1. Üldistamine ( 2 ); analüüs ( 2 ); küsitlus ( 1 ); vaatlus ( 1); valemid ( 3); eksperiment ( 1); tabelite tegemine ( 3 ) on (1) andmekogumis-; (2) tulemuste tõlgendamise- või (3) tulemuste esitamise meetodid? 2. Uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse: a) vaatlus või b) katse? 3. Kvalitatiivse hinnangu andmiseks kvantitatiivsetele, täpselt mõõdetavatele nähtustele kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5. Mõõtmistulemuste kindel suund ja kuhjumistendents iseloomustab a) juhuslikku - või
Ridasid nim. andmebaasides kirjeteks ja lahtreid väljadeks. Ühte ritta ehk kirjesse sisestatakse kogu ühe objekti kohta käiv info. (RIDA, VEERG, LAHTER).Info jagatakse erinevuste põhjal lahtritesse ehk väljadesse. Seega on väli andmebaasis väikseim infot sisaldav element. Väljad omakorda moodustavad tulbad ehk andmebaasi veerud ning väljade tulbale antakse selles sisalduvat infot kirjeldav nimi.Igal andmekogumil on oma struktuur, mis sisaldab informatsiooni andmekogumis sisalduvatest andmetest, õigemini nende tüüpidest. Andmekogumi ja tema kirje struktuur on samaväärsed mõisted, kuna andmekogumi struktuur määrab ara tema sisse salvestatud kirjete struktuuri. 5. Vorme nimetatakse vahel "andmesisestusekraanideks". Need on kasutajaliidesed, mille abil andmetega töötatakse, ja sageli on neil nupud, mis teostavad toiminguid. Saab luua ka ilma vormideta andmebaasi, kus andmeid töödeldakse andmetabelites. Enamik
2. Moment, T Siire x = kF 3. Rõhk, p Jõud, F = pS Siire x = kF Jõud, 4. Kiirendus, a Siire x = kF Fm = m * dv/dt = mv = = ma Moment ja jõud 5. Nurkkiirendus, T = J dw/dt = J=J Siire x = kF T=r*F Kokkuvõte: Andmekogumis- ja juhtimissüsteem tavaliselt elektroonilistest ahelatest, mille vahendusel andurite elektrilised signaalid võimendatakse vajaliku tasemeni, filtreeritakse, eraldades kasuliku signaali muudest signaalidest ja mürast, ning sobitatakse skeemi ühendatavate osade sisend- väljund takistused. Selliseid süsteemi elemente nimetatakse liidesteks. Valdav osa signaalidest on analoogsignaalid. Unifitseeritud elektrilisi analoogmõõtesignaale kommuteerib
Tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid (nt kui ostetakse automaattanklast kütust, siis on arvelt üks osapool puudu. Sellisel juhul võib ise arvele juurde märkida enda andmed) Majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad) (selle isiku allkiri, kelle ettevõttes (kelle poolel) see kulutus kirja pannakse), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist Vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (Enda andmekogumis järjekorranumber, raamatupidaja kirjutab ka dokumendile järjekorranumbri peale.) 69.Iga majandustehingu aluseks on algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument ei pea sisaldama eelnevalt nimetatud 3 viimast punkti, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis (võib andmed märkida vaid ühe korra koonddokumendile). Aruande
kovariatsioon (covariation) Ohud seesmisele valiidsusele: valik (selection) küpsemine (maturation) ajalugu (history) instrumentaarium (instrumentation) väljalangevus (mortality) valik küpsemise läbi (selection by maturation) Välise valiidsuse suurendamine: Uuritava populatsiooni tõenäosuslik valim 1. Üldistamine ( 2 ); analüüs ( 2 ); küsitlus ( 1 ); vaatlus ( 1); valemid ( 3); eksperiment ( 1); tabelite tegemine ( 3 ) on (1) andmekogumis-; (2) tulemuste tõlgendamise- või (3) tulemuste esitamise meetodid? 2. Uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse: a) vaatlus või b) katse? 3. Kvalitatiivse hinnangu andmiseks kvantitatiivsetele, täpselt mõõdetavatele nähtustele kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5
