Digitaalse info hoidmine CD Ril Optiliste andmekandjate perekond CDROM Compact Disc Read Only Memory CDR Compact Disc Recordable CDRW Compact Disc ReWritable DVDROM CDROMi analoog DVDR, DVD+R DCRi analoog DVDRAM, DVDRW, DVD+RW korduvkirjutatavad DVD, CDRW analoog MO Compact Disc MagnetoOptical Optiliste andmekandjate kasutamine digitaalse info säilitamiseks ja arhiveerimiseks Igapäevaste varukoopiate tegemisel omab tooriku kvaliteet ja salvestamise protsess suurt tähtsust. Tehnoloogia praegusel arenguetapil tuleb lugeda kõige sobivamaks autonoomseks digitaalse info säilitamise meediumik ühekordseks salvestamiseks mõeldud CDRi. DVD mahutab lgikaudu seitse korda rohkem infot kui CD. Rahvusarhiiv ei soovita andmete arhiveerimiseks kasutada DVDsid. Soovitused: 1. SOOVITUS:
Indeksiandmete halb sünkroniseerimine arhiveerimisel; Andmebaaside sünkroniseerimisviga; Vead mobiilseadmete sünkroniseerimisel; Teadmatus ja motivatsioonitus Turvaauk mitte ainult infotehnika kasutajate, vaid ka näiteks koristajate ja väljastpoolt kutsuvate või saadetud töötajate puhul. Juhendamatuse ja järelevalvetuse korral võivad nende tegutsemisega kaasneda ühenduste lahutamine, koristusveega tekitatud kahjustused, dokumentide või andmekandjate äraviskamine, katsed arvutitel mängida jne. Puuduste seas on muuhulgas järgmised: Andmekandjate ja dokumentide puudulik hävitamine kodutöökohas; Sündmuste väär tõlgendamine; Konfidentsiaalsuse kadu peidetud andmeosade kaudu; Andmete kogemata manipuleerimine; Väljasttellimisprojekti negatiivne mõju organisatsiooni personalile; Turvanõuete eiramine Levinumad juhtumid on järgmised: Hooletus üldiste turvameetme suhtes;
Input/Output Sisend/Väljund #1# Sisend/Väljund, tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. ROM Püsimälu #2# Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. RAM Muutmälu #3# Muutmälu ehk operatiivmälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda kiiremini kui HDD pealt. CPU Keskprotsessor
6. Mis on käivitatavad failid ja mis on andmefailid? Kuidas nad on omavahel seotud? 7. Mis on kaust? 8. Milleks kasutatakse kaustasid? 9. Millest tuleks lähtuda kausta nime valimisel? 10. Kas failid nimedega Orav.gif ja ORAV.GIF saavad asuda ühes ja samas kaustas? Põhjenda vastust. 11. Mis on alamkaust? 12. Mis on andmekandja? 13. Ava enda arvuti kaust Minu arvuti ja uuri selles kaustas asuvaid andmekandjaid (kettaid). Kirjuta välja sealolevate andmekandjate nimetused koos tähistega. 14. Mis on juurkaust? 15. Milleks kasutatakse kausta My Documents (Minu dokumendid)? 16. Kuidas kaustast väljuda ehk liikuda üks kaustatase kõrgemale kasutades klaviatuuri? kasutades hiirt? 17. Uuri oma arvutis oleva alamkausta Minu Dokumendid sisu. Ja vasta alltoodud küsimustele. a. Mitu alamkausta on selles kaustas? Mitu lahtist faili on selles kaustas? b. Võta lahti kaust Minu Pildid.Mitu faili on selles alamkaustas?
lugemispea lugemiskirjutuspeaks. Salvestus toimub ruumilise ketta polümeerides valguse mõjul esile kutsutavate keemiliste protsesside abil. Kuna iga hologrammi positsioon nihkmultipleksitud WORMkettal katab paljusid teisi, peab kogu ketta salvestama korraga ilma peatumata, et saavutada maksimaalset mahtu. Inimkeeli kahe laseriga tekitatakse kristalli punkt. Sel juhul on mällu salvestatud andmed. Hiljem taasesitamiseks on vaja see punkt kristallist üles leida. Antud andmekandjate tootjad loodavad tagada turvalise püsimise andmetele rohkem kui 50 aastaks, mis ületab praeguse andmete püsivuse mitmekordselt. Joonisel on kujutatud holograafilise kujutise saamise ja lugemise meetod. Holograafilised mälud baseeruvad suurel hologrammide kandmisel samale materjali tasandile. Selleks, et kujutised ei kattuks, muudetakse iga kujutise salvestamisel muudetakse tugilaine langemise nurka vastavale kihile. Tugikiir enne hologrammile pääsemist läbib kallutus
Kurivara Kurivara on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit kahjustada või kuritarvitada. Kurivara võib arvutisse sattuda küpsiste, allalaetavate failidega või andmekandjatega. Andmekandjate puhul peab olema eriti ettevaatliku kuna ühendades arvutiga ei läbi see samalaadset sisukontrolli kui allalaetavad failid. Liigitus: · Viirus- On programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. · Uss- On iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus
