Planeerimist tuleks alustada info hulga ja säilitamisaja väljaselgitamisest. 2. SOOVITUS Korrastage arhiveeritav info Arhiveerimine eeldab info korrastamist. Digitaalse info korrastamisel tuleb lähtuda arhiivieeskirjas sätestatud nõuetest: Faili vormingule Tekstifailide märgikoodile Andmeväljade pikkusele tabelites Avaliku arhiivi üleandmiseks ei tohi arhiveeritav info olla tihendatud ja krüpteeritud. 3. SOOVITUS Kirjeldage arhiveeritav info ja lisage kirjeldus samale andmekandjale Korrastamine ja kirjeldamine on põhilised arhiveerimistoimingud. Arhiveeritava info kohta tuleb koguda teatud hulk lisateavet, mida nimetatakse metaandmeteks. Rahvusarhiivil on kavas lähiaastatel koostada ja välja anda juhised digitaalsete dokumentide erivormingute jaoks. 4. SOOVITUS Kasutage standarditele vastavaid failinimesid Tuleb kasutada ISO 9660:1988 standardit, mis määrab CDROMi ja CDRi failisüsteemi vormingu. Esimene tasand määrab nn 8
juhendaja enne praktikale minekut. Töövaldkonniti võivad esineda erinevused, mis lähtuvad õppekavast. Õpimapp ehk portfoolio on õppuri poolt õppeajal väärtustatud ja mappi paigaldatud kirjalike materjalide süstematiseeritud kogu, mis tõendab õppija iseseisvat ja praktilist tegevust õppeka- va järgsel õppimisel ja iseseisvaks kutsealaseks tegevuseks valmistumisel. Mapp vormistatakse paberkandjale ja/või elektroonilisele andmekandjale. Õpimapi koostamine toimub õppeaja jooksul regulaarselt õpimappi materjalide kogumise ja süstematiseerimisega. Õppetöö lõpus täiendatakse õpimappi, lisades sellele tiitelleht, sisukord, sissejuhatus ja kokkuvõte. Õpimapi hindamise ja vormistamise alused kehtestab aineõpetaja. Lõputöö on juhendaja suunamisel kirjutatav uurimustöö, mis sisaldab teoreetilist ülevaadet uuritavast probleemist ning demonstreerib õpilase omandatud teadmisi uuritavas valdkonnas.
Digitaalallkiri koos ajatempliga moodustab dokumendiga ühise andmekogumi, mille koostisosi ei ole hiljem võimalik eraldi muuta. Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. Toon välja ka paar asja, mis teevad digitaalallkirja kasutamise mugavamaks ja paremaks. Digitaalallkirja on võimalik lisada arvutis olevatele failidele ID-kaardi ning vastava riist- ja tarkvara abil. Digitaalselt allkirjastatud dokumente on seejärel võimalik salvestada andmekandjale, edastada arvutivõrgu kaudu jne. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide avamiseks ja lugemiseks vajalik tarkvara on kättesaadav üldkasutatava arvutivõrgu kaudu. Allkirja ning ärakirja, väljavõtte või väljatrüki õigsuse ametliku kinnitamise õigust omavate haldusorganite määramine § 1. Allkirja õigsuse ametlik kinnitamine Haldusorganid võivad ametlikult kinnitada allkirja õigsust neile esitataval dokumendil. § 2
Termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena. Vajadus eripaberi järele puudub põhimõtteliselt aga termosiirdeprinteris (thermal transfer printer), kus trükivärvi sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid (dye-sublimation printer). Nad on eelmistega
Arvutite lisaseadmed Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis.
Kasutatakse eelkõige koos sülearvutiga süles pole ju mati ja hiire tarvis ruumi. Teine on igas suunas liikuv hoob, mis määrab liikumise suuna, sellele lisanduvad sageli ka nupud. Kasutatakse arvutimängudes. Juhthoova eriliigiks on keerulisemate mängude jaoks kasutatavad mängupuldid (joy pad, game pad). Väljundseadmed Printerid Printer on arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Printereid on mitut erinevat tüüpi, millest levinumad on järgmised kolm: Maatriksprinterid (nõelprinterid) enamasti 9, 18 või 24 nõelase trükkimispeaga, mis tekitavad paberile kujutise nõelu vastu värvilinti "tulistades"; trükivad (pool)reakaupa, parim trükitihedus 360x360 punkti tollil. Suurimaks puuduseks on aeglus ja lärmakus. Suurimaks eeliseks on võimalus trükkida isekopeeruvatele blankettidele;
Printerid Elise Kasak Mis on printer? Arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Ajaloost... Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid: Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane) Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid:
Printerid Birgit Jürgen Sissejuhatus Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Mis on printer? Arvuti lisa/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Printerite ajaloost Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust.