Lisaks aitab kirjeldav statistika sõnastada hüpoteese ning tõlgendada uurimistulemusi. Asendikarakteristikud(annavad infot selle kohta, kuidas tunnuse väärtus paikneb). Need on aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. Nende välja arvutamine oleneb sellest, pas meil on tegu pidevate(mingi vahemik) või diskreetsete(1 väärtus) andmetega. Hajuvuskarakteristikud(kui erinevad on väärtused valimi erinevatelobjektidel).Nende eesmärgiks on mõõta andmete varieeruvust andmekogumis(iseloomustavad tunnuse üksikväärtuseerinevust keskmisest) Need on dispersioon ja standardhälve. ASENDIKARAKTERISTIKUTE ARVUTAMINE 1.1. Tabuleerimata(rühmitamata) diskreetsed andmed Keskmine- näiteks KOKKU TOOTEID/NENDES ESINENUD VIGADE ARV. Näitetabelis= 2190/1500=1,46 viga on keskmiselt. X= / Mediaan- kasutatakse kumulatiivset sagedust. Me=(n+1)/2. Mediaan näitetabelis on 750,5, sellele vastav vigade arv on 1. Samamoodi arvutatakse teisi kvartiile.
organiseerida infot nii, et seda saaks kasutada otsuste vastuvõtmisel. Turunduse infosüsteemi allsüsteemid: Ettevõttesisene aruandluse süsteem Turunduse seiresüsteem Turundusotsuste tugisüsteem Turundusuuringute süsteem Turundusuuringute olemus: on informatsioonil põhinev funktsioon, mis seob tarbijat, klienti ja üldsust turundajaga. Turundusuuringute liigid: Uuringuprotsessi faasidest lähtuvalt(sondeerivad, kirjeldavad, põhjuslikud) Projekti suuna järgi(andmekogumis, probleem, baas) Uuringumeetodist(kvalitatiiv,kvantitatiiv) Kestuse ja korraldamise alusel(ühekordsed, jätku,monopoolne,mitme tellija, valmis) Valimi koostamise meetodid: Juhuvalemid- lihtne, süstemaatiline, kiht, klaster. Mittejuhuvalimis- mugavus, omaotsustus, kvoot, lumepall. Valimi koostamise etapid: Üldkogumi määratlemine Valimiraami identifitseerimine Valimi meetodi valik Valimi suuruse määratlemine Valimi moodustamine 5
uurida. 2. Sarnaselt probleemõppega määrata, mis eesmärgil probleem valiti. 3. Uurimusküsimuste või hüpoteeside (võimalik vastus antud probleemile) pakkumine. Neid võivad pakkuda nii õpilased kui ka õpetaja. Samuti võib rühmatöös iga rühm pakkuda oma hüpoteesid ning asuda neid kontrollima. 4. Määrata, meetodid, kuidas hüpoteese või uurimusküsimusi kontrollida. Määrata nii andmekogumis- (kuidas andmed saadakse, kas mõõtmine, kirjandusallikatest info leidmine, küsitlus, intervjuu vms) kui ka andmeanalüüsimeetod (kuidas andmeid töödeldakse, kas leitakse keskmised, sagedus vms). Meetodid võivad olla õpetaja poolt ette antud (vajalik nooremate ja vähemvõimekamate õpilaste puhul) või peavad õpilased sobilikud meetodid ise leidma. 5
Uurimisküsimuste/ hüpoteeside formuleerimine Andmete analüüs Andmete kogumine Uurimistöö etapid I: uurimisdisain Uurimisidee Uurimisprobleem Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid Töö kirjandusega Uurimisküsimuste/ uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine Teema kitsendamine Uurimis-strateegia valik (kvantitatiivne/ kvalitatiivne; longituud/läbilõike; võrdlev-/juhtumiuuring) Andmekogumis meetodi paikapanek Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisinstrumendi disainimine (nt.küsimustik) Uurimisdisain ehk uurimiskujundus !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! • Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastus püstitatud uurimisküsimustele. • Uurimisdisain paneb paika, milliseid andmeid on meil vaja uurimisküsimustele