harilikult kiiremini kui tagasikerimise funktsioon VHS mängijal. Kuid mõned tagasikerijad tegid sageli järske pidurdusi, mis aeg-ajalt kahjustasid linti. Eluiga VHS-kassetide eluiga jääb umbes 10-20 aasta vahele. DVD DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Ajalugu 1993. aastal töötati välja kaks optiliste andmekandjate standardit. Üks neist oli Multimedia Compact Disc (MMCD), mida arendasid sellised firmad nagu Philips ja Sony, teist Super Density Disc (SD) toetasid 8 suurt korporatsiooni: Toshiba, Time Warner, Matsushita Electric, Hitachi, Mitsubishi Electric, Pioneer, Thomson ja JVC. Hiljem läksid standardite arendajate jõupingutused IBM-i alluvusse, mis ei tahtnud, et korduks formaatide sõda (sõda VHS-i ja Betamax-i videokassettide vahel 1980. aastatel). Seetõttu lõi Alan E
tarkvarast ilma loata tehtud koopia. Seda võib näha nii kodudes, koolides kui ka ettevõtetes ja riigiasutustes. 5 Millised on tarkvarapiraatluse tuntumad vormid? Tarkvarapiraatluse tuntumad vormid on: · Õppeotstarbelisele või teiste piiratud kasutusega või mittekaubanduslikule tarkvarale kasutusõiguse omandamine kommertskasutuseks · Plaatide kopeerimine installeerimiseks ja levitamiseks · Tarkvara sisaldavate andmekandjate vahetamine kas töökohal või väljaspool seda Tarkvarauuenduste pakkumiste ärakasutamine, omamata seejuures uuendatava versiooni legaalset koopiat · Kasutatakse ühte litsentseeritud koopiat programmi installeerimiseks mitmesse arvutisse 4 Millised on tarkvarapiraatluse negatiivsed mõjud? Tarkvarapiraatluse võib hävitada töökohti. Kasutajad, kes kopeerivad tarkvara töö juures, seavad autorikaitse
Peale seda, kui hakati kasutama kirja, ja muude märgisüsteeme, hakati andmeid salvestama, kandes neid mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Kõige populaarsemaks andmekandjaks, alates trükinduse kasutuselevõtust, sai trükimärkidega kaetud paber, eriti raamatu kujul. Võeti kasutusele erinevaid mehhaanilisi andmekandjad kõige enam muusika, hiljem ka kõne salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks ning seda kõike alates 18. sajandist. Andmekandjate hulk suurenes veel enam märgatavalt 20. sajandil. Keemiliste vahendite abil, nagu näiteks fotograafia ja filmilint, tuli kasutusele ka piltide salvestamine. Magnetilistele ja seejärel optilistele ning elektroonilistele andmekandjatele hakati salvestama andmeid juba sajandi teisel poolel. Ja siin ka näide elektroonilistest andmekandjast välkmälu (flashmälu) (mälukaartides, USB mälupulkades, MP3 mängijates, digikaamerates, mobiiltelefonides jm) MÕISTED:
millega ta assotsiatseerub. Näiteks loodust võib sümboliseerida stiliseeritud puuleht. Mida rohkem sümbol sõnumit edastab, seda parem ta on. Logo on osa firma nähtavast identiteedist. Seda peetakse esmamuljeks. Hea logo on originaalne ja meeldejääv ning võib mõne hetkega tekitada usalduse toote või firma vastu. Ta on igasuguse firma, asutuse või toote jaoks äärmiselt tähtis Logodisain mõjutab kõigi ettevõtte andmekandjate kujundust, olgu selleks visiitkaardid, blanketid, erinev reklaam või kodulehe disain. Logo on aluseks kogu firmastiili kujunduse väljatöötamisele. Tema disain peab olema lihtne, lööv ning meeldejääv ja peab olema kasutatav paljudel erinevatel andmekandjatel. Seepärast on hästi teostatud logo disain väga oluline. Logo võib välja arendada ka firma initsiaalidest või toote nimest. Nõudmised tähtedest kujundatud logole on samad, mis graafilisele logole. Kõik logo osad
ÕPILASE_NIMI Andmekaitse ja varundus 2013 Füüsilise turvalisuse tagamine andmekandjatele Esiteks on vajalik, et füüsilist turvalisust vajavad andmekandjad oleksid eraldatud ruumis või hoones, kuhu sisse- ja väljapääs on turvakontrolli all. Teiseks on vaja seda, et andmekandjad oleksid hästi jahutatud või ehk teisisõnu, ventileeritud, sest soojus soodustab andmekandjate elektroonika ülesütlemist. On ka vajalik pidev elektrivarustus, selle võib katta kas katkematu vooluallikaga(UPS - Uninterrupted Power Supply) või lausa eraldi varugeneraatoriga, mis käivitub, kui peamine võrguvool katkeb. Viimaseks on tähtis ruumi/hoone tulekindlus, et tuli andmekandjatele ligi ei pääseks enne tuletõrje saabumist. Samuti tuleks meeles pidada muid loodusjõude, näiteks võib tuua tugevad tuuletormid, välk, üleujutused ning mõningates kohtades ka maavärinad
Näiteks flopile kõrvetatud informatsiooni kättesaamine on juba kujunenud probleemiks- õnneks on siiski veel võimalik leida töötavaid seadmeid, mille abil sisu kätte saada, nii et võib väita, et on viimane aeg taolise olukorra päästmiseks. Kui nüüd mõelda, et mitte just väga palju aastaid tagasi oli antud andmekandja lausa igapäevases kasutamises, siis peaks see häirekella peas helisema lööma küll- tehniliste lahenduste areng on üha kiirenev, seega tuleb teistegi andmekandjate puhul taoline probleem päevakorrale ja selleks tuleb olla valmis õigel ajal. Ka dokumendi sisu salvestamise keel ehk failivorming, võrreldes flopiga sama perioodi, on olulisel määral muutunud. Algelised tekstitöötlusprogrammid on asendunud uute ja funktsionaalsematega, lipulaevana tüürib sellel merel Microsoft Word, kuid mida toob tulevik? Lähiaastatel vast Wordi turult kadumist küll pole karta,