kirjeldusi. Importida EDHSist eraldatud anmdeid. Töödelda imporditud andmeid ning moodustada arhiiviskeem. Automaatselt genereerida üleandmiseks vajalikku dokumentatsiooni ja aruandeid. Luua automaatselt failide tehnilisi metaandmeid. Avastada mittevastavusi kohustuslike metaandmete ning failivormingute osas. Moodustada dokumendikapslid ja muud anmdete edatsamisel vajalikud failid. Salvestada offline andmekandjale kirjutamiseks sobilike pakettidena arhivaari kõvakettale. Täname kuulamast !
integraalskeem. 2 clock speed - taktsagedus Arvuti taktsagedus näitab taktgeneraatori poolt genereeritavat impulsside arvu sekundis ja määrab ära protsessori töökiiruse. 3 bus (1) - siin Juhtmete komplekt, mille kaudu andmed liiguvad arvuti ühest osast teise. 4 case (3) - korpus Seadet ümbritsev kest, korpus 5 capacity - salvesti maht, mälumaht Maksimaalne andmemaht (enamasti mega-, giga- või terabaitides), mida on võimalik salvestada antud andmekandjale (kettale või lindile) 6 bandwidth - ribalaius Ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. 7 connection interface - ühendus andmeedastuseks loodud seos 8 serial - jada-, järjestik- Järjestikku, ühekaupa toimuvaid sündmusi kutsutakse jada- ehk järjestiksündmusteks. 9 parallel - rööp-, paralleel- Tähistab samaaegselt toimuvaid sündmusi ja protsesse.
Kui esialgu peeti märkimisväärseks loodud tehnikat ja võimalusi infoedastuseks digitaalsel kujul, siis nüüd on saanud tähtsaks nende võimaluste muutmine turvaliseks. Arvestades pidevat konkurentsi mistahes tegevusvaldkonnas, on turvalisuse tagamine kasutuselolevate seadmete puhul esmajärguline. Iga kaitsmata arvuti või kaotsiläinud turvamata andmekandja võib saada saatuslikuks selle omanikule. Üheks peamiseks ohuks kaitsmata arvutile või andmekandjale on arvutiviirused. Arvuti viirusega nakatumise tõenäosuse ja võimalikud tagajärjed on suuresti kasutaja enda teha. Esmaseks vahendiks viirustevastasel võitlusel on teadmised varitsevatest ohtudest ja võimalustest, kuidas nende ohuallikate vastu seista. Käesolevas töös selgitan lahti arvutiviiruste olemuse. Käsitlen erinevaid arvutiviiruste tüüpe tuues välja nende põhilised omadused ja arvuti nakatamise viisi, kirjeldan
siis nüüd on saanud tähtsaks nende võimaluste muutmine turvaliseks. Arvestades pidevat konkurentsi mistahes tegevusvaldkonnas, on turvalisuse tagamine kasutuselolevate seadmete puhul esmajärguline. Iga kaitsmata arvuti või kaotsiläinud turvamata andmekandja võib saada saatuslikuks selle omanikule. Üheks peamiseks ohuks kaitsmata arvutile või andmekandjale on arvutiviirused1. Arvuti viirusega nakatumise tõenäosuse ja võimalikud tagajärjed on suuresti kasutaja enda teha. Esmaseks vahendiks viirustevastasel võitlusel on teadmised varitsevatest ohtudest ja võimalustest, kuidas nende ohuallikate vastu seista
võib lähtuda arhiivieeskirjas ja digitaalarhiivinduse strateegias 2005-2010 toodud vormingutest Pikema säilitustähtajaga digitaaldokumendid soovitatakse säilitada CD-Ril mõnes arhiivivormingus (vaata arhiivieeskirja §70) vastavalt dokumendi tüübile. CD-Re võib asutuses hoida samas arhiiviruumis, kus hoitakse ka paberalusel dokumente. On oluline, et pärast salvestamist ja kontrollimist viiakse andmekandja kohe säilitusruumi. Kui on ette näha, et andmekandjale salvestatud info leiab kasutamist, siis tuleb teha kasutuskoopia. Kasutuskoopiat ja arhiivikoopiat ei tohi segi ajada. Kasutatud materjal: · http://et.wikipedia.org/wiki/Arhivaal · http://et.wikipedia.org/wiki/Arhiivihaldus · Rahvusarhiivi juhised ,,Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi" 2003 · Rahvusarhiivi juhised ,, Dokumendi- ja arhiivihaldus" 2003 · Rahvusarhiivi juhised ,,Digitaalse info hoidmine CD-Ril" · Arhiivieeskiri