Juhuväljavõtu korral on kõigil andmetel ühesugune tõenäosus sattuda väljavõttu. Süstemaatilise väljavõtu puhul satuvad andmed kogumisse mingite intervallide järel või mõne muu põhimõtte alusel. Intervall võib põhineda teatud andmete hulgal või väljendatud rahaliselt. Väljavõttelise vaatluse järel peab audiitorettevõtja: 1. analüüsima avastatud vigu 2. prognoosima vigade kogumahtu antud valdkonna andmekogumis 3. hindama väljavõttelise vaatluse riski Avastatud vigade puhul tuleb otsustada kas need on olulised nt. ostja valed rekvisiidid arvel ei muuda tehingu sisu. Vaatluse tulemusel võib ilmneda, et sarnastel andmetel esinevad sarnased vead nt. pidevalt koostatakse vale raamatupidamiskanne. Seetõttu tuleb suuremat tähelepanu pöörata sarnastele andmetele. Järeldused tuleb teha avastatud vigade kvalitatiivsete aspektide osas
Probleemi analüüs (vajadused, eesmärgid, olemasolev teave) Disaini protsess (tööjaotus, ajakava, meetodid) Disaini protsessi resultaat (rakenduse visandid, vaheversioonid, lõplik rakendus) Hindamine e. evalvatsioon (rakenduse testimine, hindamine lähtuvalt standarditest, kasutajate tagasiside) Rakenduslik uurimus Kirjeldav statistika § Uurimisprobleem – küsimus, hüpotees, eesmärk § Valikumeetod – juhuslik valim, üks juhtum, mitu juhtumit § Andmekogumis meetod(id) – struktureeritud ankeet, struktureerimata intervjuu, ... § Andmeanalüüsi meetodid – statistilised meetodid, kodeerimine § Tulemused/järeldused – kirjeldused, empiirilised üldistused, seaduspärasused,... K.Niglas Empiiriline uuring Kirjeldav statistika § Igas uuringu põhiskeemis on teatud alametappidel vajalik rakendada kõrvalolevatele uuringutüüpidele omaseid mõtlemis- või tegutsemisviise.
tüüpilisi andmeid s.t et kõikdel valdkonna olulistel andmetel on võrdne võimalus sattuda valimi koosseisu. Peamised väljavõttelise vaatluse põhimõtted oleks: 1. Juhuslik väljavõtt- kõikidel objektidel on võrdne võimalus sattuda väljavõttu 2. Süstemaatiline väljavõtt väljavõtt kogumisse toimub mingite reeglite alusel. Väljavõttelise vaatluse järel peab audiitor: 1. Analüüsima avastatud vigu 2. Prognoosima vigade kogumahu kogu andmekogumis 3. Andma hinnangu väljavõturiski tasemele. Vigade hindamisel tuleb hinnata nendeolulisust. Ebatäpsused ostjate rekvisiitides arvel ei muuda majandustehingu andmeid(nt vale aadress). Vaatluse tulemusel võib selguda, et sarnastel andmetel esinevad ühesugused vead, sellisel juhul tulebki keskenduda nendele sarnastele andmetele. Nt.kodeeritakse mingi toiming valesti-korduv süsteemne viga. Audiitor peaks vigade hindamisel
tüüpilisi andmeid s.t et kõikdel valdkonna olulistel andmetel on võrdne võimalus sattuda valimi koosseisu. Peamised väljavõttelise vaatluse põhimõtted oleks: 1. Juhuslik väljavõtt- kõikidel objektidel on võrdne võimalus sattuda väljavõttu 2. Süstemaatiline väljavõtt väljavõtt kogumisse toimub mingite reeglite alusel. Väljavõttelise vaatluse järel peab audiitor: 1. Analüüsima avastatud vigu 2. Prognoosima vigade kogumahu kogu andmekogumis 3. Andma hinnangu väljavõturiski tasemele. Vigade hindamisel tuleb hinnata nendeolulisust. Ebatäpsused ostjate rekvisiitides arvel ei muuda majandustehingu andmeid(nt vale aadress). Vaatluse tulemusel võib selguda, et sarnastel andmetel esinevad ühesugused vead, sellisel juhul tulebki keskenduda nendele sarnastele andmetele. Nt.kodeeritakse mingi toiming valesti-korduv süsteemne viga. Audiitor peaks vigade hindamisel
3) Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid 4) Töö kirjandusega 5) Teema kitsendamine 6) Uurimisküsimuste / uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine 7) Uurimis-strateegiavalik (kvantitatiivne / kvalitatiivne; longituud / läbilõike; võrdlev-/ juhtumiuuring) 8) Andmekogumis meetodi paikapanek 9) Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine 10)Uurimisinstrumendi disainimine (nt. Küsimustik) 11) Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisdisain ehk uurimiskujundus Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastused püstitatud uurimisküsimustele. Sisaldab: Uurimisprobleemi sõnastamist Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke
tüüpilisi andmeid s.t et kõikdel valdkonna olulistel andmetel on võrdne võimalus sattuda valimi koosseisu. Peamised väljavõttelise vaatluse põhimõtted oleks: 1. Juhuslik väljavõtt- kõikidel objektidel on võrdne võimalus sattuda väljavõttu 2. Süstemaatiline väljavõtt väljavõtt kogumisse toimub mingite reeglite alusel. Väljavõttelise vaatluse järel peab audiitor: 1. Analüüsima avastatud vigu 2. Prognoosima vigade kogumahu kogu andmekogumis 3. Andma hinnangu väljavõturiski tasemele. Vigade hindamisel tuleb hinnata nendeolulisust. Ebatäpsused ostjate rekvisiitides arvel ei muuda majandustehingu andmeid(nt vale aadress). Vaatluse tulemusel võib selguda, et sarnastel andmetel esinevad ühesugused vead, sellisel juhul tulebki keskenduda nendele sarnastele andmetele. Nt.kodeeritakse mingi toiming valesti-korduv süsteemne viga. Audiitor peaks vigade hindamisel
raadio, kino, heliplaatide ja nootide mõju uurimine džässi levikule; tantsu- ja meeleolumuusikas toimunud muutuste analüüsimine; avaliku suhtumise ja seoses sellega džässikriitika jälgimine. Nende nähtuste sotsioloogiliste aspektide selgitamisel ja hindamisel toetutakse põhiliselt kultuurimuutuste ja akulturatsiooni teooriate seisukohtadele. 1.3. METOODIKA JA ÜLESEHITUS Erinevate kirjalike allikate läbitöötamise kõrval on töös ühe olulisema andmekogumis- meetodina kasutatud intervjuud ja küsitlust. Intervjuude läbiviimise metoodika on olnud küllaltki erinev, sõltudes sageli olukorrast. Olen oma praktikas jõudnud tõdemuseni, et kõige usaldusväärsemad vastused saadakse sageli mitte otseküsimustele, vaid vaba vestluse käigus, lastes informandil vabalt rääkida ja vaid suunates intervjuu käiku. Eelnevalt kokkulepitud intervjuude jäädvustamiseks kasutasin esialgu pliiatsit-paberit, mistõttu on jäädvustatu üsnagi konspektiivne
13 TUVASTAMINE 13.1. Automaatse tuvastamise viisid Automaatne tuvastamine (Automatic Identiication – Auto ID) on esemete, inimeste ja toi- mingute äratundmine tehniliste seadmete abil ja vastavate andmete edastamine andmekogumis- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR süsteemi. Toimingute eesmärk on vähendada ajakulu tuvastamisel ja vigu andmete sisestamisel tarkvarade andmebaasidesse. Automaatseks tuvastamiseks kasutatakse logistikas ja kaubanduses vöötkooditehnoloogiat,
annaabi.ee 