süsinikdioksiid-tulekustutid (tuleklass B). Tulekustuti toime saavutatakse hapniku väljatõrjumise teel, seepärast tuleb nende kasutamisel kitsastes, halvasti õhutatud ruumides olla ettevaatlik. Pulberkustuteid, mis vastavad tuleklassidele A (tahked ained), B (põlevad vedelikud) ja C (gaasid), ei tohiks kasutada elektriliste ja elektrooniliste seadmete kustutamiseks, kuna kustutuse tagajärjel tekkinud kahjud on reeglina ülemäära suured. Seetõttu on soovitatav serveriruumide, andmekandjate arhiivide, tehnilise infrastruktuuri ruumide ja arvutuskeskuste vahetusse lähedusse mitte paigutada pulberkustuteid, vaid eranditult selleks sobivaid gaasikustuteid. Ainult nii on võimalik ära hoida seda, et põlengu tõttu tekkinud ärevushoos ei kasutataks ekslikult pulberkustutit. Tulekustuteid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada. Tulekustutid peavad olema paigutatud nii, et neid oleks põlengu korral kerge kätte saada. Töötajad peaksid endale
mis võimaldab tõlkida paberdokumente, PDF-faile ning pildistatud dokumente redigreeritavasse vormingusse. Kuidas toimub dokumentide hävitamine? Dokumendid hävitatakse hüdropurustajas, paberhundis. Avalikud asutused saavad dokumente hävitada vaid avaliku arhiivi loal ja hävitamine tuleb dokumenteerida. Reeglina kehtib nõue, et hävitatud dokumentidest jäetakse tõendusena alles teatav osa metaandmeid. Digitaaldokumentide hävitamist teostatakse kustutamise või andmekandjate purustamise teel. Mis on blankett? Blankett on dokumendi näidis tühjade väljadega. Et dokumendil allkirjast oleks võimalik välja lugeda allkirjastaja nime alati, selleks on dokumendil... ... Millised on dokumendi lisarekvisiidid? · asutuse sümbol (logo) · asutuse registrikood · väljaandmise koht · menetlemise korda või juurdepääsu reguleeriv märge · adressaat · indeks · dokumendiliigi nimetus · kinnitusmärge · pöördumine
õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest; ◦ andmete konfidentsiaalsuse osas – volitamata töötlemise eest. Isikuandmete töötleja on isikuandmete töötlemisel kohustatud: - vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; - ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; - ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; - tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
Maksimum bitrate rid 48.0 Mbit/s 30.24 Mbit/s Video 40.0 Mbit/s 29.4 Mbit/s Nõutav video koodek H.264/MPEG-4 AVC/VC-1/MPEG-2 Eespool oli juttu mahtuvuste erinevustest: 4 Kõrvalolevast tabelist on näha, et järgmise Mahtuvus generatsiooni andmekandjate mahtuvuse HD võistluse on kindlalt võitnud Blu-ray. HD Blu-ray DVD DVD ei küüni mitte ligilähedalegi. ROM Single layer 23.3 / 25GB 15GB ROM Dual layer 46.6 / 50GB 30GB RW Single layer 23.3 / 25 / 27GB -
unusta, et näiteks nimed aivar ja Aivar loetakse ühesugusteks). See-eest võivad samanimelised failid asuda kahes erinevas kaustas. Erinevates kaustades võivad asuda ka ühe ja sama faili täpsed koopiad. 16. Kuidas tähistatakse andmekandjaid (kettaid)? Too näiteid. Andmekandjaid (kettaid) tähistatakse tähestiku esimeste tähtede ja kooloni abil. Näiteks A: on disketiseadme tähis, C: on esimese kõvaketta tähis. Kui arvutis on mitu kõvaketast, siis tähistatakse neid C:, D: jne. Andmekandjate nimekirjas järgneb pärast kõvaketast C: tavaliselt CDlugeja. Enamikul arvutitest tähistatakse seda tähega D:. 17. Mis osadest koosneb faili täielik nimi? Faili täielik nimi koosneb ketta tähisest, millele ta salvestatud on, kaustade nimede teest (juurkaustast kuni kaustani, milles fail asub), faili nimest ja nimelaiendist. 18. Milleks kasutatakse programmi Windows Explorer? Kuidas seda käivitada? Ikooni My Documents või My Computer abil failistruktuuri sisenedes käivitub
VIIRUSTEST HOIDUMINE Arvutiviirused on oma laastamistööd teinud juba sellest ajast, kui esimesed arvutid loodi. Enamast kasutab arvutiviirus arvutisse tungimiseks inimese enda "abi", peitudes näiteks flopil mõne faili küljes ning kopeerides end sobival hetkel kõvakettale. Seega on suuremates süsteemides viirusetõrje programmide olemasolust sõltumatult vaja väga täpselt paika panna, kuidas toimub väljastpoolt tulevate andmekandjate kasutamine. Kui olete kindel, et te oma sõbralt või ärikliendilt saadud flopil või CDl viirust arvutisse ei too, ei tähenda see veel, et seda ei tee näiteks teie (või teie ülemuse) lapsed, kes teie teadmata (töö)arvutile ligi pääsevad. Lapsed on hoolsateks viiruselevitajateks seetõttu, et neile meeldib sõpradega arvutimänge vahetada enamasti aga pärinevad need turult, mistõttu võivad vägagi suure tõenäosusega ka arvutiviirusi sisaldada