,,lennult". Sellest hoolimata ei muutu vastuvõtlikkus pahavarale, mistõttu on turvaaukude parandamiseks tähtis programmide regulaarne uuendamine. Samuti vajab värskendamist antiviirustarkvara, et tõuseks selle skannimisefektiivsus. Viiruste poolt tehtava kahju vähendamiseks võib kasutaja teha tähtsamatest failidest regulaarseid koopiaid meediumitele, mis pole süsteemiga pidevalt ühendatud või selle poolt korduvalt kasutatavad. Näiteks liigutades failid optilisele andmekandjale nagu CD või DVD, muutuvad need pahavarale immuunseks (juhul, kui viirust ei kopeeritud ühes). Kui arvuti on juba viirusega nakatunud, pole tavaliselt turvaline jätkata selle kasutamist ilma operatsioonisüsteemi uuesti installeerimiseta. Siiski leidub mitmeid taastamisvõimalusi, mille valimisel tuleb lähtuda nakkuse tüübist ja ulatusest. Opsüsteemides Windows Me, Windows XP, Windows Vista ja Windows 7 on võimalik
või võrkkest ja hääl. (Füüsilise turvalisuse tagamine, 2013) KOOLI_NIMI 3 ÕPILASE_NIMI Andmekaitse ja varundus 2013 Varundus See on andmetest varukoopia salvestamine kuhugi mujale, teistele andmekandjatele, mille otsene eesmärk on vähendada andmete kadu, kui algsete failidega juhtub midagi rikete/viiruste tõttu. Neid tasub teha regulaarselt ning mitmele andmekandjale, kas kuhugi välisele kaitstud serverile, pilvehoiustamisteenusele, e-posti kontol, mälupulgale, välisele kõvakettale, NAS'ile või lausa DVD/CD'le. Microsofti poolt on ka tasuta abivahend selle protsessi lihtsustamiseks nimega MS Synctoy. (Varundamine, 2013) Tähtsus Varundus on ka teatud teema kõigi arvutispetsialistide seas, sest inimesed ei mõista selle tähtsust ja kui palju see kõigi aega säästab, kui inimesed varundaksid oma andmeid regulaarselt ja mitmesse kohta
· Kogude seisundi uuring (teave säilitatavate kogude kohta) · Julgeolekusituatsioon asutuses (hoidlate, saalide turvalisus) · Ohuplaneeringu analüüs (kava võimalike õnnetuste ja katastroofide puhuks) · Kasutatavate säilitusressursside analüüs (info uuendamismeetodite kohta; olemasolevad materjalid ja tehn.võimalused) Info uuendamine · Informatsiooni uuendamine andmekandja sisulise info ülekandmine uuele või samale andmekandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda. · Uuendamise käigus valmistatakse infost koopiad, mis asendavad kasutamisel originaali. Info uuendamise eesmärgid Eesmärgid: · Säilituseesmärgiga · Kasutuseesmärgiga · Säilitus- ja kasutuseesmärgiga Info uuendamise meetodid Info uuendamise meetodid: · Elektrograafiline paljundamine · Fotograafiline paljundamine · Digiteerimine · Emuleerimine · Migreerimine Koopiate tegemine
andmed (data) - potentsiaalne info, mis võib saada kasutatud informatsioon – tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks metaandmed – olemasolevate andmete sisu, kvaliteeti, seisundit, päritolu ja muid omadusi kirjeldavad andmed arhivaal – osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. digitaalne dokument - Masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument. 1. Mis on dokumendi tõestusväärtus? st dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist 2. Mis on dokumendi teabeväärtus? st dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta 3. Nimeta, millisteks osadeks (7-osaline skeem) jaguneb dokumendi elukaar. Loomine, saamine, registreerimine, hoidmine ja kasutamine, eraldamine, hävitamine, üleandmine 4
..................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 11 3 Printer on arvuti kirjutav ja ka tähtsaim välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Paljudel juhtudel täidab printer ka plotteri süsteemi, st teda kasutatakse kahemõõtmelise pidevatest joontest koostatud graafilise kujutise loomiseks. JAGUNEMINE Printereid võib tööpõhimõtte järgi jagada kahte suurde klassi: löök- ja löögita printerid. Kõik nõelmaatriks printerid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi ja -keemilisi protsesse.
