaravaks ,mis amplituud) signaal. toimib sissepaasuna teise vorku , vorguvarav voib Analoogsignaal on lopmatus ajas loputult olla mistahes seade ,mis saadab andmepakette paljude erinevate uhest vorgust teise nende teekonnal internetis. vaartustest koosnev signaal. Side loomine algab ,, handshaking 'uga " ,mis on Andmeside(+protokoll) protsess, millega kaks seadet alustavad Vastavalt andmeside protokollile multipleksitakse andmevahetust. Katlus algab sellega, et uks seade erinevatest allikatest saabuvad andmed ning saadab teisele sonumi, millega teatab soovist moodustatakse vastavalt sellele elektriline
meedium vabaneb. Kuulamist jätkatakse ka edastamise ajal Kui tuvastad kokkupõrke (Collision Detect) siis edasta lühikene teavitussignaal (jamming) ja lõpeta seejärel edastus Oota juhuslikult valitud aja (back off) jooksul ja seejärel alusta uuesti esimesest punktist 57. Kanalikihi seadmed - kommutaator, võrgu segmenteerimine Kanalikihiseadmed – kommutaator, sillad Sild on võrguseade, mis ühendab lokaalseid võrgusegmente ja edastab andmepakette ühest võrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sild on sarnane jaoturile ja järgurile aga erinevalt neist suudab sild ka andmevoogu hallata ja kontrollida, kas teda läbivaid pakette on võimalik õigesse võrgusegmenti suunata. Sild töötab OSI mudeli 2. kihis (MAC-kihis) ja on läbipaistev võrguprotokollidele teistele kõrgema taseme võrguseadmetele. Silla abil saab võimendada signaali ja pikendada vahemaid eri võrkude vahel. Kommutaator -
Seansid peavad olema kas täisdupleks või pooldupleks reziimis. Seansikiht juhib ja sünkroniseerib andmeülekannet ning kaitseb ülekande katkestuste eest. 4)Transpordikiht Teostab andmepakettide transporti täpses jadas ilma vigade ja kadudeta. Teeb rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määrab ja kontrollib ka nende järjekorda. Lisaks on see kiht võimeline liiklust optimeerima, ühendades eelnevaid mittetäielikke andmepakette. Selles kihis töötavad transpordiprotokollid nagu TCP, UDP ja domeeninimesüsteemi teenus. 5)Võrgukiht Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Teeb saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks
võrgu kihis, kaader(frame) kanalikihis ISO OSI mudeli ja TCP/IP mudeli vaheline võrdlus: 8. Internet ja hajusrakendused Võrgus võib olla miljoneid ühendatud seadmeid: *hostid, lõppsüsteemid(PC, serverid, PDA, aga ntks ka rösterid) * kommunikatsiooni ühendused(fiiber, raadiovõrgud, satelliit) *ruuterid(edastada andmepakette läbi võrgu) Protokollid on selleks, et kontrolida võrgus sõnumite saatmist ja vastuvõtmist(TCP, IP, HTTP, FTP, PPP). Internet on tegelikult võrk võrkudest(nõrgalt hierarhiline; õldine Internet vs. privaatne intranet). Rakendused on levitatud infrastrutuuris.
System), kuid ei saa seda teha omavahel. Kaablimodemi enda maksimaalne võimalik ribalaius andmete allalaadimisel on kuni 27 Mbps ja üleslaadimisel 2,5 Mbps, kuid kuna kaablifirmast edasi läheb tavaliselt T-1 liin ribalaiusega 1,5 Mbps, siis on sellega piiratud ka kasutajale kättesaadav ribalaius CMTS (Cable Modem Termination System) - kaablimodemi terminaator Digitaaljuhtimisega seade, mis võimaldab kaablimodemeil saata ja vastu võtta andmepakette üle Interneti. CMTS paigutab 40 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Internetist saadud IP paketid MPEG kaadritesse ja edastab neid kaablimodemitele raadiosignaali abil. CMTS tegeleb ka vastupidise protsessiga. DOCSIS'ile vastav CMTS toimib proksina ja edastab DHCP nõudeid DHCP serveritele, mis
ISA siin – vanim, aeglaseim ja varsti kasutuselt kõrvaldatav. PCI siin – kasutusel Pentiumiga arvutites alates 1990-ndate aastate keskpaigast USB siin – asendab põhiliselt endist järjestikporti, võimaldades üheaegselt ühendada kuni 127 seadet läbi kontsentraatori või järjestikku ühendades. Alljärgnevalt vaatleme siine põgusalt peamisi. ISA- siin (Industry Standard Architecture) suudab transportida ainult väikseid andmepakette ja seejuures väga aeglaselt. Oodata on ISA kaartide kiiret kadumist. PCI - Aastaks 1994 oli PCI muutunud peamiseks Local Bus’i standardiks. Võimaldas kasutusele võtta PnP (Plug and Play) tüüpi riistvara, s.o. süsteemi, mis võimaldas arvutil automaatselt kasutusele võtta uue riistvara, ilma et oleks vaja käsitsi muuta kiiplülitite seadistusi ja katkestuste tasemeid. Windows 95 toetas juba PnP-d. Praeguseks on tulnud uus standard PC Express.
Ancltrrevahetuse tavaļiselt įįienr-allu'seadnre (nlaster juhul jtrlitraal. Sagedustrruutrdut ootab jūtraali käsku või arrcļrnepäringut' Vastava käsu saacļab sagedusmltundur uu.tur.. Kõik arrdnred edastatakse ASCI, koodis ja saabut.niseļ on kįridel andmepakette nimetatakse kaadriteks. Kaadriļ andrlrepakettide kaupa' Korrastatud piķķu,^liusellesisunräärabärakaadrivorming(ļoonis6'3), ( "c. STNI TEXT "&" SUM ")" CR Īoonis 6.3. Kaadrivormingu sisu ja näide täļriseid: Joortiscl olt kasutatucl a lĻ ärgnevaid ai /aa
hoogu maha. Seal on olemas tööreziim ,,available bit rate" ehk niipalju kui on võrgus vaba ressurssi, nii palju sinna ka andmeid sisse pumbatakse ja mingil hetkel võib see võrguressurss otsa saada. Seal on olemas bitid NI, mis siis annavab märku, et ei ole mõtet koormust tõsta, kuna praegune tase on hea ja CI, mis teavitab, et võrgus on tegemist ülekoormusega ja tuleb midagi võrgus ette võtta. Kui saatja saadab andmepakette vastuvõtjale, siis nende vahel liiguvad ka halduspaketid. Halduspakettidesse teepeal olevad võrgusõlmed panevad informatsiooni ning selle saavad kätte nii saatja kui ka vastuvõtja. See on selline võrk, kust võrgust tuleb informatsioon olukordade kohta. TCP/IPs sellist asja ei toimu. ATM-il on kolm kihti: 1) AAL (adaption layer) See liidestab ATM-i kõrgemal olevate kihtidega, tüüpiliselt IP-ga (ATM on IP võrkudes kanalikihis töötavaks protokolliks). Algselt
annaabi.ee 
