kõige enam muusika, hiljem ka kõne salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks ning seda kõike alates 18. sajandist. Andmekandjate hulk suurenes veel enam märgatavalt 20. sajandil. Keemiliste vahendite abil, nagu näiteks fotograafia ja filmilint, tuli kasutusele ka piltide salvestamine. Magnetilistele ja seejärel optilistele ning elektroonilistele andmekandjatele hakati salvestama andmeid juba sajandi teisel poolel. Ja siin ka näide elektroonilistest andmekandjast välkmälu (flashmälu) (mälukaartides, USB mälupulkades, MP3 mängijates, digikaamerates, mobiiltelefonides jm) MÕISTED: Mälukaart välkmäluseade (Flash memory), milles saab hoida digitaalseid andmeid. Mälupulk välkmälul põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USBpordi kaudu. (Mälupulki kasutatakse samal otstarbel nagu varem kasutati diskette, kuid nad on kiiremad ja võtavad rohkem võimsust. Nad on palju väiksemad kui disketid ja samuti kergemad, kaaludes alla 30 g
"alatine". See tähendab, et asutus kavatseb neid dokumente alles hoida oma tegevuse lõpuni. Kui avalik arhiiv hindamise käigus leiab, et mõned dokumendid võivad huvi pakkuda ka aastasadade pärast, antakse neile nn arhiiviväärtus. See tähendab, et neid dokumente ei tohi mitte kunagi hävitada. Säilitamise eesmärk on tagada, et dokumendid on füüsiliselt kasutatavad ja nende sisu loetav nii kaua kui dokumenti vajatakse. Dokumentide säilimine sõltub tugevalt dokumendi tüübist ja andmekandjast. Paberdokumentide kõige hullemateks vaenlasteks on liigniiskus, liiga kõrge või madal temperatuur, tolm, otsene päikesevalgus. Lühema säilitustähtajaga paberdokumendid ei vaja eriliste säilitustingimuste loomist. Digitaaldokumentide säilimisel esineb rohkem riske kui paberdokumentide puhul. Olulisteks säilimise mõjuriteks on nende puhul ka magnetvälja tase, vibratsioon jpm. Digitaaldokumendid vajavad kõikidel juhtudel algusest peale aktiivseid säilitusmeetmeid.
· klaviatuur (lisamaterjal); · kuvar (lisamaterjal); · arvuti hiir (lisamaterjal); · printer (lisamaterjal); · skanner (lisamaterjal); · projektor (lisamaterjal); · mikrofon (lisamaterjal); · kõlarid (lisamaterjal); · veebikaamera. · kõrvaklapid. Arvutimaailma andmekandjad ja selle mõõtühikud Andmekandja on vahend, millel on info. Sõltuvalt andmekandjast uusi andmeid saab juurde salvestada, vana info ära kustutada, vajalikud failid taaskasutada. Tänapäeval siia kuuluvad: · erinevad mälu liigid (püsi, operatiiv, muut); · plaadid (CD, DVD, Blu-ray); · kaardid (mobiiltelefoni või kaamera mälukaart); · mälupulk. Enamikutel andmekandjatel on peal kirjutatud numbrid mõõtühikutega, mis näitavad kui palju infot saame nendele salvestada
Kui avalik arhiiv hindamise käigus leiab, et mõned dokumendid võivad huvi pakkuda ka aastasadade pärast, antakse neile dokumentidele nn arhiiviväärtus ja neid dokumente ei tohi kunagi hävitada. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KASUTAMINE Dokumentide säilitamise eesmärk on tagada, et dokumendid on füüsiliselt kasutatavad ja nende sisu loetav nii kaua kui dokumenti vajatakse Dokumentide säilitamine sõltub dokumendi tüübist ja andmekandjast Paberdokumentide kõige suuremad vaenlased on: liigniiskus, liiga kõrge või liiga madal temperatuur, tolm, otsene päikesevalgus. Digitaaldokumentide säilimise olulisteks mõjuriteks on magnetvälja tase, vibratsioon Dokumentide säilimiseks seatakse sisse spetsiaalne arhiiviruum, kuhu koondatakse pikema säilitustähtajaga dokumendid, mida vahetus asjaajamises enam tihti ei vajata.
tähiseid. Liigitusskeem kehtestatakse dokumentide loetelus. Liigitusskeemi tasandid: funktsiooni tasand ja sarja tasand. Funktsioonipõhiline liigitamine! Dokumentide loetelu on dokumendihalduse alusdokument, mille abil saab planeerida ja ohjata dokumendi tervet elukäiku. Dokumentide loetelu-rühmitamine sarnaste tunnuste põhjal. Loetelu peab sisaldama kõik asutuse funktsioonid ja nende täitmise käigus tekkivad dokumendisarjad sõltumata andmekandjast. Dokumendi loetelu on vajalik. *süstematiseerimiseks sarjadesse, *dokumentide indekseerimiseks, *ülesleidmiseks, * säilitustähtaegade määramiseks 12 Dokumendisüsteem on infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendisüsteemi tegurid kasutajad, dokumendid, toimingud, keskkond. 13 Asjajamiskord , kehtestamine, asutuse siseandmete avalikustamine, kohustuslikud
funktsioonide järgi - otstarbekam. Asjaajamise üleandmise kord töösuhte lõppemisel või DL peab hõlmama kõiki organisatsiooni funktsioone ja nende peatumisel jne täitmise käigus tekkivad dokumendisarjad, sõltumata andmekandjast. 4 Sarja moodustamine. Toimik Dokumentide loetelu (DL) (2) Sari on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus
kättesaadavuse teadustöö ning kunstiloome eesmärgil. Sundeksemplarid märgistatakse tähisega «Sundeksemplar». Sundeksemplare ei ole lubatud tasuta üle anda, vahetada ega müüa. 22 Rahvusteavikutena käsitatakse Eestis kõigis keeltes avaldatud ja välismaal eesti keeles avaldatud teavikuid olenemata andmekandjast ja ilmumisajast. Säilitamine Säilitamine raamatukogus. Säilitamine kõik tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad lagunemist, pikendavad kogude kasutusiga. Säilitamine võib sisaldada ka informatsiooni ülekannet teisele kandjale, nagu näiteks mikrofilmile. Konserveerimise eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega
annaabi.ee 