või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (mingil kandjal tekstid, pildid) 11. Metaandmed Dokumenti kirjeldavad andmed (sisu, kvaliteet, seisund, päritolu ja muud omadused), mis luuakse ja mida hallatakse dokumendisüsteemis 12. Arhivaal Dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. 13. Digitaalne dokument Masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument 14. Mis on dokumendi tõestusväärtus? St dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist 15. Mis on dokumendi teabeväärtus? St dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta. 16. Nimeta, millisteks osadeks (7-osaline skeem) jaguneb dokumendi elukaar 17. Millised on dokumendi elukaare 3 etappi aktiivsuse seisukohalt ning mida need sisuliselt tähendavad? 18
televiisorisse suunata. Videokaardi abil televiisoripilti arvutisse ei saa. Helikaart on helitekitaja. Uuematel kaartidel on panoraamheli võimalus, head kõlarid on olulised. Mõõtühikuks helisalvestamisühiku andmehulk (mõõdetakse bittides, hetkel kuni 24 b) Intrigeerivus : seadmed on paigutatud otse emaplaadile, mitte eraldi kaardina. Integeeritud seade on odavam ja vähem kvaliteetsem. Integreeritud seadet välja vahetada ei saa. Salvestusseadmes on mõeldud andmete salvestamiseks andmekandjale. Igas salvestusseadmes on erinev andmekandja. Oluline on maht ja usaldusväärsus. Kõvaketas: peamine salvestusseade arvutis. Usaldusväärne, suure mahutavusega, lugemine ja salvestamine on kiire. Kirjutada saab lõputult. Kasutatakse nii programmide kui ka andmete hoidmiseks. On tundlik magnetväljale, mahutavud on kuni 800 GB, keeruline vahetada. Disketiseade on väikeste failide salvestamiseks, kirjutamine/lugemine aeglane, ei ole usaldusväärne, diskette lihtne vahetada
Kuna programmide normaalseks tööks sellisest kiirusest ei piisa, siis kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Töödeldavad andmed, nagu ka töö käigus tekkivad uued andmed, salvestatakse samuti andmekandjatelt operatiivmällu. Programmide töö käigus andmed muutuvad, samuti võib juurde tekkida uusi andmeid. Pärast andmete tekkimist või töötlemist tuleb need salvestada, st kirjutada operatiivmälust ümber andmekandjale. 10. Mis on arvuti sisendseadmed? Too näiteid. Sisendseadmed on näiteks klaviatuur, hiir, juhtimispult (joystick), mikrofon. Piltide sisestamiseks kasutatakse skannereid. Juba on laialt levinud ka digitaalsed kaamerad, millega saab pildi otse arvutisse salvestada. 11. Mida tähendavad ,,hiireklõps" ja ,,topeltklõps"? Hiire vasaku nupu vajutus ehk klõps tähendab ekraanil oleva objekti valikut (näiteks kohta tekstis, mida kavatsed parandada)
5) Printerite võrdlus 7 6) Kokkuvõte 8 7) Kasutatud kirjandus 9 8) Lisa1 10 9) Lisa 2 11 10) Lisa 3 12 Riistvarakomponendi üldiseloomustus Printer on arvuti kirjutav välisseade. See on seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele või mingile muule andmekandjale. Enamasti mõeldakse printerite all arvutist sõltuvaid lisaseadmeid, kuid uuemad saavad hakkama ka ilma arvutiteta. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printereid on mitut erinevat tüüpi
"kirjutatud" kujule. Väljundseadmed - Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või mull arusaadaval kujul või edastada neid sisekanalite kaudu teistele süsteemidele.Väljundseadmed võib liigitada: -Kuvarid -Printerid -Audio- ja audiovisuaalsedseadmed Monitor-Elektronkiirekuvar ehk monitor on televiisori kaksikvend arvutimaailmas. Printer-On arvuti kirjutav välisseade , mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale Kõlarid-Nimetatakse akustiliselt kujutatud kasti monteeritud valjuhääldeid.Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Modem-On vajalik Internetti pääsemiseks. UPS-On katkematu toite allikas,mis kaitseb arvutit vooluvõrgu häirete eest ning tagab toite voolukatkestuse ajal mõnest minutist mitme tunnini. Väline kõvaketas-Võimaldab programme ja faile.Erineb tavaliselt tuntud kõvakettast
3. Vajuta video salvestamise nuppu veebikaameral või või vajuta programmis nuppu Record Video3 salvestuse algatamiseks. 4. Vajuta video salvestamise nuppu veebikaameral veel korra või vajuta programmis nuppu Stop Recording4 salvestuse lõpetamiseks. 5. Vali üks järgnevatest nuppudest: o Send by email5: Lubab sul saata salvestatud video e-posti manusena. o Save to disk6: Lubab sul salvestada video kõvakettale või taolisele andmekandjale. Videokõne alustamine Sa saad lisada otsepildi suhtlemisel populaarsematel sõnumivahetusrakendustes (Interneti- ühendus vajalik): o AOL® Instant MessengerTM (AIM®) o Windows LiveTM Messenger o Yahoo!® Messenger o Skype® 1. Vajuta HP Instant Chat7 nuppu oma veebikaameral. 2. Vali sõnumivahetusrakendus, mida kasutada tahad. 3. Kui teavitatakse, järgi ekraanil olevaid juhiseid, et seadistada ja installida valitud
