Tarkvaraprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara arendamine ja evolutsioon Tegevused tarkvaraprotsessis: 1. Spetsifitseerimine Mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? 2. Arendamine 3. Valideerimine 4. Evolutsioon Tarkvarasüsteemi muutmine vastavatale muutuvatele nõudmistele Tarkvaraprotsessi mudel Tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. 1. Protsessikeskne 2. Andmekeskne 3. Rollikeskne Mudelite näited: 1. Kosk 2. Iteratiivne arendamine 3. Komponendipõhine Professionaalse vastutuse aspektid 1. Konfidentsiaalsus Tarkvarainsener peab respekteerima oma tööandja ja klientide konfidentsiaalsust, sõltumata sellest, kas formaalne leping konfidentsiaalsuse kohta on alla kirjutatud 2. Kompetents Tarkvarainsener ei tohi anda väära ettekujutust oma kompetentsist
Toetada terviklikult olulisemaid ärivastutusi ja protsesse, vastavate IS komponentidega. Kindlustada põhiobjektide terviklik ja seostatud käsitlemine. Süsteemi toimimiseks ja arenguks vajaliku infokeskkonna kindlustamine. Terviksüsteemi tükeldamise loogika põhineb dekompositsiooni loogika mõistetel: Organisatsiooniline tükeldus pädevusala allsüsteemideks; Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks; Andmekeskne tükeldus registri allsüsteemideks (lühemalt registrid). Nimetatud kolme tüüpi allsüsteemid moodustavad IS ärivaate jaoks alamvaated s.t ärivaate arhitektuuri (lühidalt äriarhitektuur): Pädevusalade vaade Funktsionaalne vaade Registrite vaade 2.2 PÄDEVUSALADE VAADE 2.2.1 Pädevusalade nimekiri Analüüsitavate pädevusalade nimekiri on järgmine: Andmesisestaja Klienditeenindaja Klient 2.2
• Arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine. • Valideerimine – kas toodetud tarkvarasüsteem on see, mida kasutaja soovis? • Evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele. Tarkvaraprotsessi mudelid Tarkvaraprotsessi mudel - tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. Näited vaatepunktidest: • Tegevusekeskne (activity-centric) vaatepunkt (tegevuste jada), • Andmekeskne (data-centric) vaatepunkt (andmevood), • Rollikeskne (role-centric või agent-centric) vaatepunkt (kes mida teeb), • Tulemikeskne (product-centric) vaatepunkt (mis on iga tegevuse tulem). Plaanipõhine tarkvaraprotsess: kõik tegevused on ette planeeritud ja edu kriteeriumiks on plaani järgmine. Koskmudel on tarkvaraarenduse metoodika, milles arendamise etappe kujutatakse nii, et iga etapp on
2.1.1 Infosüsteemi üldised eesmärgid Antud terviksüsteemiks on raamatukogu infosüsteem, mille eesmärgiks on lihtsustada teaviku laenutamise ja tellimise protsessi. Terviksüsteemi tükeldamise loogika: 8 Kasutatakse kolme dekompositsiooni loogikat: · Organisatsiooniline tükeldus pädevusalade allsüsteemideks · Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks · Andmekeskne tükeldus registri allsüsteemideks Nimetatud kolme tüüpi allsüsteemid moodustavad IS ärivaate jaoks alamvaated s.t äriarhitektuuri: · Pädevusalade vaade · Funktsionaalne vaade · Registrite vaade 2.2 Pädevusalade vaade 2.2.1 Pädevusalade nimekiri Organisatsioonisisesed pädevusalad: · Andmesisestaja · Juhataja · Laenutaja · Pearaamatukoguhoidja · Süsteemihalduri Organisatsiooni välised pädevusalad:
Nende tegevuste organiseerimisega tegelebki tarkvaratehnika. 17. Tarkvaraprotsessi mudel. ● Tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. ○ Mudel on lihtsustatud esitus keerulisest asjast. ● Näited vaatepunktidest: ○ Tegevusekeskne (activitycentric) vaatepunkt: tegevuste jada. Nt BPM. ○ Andmekeskne (datacentric) vaatepunkt: andmevood. Nt andmevoogude diagrammid. ○ Rollikeskne (rolecentric või agentcentric) vaatepunkt: kes mida teeb? ○ Tulemikeskne (productcentric) vaatepunkt: mis on iga tegevuse tulem? Ja kuidas see on sisendiks järgmisele tegevusele? 18. Plaanipõhine vs agiilne tarkvaraprotsess. On olemas kahte liiki tarkvaraprotsesse:
projektorganisatsioon. Terviksüsteemi tükeldamisel kasutatakse kolme erinevat tükeldamist: o Organisatsiooniline tükeldus pädevusala allsüsteemideks. Pädevusala on konkreetse organisatsiooni rolli (juhi) vastutuspiirkond. o Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks. Funktsionaalsed allsüsteemid pakuvad teenuseid pädevusaladele ja kasutavad oma töö läbiviimiseks registritest pärit andmeid. o Andmekeskne tükeldus andmekeskseteks allsüsteemideks ehk andmekogudeks ehk registriteks.Registriks nimetame loogilist andmebaasi, milles hoitakse ühe iseseisvat elutsüklit omava põhiobjekti (näiteks üliõpilane, õppekava, aine jne.) andmeid ning realiseeritakse selle objektiga seotud elementaarsed registreerimise ja päringu teenused Strateegilise analüüsi tulemusel loodavad dokumendid:
· pidada arvestust töötajate ning vahendite üle Terviksüsteemi tükeldamise loogika: Kasutame kolme põhilist tükeldusloogikat · tükeldus pädevusala allsüsteemideks (organisatsiooni toimimise loogika ning kasutajate rollide põhjal) · tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks (reaalse süsteemi põhiliste protsesside ning funktsioonide põhjal) · tükeldus registriallsüsteemideks (andmekeskne reaalse organisatsiooni töös vaja minevate põhiobjektide alusel) Nende kolme tükelduse alusel tekib loodavale infosüsteemile äri ehk toimimise vaade. 2.2 Pädevusalade vaade 2.2.1 Pädevusalade nimekiri Analüüsitavate pädevusalade nimekiri on järgmine: 12 Meelelahutusteenuse pakkuja: · Juhataja · Meelelahutusjuht · Raamatupidaja