komponentkõlarit. Projekti käigus töö autor lisas tegemiste nimekirja veel bassikõlari, võimendi, kondensaatori ja uue aku. 3 1. Autoraadio Autoraadio on autos kasutatav raadio- ja audioseade. Algselt oli autoraadio ainult raadiovastuvõtja. Järk-järgult on lisandunud mitut liiki programmiallikaid (kassetimängija, CD-mängija) ja sisendeid väliste andmekandjate (MP-3, USB, mälukaart) ühendamiseks. Autor valis oma sõidukisse Alpine UTE-80B raadio, millel on AUX ja USB 2.0 pesad. Autor valis antud makki, sest sellel oli meeldiv disain, USB ja AUX sisendid ning hea hinna pärast. Samuti on raadiol kuulus Alpine väljatöötatud Bass engine tarkvara, mis teeb klubimuusika kuulamise kordades nauditavamaks. 4 2. Helivõimendi
piirangu dokumendi koostaja kui seda ei ole määratletud kehtivas dokumentide loetelus. 2.9.2 Dokumentide väljasaatmine Asutusest saadetakse dokumendid välja: elektrooniliselt e-posti teel; faksiga, postiga; - käsipostiga; ja isiklikult edastades. 2.9.3 Dokumentide säilitamine Asjaajamisaasta vältel kogutud dokumendid süstematiseeritakse dokumentide loetelu alusel sarjadesse ja neid hoitakse asjaajamisaasta lõpuni toimikutes. XXX dokumentide loetelu ja andmekandjate loetelu vaadatakse üle kord aastas enne uue asjaajamisaasta algust ja kinnitatakse juhatuse otsusega. Dokumentide säilitustähtaja kehtestamisel lähtutakse lisaks seadustes ja teistes õigusaktides kindlaksmääratud säilitustähtajast. Uus dokumentide loetelu kehtestatakse, kui asutuse struktuuris või ülesannetes toimuvad ulatuslikud muudatused, mille tagajärjel muutuvad asjaajamiskord ja dokumentide koosseis, samuti asutuse kogu asjaajamise ümberstruktureerimisel.
stiihilistelohtudel toimimist võimaldavateturvaaukude sulgemiseks või kahandamiseks Jagunevad: · Kord (süstemaatilisus) · Turvateadlikkus · Töötingimused · Ennetav kontroll Tugevdusmeetmed: kord Näited: · Sisekorra eeskirjad · Täpsed ametijuhendid · Standardite järgimine · Infrastruktuuri ja töövahendite regulaarne hooldus · Kindlaksmääratud hankeprotseduurid · Töövahendite dokumenteerimine · Andmekandjate ja kaabeldus märgistus · Versioonihaldus · Ressursivarude käigushoid · Üldine turvapoliitika, turvaplaan, turvajuhendid Tugevdusmeetmed: töötingimused · Mikrokliima (temperatuur, õhuniiskus, õhu puhastus) · Töökoha ergonoomiline ehitus ja kujundus · Asutuse sotsiaalne kliima, positiivsed inimsuhted · Objektiivne edutamis- ja ergutuspoliitika Tugevdusmeetmed: ennetav kontroll
informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just
Andmekandjad Aivar Luist Andmekandja · Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid · Magnetilised andmekandjaid · Optilised andmekandjaid · Elektroonilised andmekandjaid Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas Kõvaketas e. HDD Disk e
1950. aastal valmis esimene kõvaketas USA mereväe tellimusel, selle valmistas Engineering Research Associates of Minneapolis ning see seade suutis mahutada ühe gigabiti andmeid. Alles 6 aastat hiljem, 1956. aastal tuli IBM välja kõvakettaga, mis suutis mahutada 5 MB andmeid, kuid oli kordi odavam ja kergemini kättesaadav kui see andmekandja, mis oli valmistatud USA mereväele. 1973. aastal laskis IBM välja kõvaketta, mida peetakse tänapäeva andmekandjate isaks. Konkreetse kõvaketta puhul kasutati sama tehnoloogiat, mis on laialt levinud tänapäeva kõvaketastes. Mudeli nimi oli 3340 ja hüüdnimeks ,,Winchester". Sellest seadmest väljastati kolm versiooni: kaks 30 MB mudelit ja üks 70 MB mudel. 1980. aastal valmistas Seagate kõvaketta kodukasutuseks. Selle hind pole küll teada, kuid kindlasti ei saanud seda endale lubada iga pere. Kõvaketta maht oli 5 MB. Võrdluseks: sel
hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Võib juhtuda, et muutmällu on vaja kirjutada rohkem andmeid kui sinna mahub. Sellisel juhul luuakse ülekattestruktuurid. 2.3 I/O alamsüsteemi haldamine Toimub andmevahetus välisseadmetega (igasugu salvestusseadmed, printerid, kuvarid). Lühendiga I/O (inglise keeles Input/Output ehk Sisend/Väljund) tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. 2.4 Arvutivõrkude tugi Arvutivõrk on süsteem mis koosneb mitmest arvutist, milles on arvutisd telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil. 2.5 Arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine Kaasaegsetes arvutites on põhiline kasutatav opsüsteem Windows 10. Sellega omakorda on kaasnenud turvalisuse ohud. Täpsemalt on Windows 10 sisse ehitatud