siinile lülitada ühekaupa) 3. kahesuunaline siin - selline andmekanal, mida kasutatakse vaheldumisi kas andmete vastuvõtuks või saatmiseks (enamlevinud) Seisund Z - puhvri väljundi selline seisundm kus tema väljundi takistus on nii maakontakti kui ka toitekontakti suhtes väga suur Taktsignaali on tarvis nii seadmetevahelise andmevahetuse korraldamiseks kui ka andmete lugemisel mälust või väliselt andmekandjalt ja kirjutamisel mällu või välisele andmekandjale. Taktgeneraatorist stabiliseeritakse kvartsiga. Kontakti klirr - lüliti kontakti avamisel ja sulgemisel on lühike periood, kus kontakt pole stabiilne. See tuleneb ühest küljest asjaolust, et ükski kontaktping pole ideaalselt sile ja teiselt poolt sellest, et (eriti sulguv kontakt) põrub/vibreerib enne kui tekib stabiilne ühendus Lisaimpulsside eemaldamiseks kasutatakse: 1. Schmiti trigeriga puhverelementi koos takisti ja kondensaatoriga (konde
tegelikult viirus püsib edasi kuni ei ilmu veel kord.(5) Kuidas ennetada lunavarajuhtumit? Ennetamise meetodeid on mitmeid ning turvalisuse tagamisel tuleks neid kõiki jälgida. Üks parimatest kaitsetest on töökindel varundamine, seade peab olema võimeline tagavarakoopiast 6 varundama. Muidugi tuleks teha tagavarakoopiaid vähemalt üks välis andmekandjale ja üks võrgukettale. Samas tuleb pidevalt kontrollida varunduse seisukorda ja terviklust. (6) Tähtis on ka kasutada legaalset tarkvara versiooni ning jälgida selle uuendusi. Samuti nutiseadmele laadides rakendusi alla tuleb teha seda, vaid ametlikust poest nagu Google Play pood. Alati tuleb ka pöörata tähelepanu tundmatutele kirjadele, linkidele ja manustele – neid pigem mitte avada. Tuleks vältida sisestamist oma arvutisse tundmatuid mälupulki ning
· Saavutada aktiveerimine ja juhtimine ainult nakatatud programmi töötluse ajal · Saavutada resistentsus ja juhtimine alglaadimisprotsessiga; · Saavutada resistentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega · Saavutada resistentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega 3. Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale · operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile · muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda 4. Nakatada teisi programme · omaenda koodi lisamise teel, tavaliselt lõppu, muutes vastavalt programmi sisendpunkti (nt Friday 13th) · programmikoodi osalise ülekirjutusega (nt Lehigh)
videot ja kuulata kõrgkvaliteedilist audiot, siis pole HDMI tootjatel vaja klientide pärast muretseda, neid on piisavalt. Printerid Printer on väljundseade ja kõik printerid koosnevad neist kolmest põhiosast: o Paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem o Trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega o Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale Väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ja väljundit paberil püsikoopiaks. Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid o Maatriksprinter e. nõelprinte o Õisprinter (Daisy-wheel) Löögita printerid o Termoprinterid o Laserprinterid o Ofset-printer o LED - printer Uusim trend printerite seas on 3D printerid. 3D printer annab suurepärase võimaluse
Kuidas sa saad teha andmetest tagavarakoopiaid? Tõmmates välisele kõvakettale, mälupulgale, kirjutades laserplaadile vms. 77. Mis on arvutiviirused? Arvutiviirused on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. 78. Kuidas arvutiviirused levivad? Levivad üle võrgu, veebis külastades kaitseta veebilehti, tõmmates välisele andmekandjale. 79. Kuidas vältida arvutiviirusi? Tuleks paigaldada viirusetõrje ja mitte avada kahtlaseid saite, faile vms. 80. Mis on litsents? Litsents - garanteerib kasutajatele vabaduse tarkvara levitada ja modifitseerida. 81. Mis on vabavara? FSF'i poolt levitatav avatud koodiga tarkvara, mida kasutajatel on õigus paremaks muuta ja levitada kas tasuta või tasu eest. Tingimuseks on seejuures,
(pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne). Liik: tuleneb dokundi sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest. Kiri, protokoll, käskiri, akt jne. Seotud isikud: autor, adressaat, koostaja(vormistaja), dokumendisüsteemi haldur Kavand: dokumendi esialgne versioon. Kiri: üksikisikule või organistatsioonile nimeliselt adresseeritud dokument. Elektrooniline dokument, digitaaldokument: masinloetavale andmekandjale salvestatud dokument. Lisa: dokumendi põhiosa täiendav materjal. Aruanne, ettekanne: fakte esitav dokument või mingit tegevust, uuringut või sündmust jäädvustav dokument. Juhend: dokument, mis sisaldab infot, mis on kasutajale piisav mingi toimingu sooritamiseks. Protokoll: ametlik dokument kohtumisel või konverentsil öeldu ja tehtu kohta. Memo: sisekommunikatsioonis mõeldud informatsiooni jäädvustav ja meeldetuletav dokument.
