Töö käik: 1. Täitke katseklaasid sama koguse, nt 100 ml erisuguste taimemahladega; 2. Eraldage taimeorganitest (lehed, varred, juured, viljad) nn mahl: selleks hõõruge 50 grammi lehti või vilju (jne) uhmris peeneks, lisage umbes 80 ml vett (võimaluse korral destilleeritud vett), segage hoolikalt. Seejärel filtreerige lahus eraldi katseklaasidesse. Tahke massi võite ära visata; 3. Lülitage andmekoguja sisse ja ühendage andur andmekogujaga; 4. kontrollige, et andmekoguja näit oleks nullis. Nullida saab andmekoguja menüü abil; 5. asetage sensor esimesse katselahusesse (taimemahl 1); 6. alustage andmekogumist, siinjuures tuleb oodata mõned minutid kuni näit stabiliseerub; 7. kirjutage stabiliseerunud näit ehk elektrijuhtivuse väärtus oma tabelisse vastava mahla juurde; 8. salvestage näit ka andmekogujasse ning lisage faili graafikusse ka telgede nimetused; 9
Jõevähk Rohutirts Vihmauss Toakärbes Ristiämblik Südakarp Kiritigu Ülesanne 4. Vasta küsimustele. 4.1. Miks liigub hapnik läbi hingamispinna verre? 4.2. Miks ei saa lõpustega hingata õhuhapnikku? , 4.3. Miks peavad kopsud paiknema keha sees? --- 21 Ülesanne 5. Ülesanne lahendamiseks õpetaja abiga. 5.1. Loe tekst läbi ja uuri ülesande graafikut. Õpilased said ülesande uurida temperatuuri mõju tigude ainevahetusele. Selleks otsustasid nad panna teod biokambrisse ja mõõta andmekogujaga, kuidas süsihappegaasisisaldus kambris muutub. Ühe katse tegid nad toas, kus temperatuur oli +25 °C, ja teise õues, kus temperatuur oli +5 °C. Andmekoguja joonistas järgmised graafikud. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Graafik: Süsihappegaasi sisalduse muutumine. 5.2. Sõnasta uurimisküsimus, millele vastust otsiti. 5.3. Miks CO2 hulk kambris suureneb? 5.4. Miks õpilased arvasid, et C2 sisalduse muutus kambris näitab ainevahetuse kiirust? 5.5