diskettidel ehk flopiketastel. Viimased olid personaalarvutite algusaegadel peamisteks vahenditeks informatsiooni ja programmide vahetamisel. Osad viirused levisid nakatades andmekandjal olevaid programme ning teised paigaldasid end ketta alglaadesektorisse, et aktiveerimine toimuks arvuti vahendilt käivitamisel automaatselt. Kasutati ära tolle aja arvutite omadust käivitumisel diskette lugeda. Kuni selliste andmekandjate kasutusaja lõpuni olid alglaadesektorit kasutavad pahavaralised failid kõige tavapärasemad ning edukamad teiste masinate nakatamisel. Traditsioonilised arvutiviirused tekkisid 1980. aastatel tänu personaalarvutite, BBS-i (hiljem FidoNet) ja modemite populaarsuse kasvule. Bulletin board-il (BBS) põhinenud tarkvara jagamine aitas otseselt kaasa trooja hobuste levikule ning viiruseid hakati kirjutama enam kasutatavate programmide jaoks. Makroviirused muutusid tavalisteks 1990
sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. · Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteks voolukatkestus), siis kaob programmi või arvuti sulgemisel kogu töö, mis on tehtud pärast viimast salvestamist. 6. Andmekandjad ja nende lugejad · Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses
reklaambännereid, linke jne 10 programmide allalaadimisel tuleb veenduda nii allalaadimisteenust pakkuva lehekülje kui ka programmi enda turvalisuses enne uue programmi installeerimist arvutisse oleks mõistlik kontrollida failid viirusetõrjeprogrammiga üle mitte avada e-kirjadega kaasasolevaid manuseid eelnevalt veendumata, millega tegu väliste andmekandjate puhul need eelnevalt Image 4viirusetõrjeprogrammiga üle kontrollida Image 4 11 Kokkuvõte Tänapäeval on arvuti turvalisuse tagamine suuresti kasutaja teha. Kasutajast sõltub see, milline info pääseb arvutisse ja sealt välja. Kasutaja otsustada on millisele lingile ta vajutab või millise e-kirja manuse avab. Seega pean ma väga oluliseks, et koolides ja
internetis liikudes tuleks vältida kahtlase sisuga lehekülgi, reklaambännereid, linke jne programmide allalaadimisel tuleb veenduda nii allalaadimisteenust pakkuva lehekülje kui ka programmi enda turvalisuses enne uue programmi installeerimist arvutisse oleks mõistlik kontrollida failid viirusetõrjeprogrammiga üle 10 mitte avada e-kirjadega kaasasolevaid manuseid eelnevalt veendumata, millega tegu väliste andmekandjate puhul need eelnevalt viirusetõrjeprogrammiga üle kontrollida 11 Kokkuvõte Tänapäeval on arvuti turvalisuse tagamine suuresti kasutaja teha. Kasutajast sõltub see, milline info pääseb arvutisse ja sealt välja. Kasutaja otsustada on millisele lingile ta vajutab või millise e-kirja manuse avab. Seega pean ma väga oluliseks, et koolides ja asutustes, kus on kokkupuuteid arvutiga,
pakkuda üle võrgu ligipääsu failidele, printeritele ja teistele seadmetele. Sarnaselt NFSle võimaldab see kasutada võrgus asuvaid faile samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. SMB on kõige paremini tuntud kui "Microsoft Windows Network", kuna sellel põhineb Windowsi arvutite üle võrgu failivahetus. Sellele on ka avatud lähtekoodiga implementatsioon nimega Samba. 1.10. ISO9660 ISO9660 on ISO poolt standardiseeritud optiliste andmekandjate jaoks mõeldud failisüsteem. Selle eesmärk on muuhulgas tagada tugi võimalikult laial valikul operatsioonisüsteemidel. ISO9660 kasutab väga lihtsaid failiattribuute ning ei toeta ligipääsuõiguste määramist. Standardi järgi on failinimedele väga ranged piirangud ametlikult on lubatud ainult suured tähed, numbrid, alakriipsud ja punkt, kusjuures tühikud ei ole lubatud ja punkt ei tohi paikneda failinime alguses ega lõpus. Piiratud on ka failisuurused
kasutuses. 1950. aastal valmis esimene kõvaketas USA mereväe tellimusel. Selle valmistajaks oli Engineering Research Associates of Minneapolis . See seade suutis mahutada ühe Gbiti andmeid. Alles 6 aastat hiljem, 1956. tuli välja IBM kõvakettaga mis suutis mahutada viis MB andmeid, kuid samas oli kordades odavam ja kergesti kättesaadavam kui andmekandja, mis valmistati USA mereväele. 1973. aasta lasi IBM välja kõvaketta, mida peetakse tänapäeva andmekandjate isaks. Konkreetse isendi puhul kasutati sama tehnoloogiat mis on laialt levinud tänapäeva kõvaketastesse. Mudeli nimi oli 3340 ja hüüdnimeks ,,Winchester". Selles seadmest väljastati kolm versiooni: kaks 30MB mudelit ja üks 70MB mudel. 1980. aasta valmistas Seagate kõvaketta kodukasutusse. Selle hind pole küll teada kuid kindlasti ei saanud seda lubada endale igapere nagu tänapäeval. Kõvaketta mahuks oli 5MB.