(http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb töö vähemolulised osad (näiteks lisad) paigutada tööle lisatavale digitaalsele andmekandjale. BT kirjutatakse eesti keeles, erandiks on juhud kui, õppekavas ei ole sätestatud teisiti. 1. Töö teema valimine ja registreerimine Üliõpilane valib ja kooskõlastab õppekava juhiga teema oma põhiõppesuuna või kõrvalaine õppesuuna poolt väljapakutute seast lähtudes õppekavas püstitatud eesmärkidest. Üliõpilasel on võimalik teha lõputöö mõnel oma poolt pakutud teemal, mille aktuaalsust, teostatavust ja
1.3.Viiruste ehitus ja talitlus 1.3.1.Nakatamissüsteem Nakatamissüsteem on viiruse kõige olulisem osa, ülejäänud osad võivad isegi puududa. Ta peamised ülesanded on järgmised: 1. Saada sissepääs rünnatavasse süsteemi · nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja · algladeprotsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust residentne ja aktiivne 2. Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale · operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile · muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda 3. Nakatada teisi programme · omaenda koodi lisamise teel 4. Vältida avastamist · tänu kasutaja tähelepanematusele ning turvavahendite ja -menetluste puudumisele arvestatuna · maskeerivate protseduuride ning kodeerimis- ja krüpteerimismeetoditega 1.3.2.Päästikumehhanism
Avalik teave - mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Digitaalallkiri - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitaalne dokument- masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument Digitaalne tempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida digitaalse templi sertifikaadi omanik kasutab tõendamaks digitaalse dokumendi terviklust ning oma seost sellise dokumendiga. Dispositsioon määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks või kuriteoks. Dok. registreerimine- hõlman dok süsteemi, saab endale reg.nr ja kuupäeva (e viida)
operatsioonisüsteemiga ehk mooduli sõltuvus vastavast operatsioonisüsteemist. Operatsioonisüsteemi ja krüptomooduli koosmõju peab tagama järgneva seisundi: - Krüptomooduli väljalülitamine või eiramine (nt manipuleerimisega või draiverite vahetamisega) peab olema välistatud - Kasutatavaid ega salvestatud võtmeid ei tohi olla võimalik kompromiteerida (nt RAMalade lugemisega) - Kaitstavaid andmeid tohib olla võimalik salvestada andmekandjale krüpteerimata kujul või infotöötlussüsteemist välja saata (nt võrguühenduse korral) ainult siis, kui kasutaja on sellest teadlik ja seda protseduuri ise kontrollib - Krüptomooduli manipulatsioonikatsed peavad olema tuvastatavad. Operatsioonisüsteemi turvalisusele tulenevad sõltuvalt krüptomooduli liigist (riistavaraline või tarkvaraline versioon, IT-komponentidesse integreerimise viis jne),
Veel 80. aastate alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite (PC- de) külge võis ühendada standardse IBM kirjutusmasina 6747, kasutades seejuures spetsiaalset liideskaarti. Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: 1) paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem. 2) trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) ning 3) juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale. Printereid võib tööpõhimõtte järgi jaotada kahte suurde klassi: 1) löökprinterid 2) löögita printerid. Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või
Termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena. Vajadus eripaberi järele puudub põhimõtteliselt aga termosiirdeprinteris (thermal transfer printer), kus trükivärvi sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid (dye-sublimation printer). Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei
takistuselektroode. Termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena. Vajadus eripaberi järele puudub põhimõtteliselt aga termosiirdeprinteris (thermal transfer printer), kus trükivärvi sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid (dye- sublimation printer). Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt
DIGITAALDOKUMENT Digitaaldokument Paberkandjal dokumenti käsitletakse ja hallatakse traditsiooniliselt kui füüsilist objekti, millel on silmaga nähtavad tunnused ja omadused. [1] Digitaaldokumendi füüsilised omadused on paberdokumendiga võrreldes teistsugused: digitaaldokument ei ole inimese jaoks vahetult loetav dokumendi lugemiseks ja mõistmiseks on vaja arvutit ja tarkvara, mis esitavad andmekandjale salvestatud binaarses koodis sümbolid inimeselearusaadavate tähtedena digitaalse dokumendi sisu ei ole kinnistatud ühe andmekandja külge digitaaldokumenti on lihtne kopeerida ja ümber salvestada teisele andmekandjale ilma dokumenti või selle sisu muutmata; dokumendi taasesitamine erineva tarkvara vahendusel võib muuta dokumendi visuaalset "väljanägemist" või isegi struktuuri; dokumendi enda füüsiline struktuur on rohkem
