Selle mudeli põhiline puudus on see, et spetsiifilised reeglid muutuvad paratamatult seoses tehnoloogia kiire arenguga liiga jäikadeks. Teine probleem tekib seoses järelevalvega nimelt ei pruugi andmekaitse järelevalveinstitutsioonil olla pädevust, et kontrollida kõikides valdkondades toimuvat. 3. Iseregulatsioon Kolmas võimalus privaatsust kaitsta on tööstuse eneseregulatsiooni kaudu. Selle mudeli puhul kujundavad firmad ja tööstusettevõtted ise andmekaitse poliitika. Andmekaitsele aitab kaasa ka tööstusettevõtete tegevust reguleeriv hea tava. Mõjukad ettevõtted lepivad sel juhul omavahel kokku, et järgitakse teatud reegleid, mis pannakse paika läbirääkimistel. Olenevalt õigussüsteemist võivad sellised kokkulepped olla täitmiseks kohustuslikud või vabatahtlikud. Mõned eelised sellisel lähenemisel on, kuid tuleb tõdeda, et andmekaitsest olulisemaks võivad osutuda turujõud ning kasumitaotlus.
perioodi. Erandina võis käsitleda juurdepääsu piiramist teemadel mis käsitlevad riigikaitset, välispoliitikat, avaliku korra kaitset või eraelu puudutavat informatsiooni. Põhimõtete vahel, kus isikute põhiõigusteks on õigus teabele kui ka õigus (isiku)andmete kaitsele, valitseb dilemma arhivaalidele juurdepääsu võimaldamises ja selle piiramises. Lahenduse leidmine antud küsimustes teeb keeruliseks seadusloome põhjalikud definitsioonid, mis käsitlevad õigust andmekaitsele ja teabele. Viimastel kümnenditel on Euroopa riikides liigutud selles suunas, et töötada välja ühtsed standardid arhiivinduses. Samas on Euroopa Liidu arhiivides märgata teabe piirangute kasvu, mis eelkõige on tingitud andmete salastamise seadustest, originaaldokumentide säilitamise nõuetest ja ametkondlikest määrustest. Kuigi arhiiviseaduste ja eriseadustega kaetud piirangud kui ka piirangute kestvusajad lähtuvad sarnastelt alustelt, saab piiranguid mitmeti tõlgendada
metoodika väljatöötamine asutuse digitaalainese hõlmamiseks dokumendisüsteemi; dokumendihaldurite koolitus- ja kutsesüsteemi loomine; metaandmestandardite väljatöötamine; arhiveerimise ja üleandmise nõuete väljatöötamine; nõuetele vastavate dokumendihalduse tarkvarade juurutamine asutustes. Digitaalne dokumendihaldus seab täiendavad nõuded organisatsiooni regulatsioonidele: infotehnoloogiale, töötajate oskustele, andmekaitsele, dokumentidele juurdepääsu kontrollile, säilitamisele. Digitaalsel säilitamisel tuleb dokumendist riskide vähendamiseks teha mitu koopiat. 3.4.4 Dokumentide liigitamine Dokumendid rühmitatakse sarnaste tunnuste alusel ning kindla liigitusskeemi järgi. Skeemi alusel sisse seatud sarjadele kehtestatakse säilitustähtajad. Skeemi kasutatakse asutuse dokumendiregistrite ülesehitamisel. Dokumente saab liigutada kas asutuse funktsioonide või struktuuriüksuste kaupa. 3.4
peredega sõltumata nende staatusest või probleemide olemasolust. Uuringus osalenud ekspertide hinnangul see praegu nii ei ole. Nad tõid oma kogemusele tuginedes välja, et täna on sekkumised paljuski valdkonnaspetsiifilised. Nii fookusgruppides osalenud kui intervjueeritud eksperdid tõid välja, et hetkel suhtutakse lastekaitsetöötajatesse pigem umbusuga ning koostöö ei ole nii tõhus kui võiks olla. Näiteks ei anta lastekaitsetöötajatele andmekaitsele viidates infot lapse kohta, ei teavitata hädaohus olevast lapsest jne. Varasemad uuringud (nt Soo 2012, Ilves 2012) on näidanud, et erialade vaheline hierarhia, kus sotsiaaltöö ja sellega seoses ka lastekaitsetöötajad asuvad madalamal positsioonil, takistab edukat koostööd: lastekaitsetöötajad ei saa vajalikku infot ega abi teiste erialade esindajatelt. Seetõttu kahtlevad eksperdid, kas ilma selge koordineerimiseta valdkondadeülene koostöö rakendub. Eksperdid tegid
annaabi.ee 