Võtab palju aega, subjektiga räägitakse mitu korda. Läbiviimine: Individuaalintervjuuna kõige levinum Paariintervjuuna rühmaintervjuu alavorm, näit. kasvatusteadustes lapse ja vanema koosintervjueerimine Rühmaintervjuuna kui uuritakse rühmade kultuure, vt fookusgrupp 10. Dokumentide analüüs Andmete kogumine mõtestatult. On nii andmekogumise kui ka andmeanalüüsimeetod. Eesmärgiks võib olla väga erinevate kättesaadavate dokumentide/andmekandjate analüüs (õpilastööd, kirjad, käsikirjad, tööplaanid, protokollid, joonised/joonistused, fotod, helisalvestused, videolindid, arvutikettad jmt). Andmestik: Autobiograafiad - elulood: objektiivsed, subjektiivsed, narratiivid Päevikud suur tõlgendamisvabadus Kirjad Mälestused Ametlikud dokumendid riigi, firmade, organisatsioonide kõik dokumendid, enamasti autentsed ja tähenduslikud. Usutavusega kahtlasem: kallutatus kasulikkuse suunas...
Maksumust vähendab ka sõrmiste ning indikaatorite minimaalne arv (või täielik puudumine), nii et printeri juhtimist ja seadistamist tuleb teostada arvutimonitori ekraanilt. Printeriliides peab seetõttu olema kahesuunaline. Paberi formaat (laius) Iga printerimudel on ette nähtud ühe kindla maksimaalse paberiformaadi kasutamiseks. Paberiformaat võib vastata Euroopa (A4, A3 jne.) või Ameerika (legal, letter jne.) standardile, sama kehtib ka muude andmekandjate, sealhulgas ümbrike kohta (Euroopa DL 220x110 mm, C5 229x162 mm, rahvusvaheline B5 250x176 mm, USA kommertsionaalne COM10 211x105 mm, Monarch 191x98 mm jt.). Paberiformaat A4+ on ekvivalentne USA legal formaadiga. Tegelikult määrab andmekandja formaadi maksimaalselt võimalik prindilaius. Lühikese võlliga maatriksprinteritel on selleks harilikult 257 mm, pika võlliga printeritel 420 mm (võimaldab A3- formaadi põikiasetust). Prinditiheduse 10 cpi korral vastab see
kordamööda täidetakse mitut programmi. Kui üks programm täidab sisend-väljund operatsiooni siis protsessor ei oota nagu see oli üheprogrammilises reziimis vaid täidab teist programmi. Seejuures iga programm laaditakse talle eraldatud mälu osasse. AS-Käitusreziim, mis tagab kahe või enama programmi vaheldatud täitmise üheainsa protsessoriga. Suvaline ligipääs ja failisüsteemid Pidev jadapöördusega andmmekandjate vahetamine viis lõpuks suvapöördus andmekandjate kasutamiseni. Tekkisid failisüsteemid ja struktuurid. Failisüsteemid: FAT 12 16 32 NTFS-Mikisoft EXT 2-Linux RAISER-Linux 3-nda põlvkonna arvutid (1965-1980) Tehnilises baasis toimus üleminek transistoridelt integraalskeemile. Luuakse programmiliselt ühtsed arvuti süsteemid. Esimene ühtsussüsteemiga arvutid olid IBM/360 seeria arvutid. Timesharing systems (1970-tänapäev) Loogiliseks järjeks multiprogrammsüsteemidele oli ajajaotus süsteemide tekkimine.
mõeldud ja kes võivad seda valesti tõlgendada. Arhivaali võib hävitada järgmistel juhtudel: · Säilitustähtaja möödumisel- asjaajamises ja arhiivihoidlas säilitustähtaja ületanud arhivaalid tuleb hävitada kohe peale säilitustähtaja lõppu · Teabekandja kõlbmatuks muutumisel- eelnevalt tuleb teave üle kanda teisele teabekandjale. Arhivaalide hävitamise korraldamise õiguspärasuse eest vastutab arhivaali omanik või valdaja. Asjaajamise korras määratakse andmekandjate nõuetekohade hävitamise eest vastutab ametiisik. Dokumendisarja haldaja ja arhiivitöö eest vastutav isik viivad läbi säilitustähtaja ületanud dokumentide väärtuse hindamise. Hindamisel lähtutakse arhivaalide -kasutatavust -tõestus- ja informatsioonilisest väärtusest -ajaloolisest ja kultuuriväärtusest -seisukorrast ja korrastatusest -dokumendi säilitustähtajast. Kuigi hindamine on subjektiivne tegevus, peavad hindamiskriteeriumid olema formaliseeritud.