aasta 1. jaanuariks Teabenõudja esitab teabevaldajale teabenõude kas: 1) suuliselt, pöördudes teabevaldaja poole vahetult või telefoni teel, või 2) kirjalikult, andes teabenõude üle isiklikult või edastades selle posti, faksi või elektronpostiga. Teabevaldaja registreerib teabenõude selle saamise päeval või hiljemalt saamisele järgneval tööpäeval. Teabevaldaja täidab teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil, väljastades teabe: 1) teisaldatavale andmekandjale digitaalselt või teabenõudes märgitud elektronpostiaadressil; 2) dokumendi koopia või ärakirjana paberkandjal kas vahetult teabenõudjale või tema postiaadressil; 3) faksi teel; 4) suuliselt; 5) tutvumiseks teabevaldaja juures. Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Teabenõue loetakse teabenõude saanud teabevaldaja poolt täidetuks, kui: 1) teave on teabenõudjale edastatud seaduses sätestatud viisil;
tehakse nüüd kasutajate poolt tavaprinteriga. Maailma esimese mehaanilise arvutiprinteri leiutas Charles Babbage 19. sajandil. Printer on väljundseade ning kõik printerid koosnevad kolmest põhiosast: Paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem Trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale Kui arvuti väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ehk soft copyks, siis väljundit paberil püsikoopiaks ehk hard copyks. 5 2. Printerite tüübid Printereid klassifitseeritakse tehnoloogiate järgi, mida nad kasutavad. Aastate jooksul on arendatud arvukalt uusi tehnoloogiaid. Erinevate printimistehnoloogiatega printerid sobivad
digitaaldokumendi kohta - dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Sellele lisaks saab digitaaldokumendi definitsiooni täpsustada, rõhutades tema erinevusi traditsioonilisest paberdokumendist. Rahvusarhiiv defineerib digitaalarhiivinduse strateegias digitaaldokumenti kui elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokumenti, mis erineb paber- või analoogkandjal dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks: 1. bitijada andmekandjal; 2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist; 3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus: sisu tõestab fakte ja tegevust; kontekst seostab dokumenti looja tegevuse, asjaajamistoimingute, metaandmete ning teiste dokumentidega.
Termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa ja etiketiprinteritena. Vajadus eripaberi järele puudub põhimõtteliselt aga termosiirdeprinteris (thermal transfer printer), kus trükivärvi sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures.Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. Sublimatsiooniprinterid (dyesublimation printer). Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid
keegi võib pealt vaadata. 15 ID-kaarti ja/või digi-ID-d ei tohiks kasutada võõrastes arvutites, mille turvaseadete piisavuses ja toimivuses ei saa kindel olla ning kus asuv pahavara võib seetõttu PIN- koodid ilma kasutaja teadmata varastada. Kui on vajalik patsiendiportaalist mõningaid andmeid enda andmekandjale salvestada, on soovituslik teha seda krüpteeritud kujul. Üldiselt ei ole soovituslik patsieendiportaali kaudu nähtavaid andmeid eriti mujale salvestada, sest andmeid on võimalik sobival ajal vaadata taas patsiendiportaalis – sinna jäävad need igaveseks alles. Arvuti juurest lahkudes ei tohi jätta patsiendiportaali avatuks, vaid tuleb sulgeda kindlasti nii portaal kui ka kogu brauseri sessioon, mille kaudu patsiendiportaali külastati. Arvuti
2 24. 25. 26. Piimaauto 27. 28. See salvestab need kas kettale või muule püsivale andmekandjale. Lisaks kasutatakse ka väljatrükki paberkandjale. Kõige kaasaegsemate süsteemide puhul on võimalik andmete edastus otseselt piimatööstusesse
