Järgmisena võtsid vastavad seadused vastu Rootsi (1973), Ameerika Ühendriigid (1974), Saksamaa (1977) ning Prantsusmaa (1978). Hesseni liidumaal olid seaduse vastuvõtmise ajenditeks esiteks laiaulatuslik isikuandmete väärkasutamine natsireziimi ajal eesmärgiga kindlustada terroril põhinevat võimu ning teiseks kiire ja üha laiaulatuslikum arvutite kasutuselevõtt, mis võimaldas andmeid senisega võrreldes tohututes kogustes säilitada ning töödelda. Pikapeale hakkas riigiti erinev andmekaitsealane seadusandlus tekitama raskusi riikidevahelises suhtluses, mis lõi vajaduse selle valdkonna rahvusvaheliseks reguleerimiseks. Isikuandmete kaitse olulisemad rahvusvahelised õigusaktid täna on Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon ja Euroopa Liidu andmekaitse direktiiv 95/46/EÜ. Ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud soovitused privaatsuse ja andmete ebaseadusliku leviku kaitseks olid ühed esimestest regulatsioonidest
telefoni kasutamisel töödeldakse side liiklus- ja asukohaandmeid. Igapäevases majandustegevuses töödeldakse andmesubjekti isikuandmeid tehingute tegemisel elektroonilise maksevahendiga. Meditsiiniteenuse osutamisel töödeldakse andmesubjekti delikaatseid isikuandmeid teenuse iseloomust sõltuvalt. Andmekaitsealaste rikkumiste vältimiseks ja sellega kaasnevate kahjulike mõjude ärahoidmiseks on mõistlik ka tsiviilsuhetes korrastada andmekaitsealane regulatsioon juba enne õigussuhte vormistamist ning arvestada õigussuhte vältel andmekaitsealaliste kitsendustega. Isikuandmete kaitse , internet ja infoühiskonna teenused Andmetöötlusprintsiipide rakendamisest interneti kasutamisel 43 44 Andmekaitse põhiprintsiibid: - Õiglase ja seadusliku töötlemise põhimõte defineerib õigused ja