lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra; 26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta; 27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist; 28) erakondade liikmete nimekirjad; 29) jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega; 30) andmekogudes sisalduvad andmed, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut; 31) asutuse dokumendiregistri; 32) muu teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada. (2) Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud, kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on
* Päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu dokumentidega; *Algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. 1. Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. 2. Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata teabekandjast ühe terviku, s.o arhiivi osana. 3. Asutus hoiab ning kasutab dokumente selliselt, et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust, terviklikkust ja kasutatavust. 4. Arhivaali valdaja tagab arhivaali kasutamise selliselt, et see ei kahjusta arhivaali seisundit ega ohusta selle edasist säilimist. Dokumentide liigitusskeem-
1) päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu dokumentidega; 2) algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. (2) Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. (3) Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata teabekandjast ühe terviku, s.o arhiivi osana. (4) Asutus hoiab ning kasutab dokumente selliselt, et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust, terviklikkust ja kasutatavust. (5) Arhivaali valdaja tagab arhivaali kasutamise selliselt, et see ei kahjusta arhivaali seisundit ega ohusta selle edasist säilimist. § 4. Arhiivi hoidmine (1) Dokumente hoitakse alles kuni säilitustähtaja lõpuni või avalikku arhiivi üleandmiseni
sünnikohta), emakeelt, rännet, haridust, töötamist ja perekonnaseisu ning naiste puhul ka laste arvu. Samuti püütakse välja selgitada, milline on inimeste suhe religiooniga, sest loendus on ainus võimalus selliseid andmeid koguda. Usku puudutavale küsimusele vastamine on vabatahtlik. Küsimuste hulk Küsimuste hulk oleneb vastaja vanusest, sotsiaal-majanduslikust seisundist (töötav, pensionär jne), varasematest elukohavahetustest, eluruumi tüübist jm tingimustest. Kui riiklikes andmekogudes on info sobival kujul olemas, on mõne küsimuse vastus ankeedis juba kirjas. Vajaduse korral saab seda infot parandada. Iga eluruumi ja leibkonna kohta täidetakse ühine, iga elaniku kohta aga eraldi ankeet. Eesti rahvas enne loendusi Taani hindamisraamatu kohaselt elas Eestis 13.sajandi alguses umbes 20 000 inimest . Inimeste arvukus kasvas aeglaselt . Selle põhjuseks olid sõjad , katkupuhangud ning halvenenud kliimast tingitud näljahädad .
*Ettevõtjateenused haigekassale kindlustusandmete edastamine, tegevusloa otsing majandustegevuse registrist; *Ametnikuteenused detailplaneeringu algatamise taotlus, avaliku ürituse taotlus jne; 64. Mis on aadressiandmete süsteemi (ADS) eesmärk? Infosüsteemid salvestavad ja kasutavad aadressandmeid erineval kujul. Eesmärk on, et aadressandmeid mõistetakse ühtmoodi ning aadressandmete kiire ja veatu töötlus andmekogudes. ADS tagab aadressiobjektide asukoha ühese mõistmise; - ühtsed standardid aadressidele ja aadressiandmete töötlemiseks (ühesugune kirjapilt, ühtne suur-väiketähtede, tühikute ja lühendite kasutamine. Aadressiandmeid saab pärida üle X-tee teenuse. 65. Milleks on vaja infosüsteemide etalonturbe süsteemi (ISKE)? See on komplekssete turvameetmete kogum, mis aitab kaitsta ja säilitada andmeid ja andmekogusid, IT-seadmeid, andmevahetuskeskkondi, tarkvara.
63. Milliseid võimalusi pakub X-Tee? - Kodanikuteenused - päringud riigi andmebaasidest, endaga seotud info kontrollimine. Ettevõtjateenused - haigekassale kindlustusandmete edastamine, tegevusloa otsing majandustegevuse registrist jne. Ametnikuteenused - detailplaneeringu algatamise taotlus, avaliku ürituse taotlus, teetööde tehnilised kirjeldused jne. 64. Mis on aadressiandmete süsteemi (ADS) eesmärk? - Aadressandmete ühtmoodi mõistmine, aadressandmete kiire ja veatu töötlus andmekogudes. 65. Milleks on vaja infosüsteemide etalonturbe süsteemi (ISKE)? - Komplekssete turvameetmete kogum. Aitab kaitsta ja säilitada: andmeid ja andmekogusid, IT-seadmeid, andmevahetuskeskkondi, tarkvara. 66. Mis on klassifikaatorite süsteemi eesmärk? - Eesmärkerinevad infosüsteemid mõistavad andmeid ühtmoodi ja suudavad andmeid töödelda. 67. Mis on geodeetilise süsteemi eesmärk? - Lihtsustab infosüsteemide vahelist suhtlus.