extundelete 19 WINDOWS PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED 1) Oma praeguse operatsioonisüsteemi uuendamine. Selleks tuleks esialgu kontrollida kas olemasoleval arvutil on piisavalt võimas riistvara, et uut operatsioonisüsteemi (Windows 7) toetada. Windows 7 nõuab vähemalt 1ghz’ist protsessorit, 1GB mälu (2GB kui paigaldada 64-bitine versioon) ja 16GB vaba kettaruumi. Järgmisena on soovitatav oma praegused failid varundada välisele andmekandjale. Kui kasutaja uuendab oma operatsioonisüsteemi CD/DVD pealt, tuleb arvuti taaskäivitamisel avada BIOS menüü vajutades F2, F10 või F12’t ning vahetada käivituse järjekord niiviisi, et CD/DVDlt käivitatakse enne kui kõvakettalt. 2) Tavaline paigaldus tühjale arvutile. Selleks tuleb vaid uue operatsioonisüsteemi DVD lugejasse sisestada ning järgida ekraanile tekkivaid juhendeid. 20 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED
koht organisatsiooni tegevuse ja funktsioonide laiemas kontekstis peab olema tuvastatav. DOKUMENDI TÕESTUSVÄÄRTUS- st. dok. tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist. DOKUMENDI TEABEVÄÄRTUS- st. dok.-s sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta. DOKUMENDI METAANDMED- dokumenti kirjeldavad andmed. DIGITAALNE DOKUMENT- masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument. ELEKTROONILINE DOKUMENT- dokument elektroonilisel kujul.( nn. skaneeritud, või loodud rakendustarkvara abil) ARHIVAAL- dokument, millele avalik arhiiv on andnud hindamise tulemusena arhiiviväärtuse, ning seda säilitatakse püsivalt. MIKS ON DOKUMENTE VAJA? Peamiselt tõestusväärtuseks, aruandlus, ärilised eesmärgid, kultuuriline väärtus ühiskonna jaoks.
või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 8. protokollid, kohtuistingi protokolli parandamise kord Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamist. Protokoll koostatakse kohtuistungil masina- või arvutikirjas või jäädvustatakse digitaalsele andmekandjale selliselt, et tagatud on protokolli kirjalik taasesitamine. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist. 9. menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord
Jooniste ja visandite sisestamiseks mõeldud seade koosneb tavaliselt tahvlikesest (aluslauast) ja litri taolisest kursorseadmest või nõelataolisest sulepeast. Litter on niitristiga varustatud luubitaoline seade, mis võimaldab positsioneerida punkti ülitäpselt. Nõelsulepea kasutab tindiasemel elektroonilist otsikut. Magnetkirjalugeja - seade ja meetod arendati välja 1950. aastail pangadokumentide jaoks. Magnetkiri kujutab endast klaarteksti magnetilist varianti. Kirjamärgid kantakse andmekandjale (pangakaardile) magnetilist ainet sisaldava tindiga (trükivärviga) ning nende lugemist teostatakse erilise MIRC lugeja-sorttiirmasina abil. Magnetkaardilugeja - magnetribaga varustatud kaart on sarnane standardse magnetlintseadmega, kuid on mõeldud suhteliselt väikeste andmehulkade salvestamiseks. Valguspliiats on selline sisendseade, mille põhiosaks on pliiatsitaoline ja valgustundliku otsikugapulk. Pliiatsiga spetsiaalset arvutiekraani puudutades sulgub fotoelektriline ahel ja
niisugusega. as such: The exclusion from patentability of programs for computers as such (Article 52(2) and (3) EPC) may be construed to mean that such programs are considered to be mere abstract creations, lacking in technical character. The use of the expression "shall not be regarded as inventions" seems to confirm this interpretation. This means that programs for computers must be considered as patentable inventions when they have a technical character. Seega andmekandjale salvestatud arvutiprogramm on patenditav, kui esineb “täiendav tehniline efekt”, st selline, mis erineb tavalisest programmi tööga kaasnevast füüsikalisest efektist. Nt auto või rongi pidurite suurem töökindlus, kiirem ja parema kvaliteediga side mobiiltelefonide vahel, arvuti enda parem (kiirem jne) toimimine. -------- järeldub: Art 52(2)(c) of the European Patent Convention Arvutiprogrammid ei ole leiutised iseenesest ja seega mitte patenditavad.
i) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas olemasolu korral avaldatud andmed; j) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolu. 7. Tööandja valduses peab olema riski hindamine, mis vastab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile artikli, ning ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5, 6, 7 ja 8. Riski hindamine kantakse vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale sobivale andmekandjale. Riski hindamist ajakohastatakse korrapäraselt, kuid eriti siis, kui on toimunud olulisi muudatusi, mis põhjustavad selle vananemist, või kui tervisekontrolli tulemused näitavad, et hindamine on vajalik. Artikkel 5 Kokkupuute vältimisele või vähendamisele suunatud sätted 1. Arvestades tehnika edusamme ja ohtude eos kontrollimise meetmete olemasolu, kõrvaldatakse müraga kokkupuutest tulenevad ohud eos või minimeeritakse.
annaabi.ee 