Piirangud on arvamuste levitamiseks kasutatavate vahendite leviku piiramine, sealhulgas konfiskeerimine ja hävitamine, näiteks filmide avalikustamise keeld. Harju Maakohus tegi 12.mai 2008 otsuse, millega kohustas lõpetama mängufilmi ,,Magnus" avaldamise/levitamise Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides ja mujal, samuti mängufilmi ,,Magnus" levitamise kõikvõimalikes muudes taasesitamist võimaldavates vormides, sealhulgas DVD-l, veebilehekülgedel ja muude andmekandjate kaudu nii Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides kui mujal seitsme aasta jooksul kohtuotsuse tegemisest. Märtsis 2007.a Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt sai hagejale 2006.a oktoobris teatavaks, et kostja (stsenaristi ja rezissöör) eestvedamisel, on lähiajal valmimas mängufilm, mille stsenaarium põhineb hageja ja tema perekonna eraelus juhtunud tragöödial. Filmi stsenaristi ja rezissööri väitel oli toodetud mängufilm, mille stsenaarium on nende endi
(sound pressure) ühikutes ja mis ulatub 60-70 akustilise detsibellini dB(A). Vahel lisatakse mürataseme iseloomustamiseks ka heli võimsus (sound power), mille tüüpiline väärtus on 4-6 belli. 8. Paberiformaat Iga printerimudel on ette nähtud ühe kindla maksimaalse paberiformaadi kasutamiseks. Paberiformaat võib vastata Euroopa (A4, A3 jne.) või Ameerika (legal, letter jne.) standardile, sama kehtib ka muude andmekandjate, sealhulgas ümbrike kohta (Euroopa DL 220x110 mm, C5 229x162 mm, rahvusvaheline B5 250x176 mm, USA kommertsionaalne COM10 211x105 mm, Monarch 191x98 mm jt.). Paberiformaat A4+ on ekvivalentne USA legal –formaadiga. Tegelikult määrab andmekandja formaadi maksimaalselt võimalik prindilaius. Lühikese võlliga maatriksprinteritel on selleks harilikult 257 mm, pika võlliga printeritel 420 mm (võimaldab A3- formaadi põikiasetust). Prinditiheduse 10 cpi korral vastab see kas 80-le või
pakkuda üle võrgu ligipääsu failidele, printeritele ja teistele seadmetele. Sarnaselt NFSle võimaldab see kasutada võrgus asuvaid faile samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. SMB on kõige paremini tuntud kui “Microsoft Windows Network”, kuna sellel põhineb Windowsi arvutite üle võrgu failivahetus. Sellele on ka avatud lähtekoodiga implementatsioon nimega Samba. ISO9660 ISO9660 on ISO poolt standardiseeritud optiliste andmekandjate jaoks mõeldud failisüsteem. Selle eesmärk on muuhulgas tagada tugi võimalikult laial valikul operatsioonisüsteemidel. ISO9660 kasutab väga lihtsaid failiattribuute ning ei toeta ligipääsuõiguste määramist. Standardi järgi on failinimedele väga ranged piirangud – ametlikult on lubatud ainult suured tähed, numbrid, alakriipsud ja punkt, kusjuures tühikud ei ole lubatud ja punkt ei tohi paikneda failinime alguses ega lõpus
Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, 31 mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll. Isikuandmete töötleja Isikuandmete töötleja on füüsiline või juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. Töötleja on kohustatud kindlaks määrama: 1) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 2) töödeldavate isikuandmete koosseisu;
kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed kantakse töötamise registrisse 2014. aasta 1. juuli seisuga. §168,6 13. Mis on maksusaladus? Maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsuses, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistussuhte lõppemisega. §26 (1) 14. Millised andmed on avalikud ja kellele võib maksuhaldur neid avaldada? Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele:
edenda-miseks, hindamine dokumendi elukäigu alguses, digiarhivaalide üleandmise tähtaeg arhiivi, arhiivin-duse efektiivsuse tõstmine, rahvusarhiivi nõustamis- ja kontrollifunktsioonide ülevaatamine ning juurdepääsutingimuste korrastamine. Arhiiviasutuse klassikalised funktsioonid: KOGUMINE, SÄILITAMINE, JUURDEPÄÄSu võimaldamine. Üleandmise tähtaeg. Hetkel 20 aastat, mis pole sobiv digitaaldokumentide jaoks - liialt suured riskid kultuuripärandi hävimiseks, sest: andmekandjate ja riistvara vananemine, vormingute ja tarkvara muutumine ja vananemine, IT-süsteemide väljavahetamine, nõue kõrgendatud kompetentsiks ja suutlikuseks asutustes (raha). Eesti avalik sektor = 2800 asutust, kes kooskõlastavad Rahvusarhiiviga dokumentide loetelusid; taotlevad dokumentide hävitamist (hindamine) on arhiivijärelevalve subjektideks. Fakt: umb 850 asutuses tekib arhiiviväärtusega dokumente (ehk kultuuripärandit), so vähem kui 1/3 asutustest. Uues seaduses muudatused:
(1) Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud tingimusel. […] Maksukorralduse seadus § 26. Maksusaladuse kaitse (1) Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus 1
rakendamise võimaluses. Kõrvaloleval pildil on toodud H-silla põhimõtteskeem lülitite näitel. Kui selles skeemis sulgeda kaks diagonaalis asetsevat lülitit, hakkab mootor tööle. Mootori pöörlemissuund sõltub aga sellest, kummas diagonaalis lülitid suletakse. Reaalses H-sillas on lülitite asemel muidugi transistorid, mis on valitud vastavalt mootori voolule ja pingele. Tööstuses kasutamine: 1) Käitlus- ja montaažiliinid. 2) Optiliste andmekandjate (CD, DVD)tootmine. 3) Elektroonikaseadmete tootmine. 4) Pooljuhtelementide tootmine. 5) Mõõte- ja katsemasinad. 6) Tööriistade tootmine ja metallide töötlus. 7) Pakendusmasinad. 8) Tekstiili tootmine. 9) Sünteetiliste materjalide tootmine. 10) Mähkimismasinad 80. Mis on andur? Andur - seadis, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse ( rõhu, kiiruse vms.) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda
peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. 13. Mis on maksusaladus? Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. 14. Millised andmed on avalikud ja kellele võib maksuhaldur neid avaldada?