3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Kaardi ülesanded: ruumilise info tallletamine, ruumilise info esitamine(kommunikatiivsus), õpetusvahend, prakt töövahend(eriti teadusdok kontektis), maailma kujundaja 4. Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja? MIDA me kaardistame? Reaalsusmudel on nähtus, mis looduses olemas. Reaalsusmudeli eemärk on tagada ühilduvus erinevate andmekogude vahel, sh luua ühine arusaam arinevate nähtuste olemusest erinevates andmekogudes. Reaalsusmudel kujutab endas nähtuste difinitsiooni(tee), nähtust kirjeldavate atribuutide loetelu(teekate,laius,klass ...). Atribuudi defintsiooni(asfalt, 10 meetrit, põhimaantee). Mõõtühikud ja seosed teiste nähtustega. Reaalsusmudel vastab küsimustele Millised maailma elemente ehk nähtusi kujutada kaardil? Mis on eraldi nähtus, mis on ühe nähtuse atribuut, mis on kompleksähtus? Kas on piisavalt oluline, et kujutada kaardil? 5
kaartide koostamise kogemuseta. · Püsivus alati võib temale tugineda otsuste tegemisel. Kuid peab ajaga kaasas käima muudatused tuleb nii kiiresti kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Struktuuri osad (andmemudelid): · Reaalsusmudel ühilduvuse tagamine erinevate andmekogude vahel loogilisel tasandil, st ühise arusaama loomine erinevate nähtuste olemusest erinevates andmekogudes. Kirjeldatakse, milliseid ümberkaudse maailma elemente tunnetatakse ja milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks (st mida kaardistatakse). Reaalsusmudel ei tohi olla sõltuv riist- ja tarkvarast, millel temale põhinev andmemudel võidakse realiseerida. · Infomudel esitatakse reaalsusmudel formaliseeritud kujul. Nähtus -> olem; Nähtusteklass -> olemiklass.
Riigiametid 2 1 Kindlasti võib igas asutuses tekkida küsimus, missugused on kõige olulisemad arhivaalid, mida peaks ohu olukorras päästma. Ei ole välja töötatud ka vajalikke soovitusi, mida valitsusasutused peaksid selliste arhivaalide hindamisel arvestama. See võib tekitada olukorra, et asutused tähtsustavad arhivaalide päästmiseks samu andmeid, näiteks õigusakte, mis on ka kättesaadavad andmekogudes, kuid hindamata ja arvele võtmata jäävad just unikaalsed arhivaalid. Selline korraldus tekitab lihtsalt liigseid ressursikulusid. 2.2.4 Valitsusasutuste arvamused dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise korraldamisest Valitsusasutused tähtsustavad asutuse dokumendi- ja arhiivihalduses riskide hindamist ning tegevusplaanide/käitumisjuhiste koostamist, sh reaalseid evakuatsiooniplaane,
Äriseadustik Prokuura. Prokuura andmine Muid valdkonna õigusakte Infoühiskonna teenuse seadus - sätestab nõuded infoühiskonna teenuse osutajale, järelevalve teostamise korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. Euroopa Liidu dokumentide menetlemise kord - sätestab Eesti valitsusasutuste osalemise Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning sellega seotud dokumentide menetlemise korra Infosüsteemide turvameetmete süsteem - kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes sisalduvate andmekoosseisude töötlemiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmete süsteem. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord - määrusega kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord ning riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistase ja -tähtaeg. Infosüsteemide andmevahetuskiht - kehtestatakse nõuded infosüsteemide andmevahetuskihile, selle kasutamisele ja haldamisele
läbivaatamisel olulised.36 Halduskohtu poolt tuvastatud tsiviilõiguslikel faktidel ei ole aga tähendust väljaspool konkreetset protsessi. Eraõigusliku suhtega riigi ja isiku vahel ei ole tegemist ka siis, kui riik kujundab või dokumenteerib isiku eraõiguslikke suhteid või staatust avaliku võimu aktiga, st aktiga, mida eraisikutel ei ole ise võimalik anda nt notari toimingud ja ehitise registreerimine avalikes andmekogudes.37 Intsidentset pädevust eitab Riigikohus pärimisõigusliku olukorra tuvastamise korral. 38 Säärase motivatsiooniga ei saa nõustuda. Halduskohtul ei ole keelatud ühtegi tsiviilõiguslikku, sh pärimisõiguslikku asjaolu hinnata, kui see on vajalik haldusakti kontrollimiseks. Konkreetses asjas oli vaidlustatud omandireformi käigus maa erastamise menetluses antud haldusakti, milles vara pärija oli kindlaks tehtud valesti. Nõustuda tuleb seisukohaga, et selline korraldus
