Avaandmete portaal Austraalia http://slip.landgate.wa.gov.au 1. Mis on antud portaali eesmärk? Kelle jaoks on portaal loodud? Portaali haldavad rühm juhtivaid avatud andmete eksperte üle maailma - sealhulgas esindajad kohalikest, piirkondlikest ja riiklikest valitsustest, rahvusvahelistest organisatsioonidest nagu Maailmapank ja paljud valitsusvälistest organisatsioonidest. See hõlmab endast nimekirja andmekogumitest koos viidetega, kuidas andmekogudesse pääseb ja kuidas kasutada. Üksikuid avatud andmete portaale on registreeritud ainult Euroopas üle 150 aga DataPortals.org hõlmab ja seob endas kogu teavet. See keerukam ja täiuslikum portaal annab võimaluse moodustada metaandmete kogumi ja neid kasutada; otsida ja sirvida nimekirja, nt. teema, litsentsi või muude omadustega. 2. Milliseid võimalusi portaal pakub tavakodanikule ja milliseid arendajatele?
hind, statistikaga. n projekti oletatav kestus. Kõikvõimalikke andmeid ühiskonna ja majanduse eri valdkondade kohta võib leida Projekti tulu nüüdisväärtus määrab ära väga paljudest andmekogumitest, mida investeerimisvõimaluste absoluutväärtuse üldiselt saab liigitada kaheks põhiharuks: tänastes kroonides, eurodes või dollarites. · ametkondlikud ja riiklikud registrid 4.Kasumiindeksi meetod. · riiklik statistika
31. Matejali vajaduste planeerimise süsteem (MRP)- 32. on materjalivarude juhtimise süsteem, mis põhineb tooraine, materjalide ja komponentide varude juhtimisel kooskõlas nõudlusega lõpptoodete järele. MRP algab nõudluse täpsest määratlemisest millal ja kui palju midagi vajatakse. 33. MRP süsteem koosneb tervest reast loogiliselt seotud protseduuridest, otsustamise reeglitest ja andmekogumitest. Andmekogumites on kirjeldatud toodete ajastatud struktuurid, tootmisplaanid ja juhtnöörid selle kohta, kuidas materjalivajadust õigeaegselt rahuldada. MRP abil peab olema võimalik muuta operatiivselt varude juhtimist juhul, kui tootmisplaan peaks muutuma. 34. MRP rakendamise ülesanne on minimiseerida materjalivajadust tootmises. MRP kasutamisega püüeldakse sinnapoole, et kõik vajalik oleks kohal õigeaegselt ja õiges koguses. Seejuures on eelduseks,
Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, s.t kuidas sidemed tekivad, katkevad jne. Eksperimenti tehakse reeglina makroskoopilisel tasemel. Mõlemal tasemel toimuvaid protsesse kirjeldatakse keemiliste ja matemaatiliste valemite abil. 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetod algab andmete kogumisega. Pärast seda otsitakse andmekogumitest seoseid. Järgnevalt formuleeritakse hüpotees(id) ning kontrollitakse eksperimentaalselt. Seejärel formuleeritakse teooria. Teooriad võivad olla nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed. Teooriaks võib olla ka mudel. 7. Aatomi ehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb tuumast ning tuuma ümber olevast elektronkattest. Tuumas paiknevad positiivse laenguga prootonid ning null-laenguga neutronid. Elektonid on negatiivse laenguga.