eraldustoimingud olema rangelt kontrollitud ning nendega seotud otsuseid tuleb dokumenteerida. Dokumentide hävitamine Dokumentide hävitamine on kriitiline toiming, sest see on pöördumatu. Seetõttu saavad avalikud asutused dokumente hävitada vaid avaliku arhiivi loal ja hävitamine tuleb dokumenteerida. Reeglina kehtib nõue, et hävitatud dokumentidest jäetakse tõendusena alles teatav osa metaandmeid. Digitaaldokumentide hävitamist teostatakse kustutamise või andmekandjate purustamise teel, kuid protseduurireeglid, kontrollimehhanismid ja dokumenteerimise vajadus kehtivad samaväärselt paberdokumentide hävitamisega. Dokumendisüsteemi ülesanne on tagada dokumentide täielik ja pöördumatu kustutamine ning piisava dokumentatsiooni loomine ja säilitamine.
Varundusmeetodi valimisel on võimalusi palju, ühtne ja odav variant on kasutada va- rundatava(te) kataloogi(de) sisu mõne arhi- veerimisprogrammiga kokkupakkimist vajadusel krüpteerimist ja talletamist kas sama arvuti teisele kõvakettale vöi mõnda teise arvutisse. Selle meetodi puuduseks on et mõnikord puudutavad ohud (nt. vargus) server,st suuremat hulka arvuteid, ning koos alq- fa Iidega lahkub sellisel juhul ka varukoopia Alternatiiviks on erinevate varundusseadmete ja andmekandjate kasutamine. Nendeks on erinevatel aegadel olnud magnetlint/striimeriImt magnetoptiline salvestus ja paljud muud vahendid. Suuremat osa neist saab kasutada ka tanapaeval. Varukoopiate tegemise sagedus sõltub asutuse töö intensiivsusest. Enamasti peetakse sobivaks varundamist kord nädalas, kuid suurema firma puhul võib kõne alla tulla ka iga päev toimuv varundamine. Varukoopiate puhul peaks silmas pidama, et neile kehtivad samad konfidentsiaalsus- nõuded kui
Kaitse juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise ja/või kättesaadavuse takistamise eest. Tagatud peab olema: Andmete konfidentsiaalsus: Kaitse volitamata töötlemise eest. 100 5.05.2016 Töötleja kohustused Vältida kõrvaliste isikute ligipääsu kasutatavatele seadmetele. Ära hoida omavoliline lugemine, kopeerimine, muutmine. Ära hoida andmekandjate omavoliline teisaldamine. Töötleja kohustused Tagada logide olemasolu. Tagada, et kasutajal oleks ligipääs ainult lubatud andmetele ja lubatud töötlemiseks. Tagada, et oleks andmed edastamise kohta. Töötleja kohustused Tagada, et edastamisel ja andmekandja transportimisel ei toimuks omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist. 101 5
abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel, või välisteenistujaga või pikaajalises lähetuses Eesti Vabariigi välisesinduses töötava haldusteenistujaga kaasas olev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel. 13. Mis on maksusaladus? Maksukohustuslase kõik andmekandjas (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid), teave andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladus, mida maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. (MKS § 26 lg 1) 14. Millised andmed on avalikud ja kellele võib maksuhaldur neid avaldada?
tegemisel. Vananenud juhis. Seadused muutunud vahepeal. Käsitleb digitaalset dokumendihaldust minimaalselt. Juhist saab kasutada ühe asutuse, struktuuriüksuse või asutustegrupi asjaajamise ja arhiivitöö iseseisva teemana auditeerimisel. Digitaalse info hävitamine Digitaalandmete hävitamise üldine soovituslik juhendmaterjal. Juhend käsitleb digitaalandmete turvalist hävitamist mitmesuguste andmekandjate ning andmetalletusviiside korral. Käsitletavad teemad: Andmete kustutamine andmekandjalt; Salvestise kustutamine magnetandmekandjalt; Andmekandja füüsiline hävitamine; Juhised andmete hävitamiseks peamiste andmekandjatüüpide puhul Riigikantselei ja MKM- i juhised Alates 1. jaanuarist 2012 annab dokumendihalduse alaseid juhiseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kuni juhiste valmimiseni järgitakse Riigikantselei juhiseid.
See tähendab tegelikkuses seda, et loogilist informatsiooni on võimalik esitada matemaatiliselt. Seejuures on vaja mõista, et loogiline 0 on ka info. 1 bitt kõige väiksem infoühik, kahendarvukoht. Biti olekud on 0 või 1. 1 bit (b) 1 byte (B) = 8 bits 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes 1 Megabyte (M / MB) = 2^20 bytes = 1,048,576 bytes 1 Gigabyte (G / GB) = 2^30 bytes = 1,073,741,824 bytes 1 Terabyte (T / TB) = 2^40 bytes = 1,099,511,627,776 bytes 1.1.3.3 Salvestiste ja andmekandjate põhitüübid: sisemine kõvaketas, väline kõvaketas, võrgudraiv, CD, DVD, USB-välkmälu, mälukaart, võrgusalvesti. Kõvaketas - (hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena
annaabi.ee 