7) suunata kontrollitavatesse grupeeringutesse ja ühendustesse ning üksikisikute juurde variisikuid kuritegeliku kavatsuse või tegevuse selgitamiseks ning sellest loobumisele mõjutamiseks; 8) kasutada oma koosseisulisi töötajaid variisikutena tööl teistes asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides; 9) kaasata jälitustegevusse asjatundjaid nende nõusolekul. (2) Jälitusasutuse õiguste teostamiseks vajalikud dokumendid annab välja ning vajalikud muudatused andmekogudes ja registrites teeb jälitusasutuse juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud avalduse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus muudatuse tegemine. § 71. Isiku ja organi teesklemine (1) Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet võivad teeselda Eesti või välisriigi eraõiguslikku juriidilist isikut või tema struktuuriüksust või füüsilisest isikust ettevõtjat.
jandustehingute sooritamiseks ja arvestamiseks jms). Enamikul juhtudel on andme- kogus töödeldavad andmed tihedalt seotud asutuse dokumentidega: dokumendid võivad olla andmekogu andmete aluseks või andmekogus olevate andmete töötlemise tulemuseks võivad olla vormikohased dokumendid (aruanne, loetelu, väljavõte jms). Võrreldes dokumendiga on andmekogule iseloomulik dünaamilisus, st andmetel puudub dokumendile omane fikseeritud staatiline olek. Andmekogudes, veebides ja publikatsioonides olev teave on osa asutuse teaberessursist, mida on otstarbekas hallata võrdväärselt dokumentidega. Dokumendid ja muu teaberessurss on oluline: asutuse igapäevatöös Dokumentidele toetudes langetatakse otsuseid ja sooritatakse toiminguid, sest do kumendid võimaldavad juba varasemat informatsiooni taaskasutada. Dokumendid hoiavad seega kokku ressursse informatsiooni uuesti loomiseks.
loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta; 27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist; 28) erakondade liikmete nimekirjad; 29) jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega; (RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 39, 308) 30) andmekogudes sisalduvad andmed, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut; (RK s 24.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 12, 66) 31) asutuse dokumendiregistri; 32) muu teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada. (2) Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud, kes, millal ja millise
sõnumeid ja paberkandjal dokumente nagu perioodikat. Joonise keskosa kajastab informatsiooni voogusid, mis läbivad arvutit. Arvutis toimub kogutud andmete säilitamine andmekogudes ning erinevate tarkvaraprogrammide kaudu andmete transformeerimine juhtimise jaoks vajalikuks informatsiooniks. Turunduse juhtimise tegevused on kajastud joonise parempoolses
kasutades sealset allikakogu ja otsinguvahendeid. Eeskätt on Euroopa Liidu riikide 109 õigusnormide ametlikud allikad valitud bibliograafiast "Le pubblicazioni ufficiali dei Paesi dell'Unione Europea attraverso le raccolte della Biblioteca del Senato," mis on "La bibliografia italiana dei Parlamenti nazionali dell'Unione Europea" lisa, mida raamatukogu peagi toimetama hakkab. Andmekogudes ja ülemaailmses arvutivõrgus on otsingukeele filtritena kasutatud peamisi võtmesõnu veeb ja Internet mitmesugustes ühendites sõnadega "digiteerimine", "juurdepääsetavus", "kasutatavus", "kvaliteet", "(veebi)sait" ja "avalik" (erinevates keeltes). Mis puutub ajalisse katvusse, siis on hõlmatud dokumente 1995. aastast tänapäevani. Iga Interneti-allikat on viimati külastatud ajavahemikus 2003. aasta augustoktoober. Olulised märkused
annaabi.ee 
