töövahendeid. Mõiste "bioinformaatika" ei ole hästi defineeritud. Sellega seondub igasugune arvutialane töö, mis on seotud bioloogilise informatsiooni töötlemisega. Siia mahub töö geenide ja nende produktidega kuni ökosüsteemideni välja. Enamuse tööst mida selles valas tehakse jaotub bioloogiliste andmete analüüsi ja kasva arvu projektide, mis on seotud bioloogiliste andmete korrastamisega vahel. Tulenevalt suurtest andmehulkadest, mida molekulaarbioloogia toodab, on enamus bioinformaatika projekte keskendunud geenide ja valkude struktuursete ja funktsionaalsete aspektide uurimisele. Paljud neist projektidest on seotud inimese genoomi projektiga (vaata ka Weizmann Institute Genome Project). Esmalt tuleb tuhandete teadlaste poolt produtseeritud andmed koguda ja süstematiseerida ühtseks andmebaasiks. Head näited oleksid GDB , SWISS-PROT , GeneBank ja PDB.
· d) ökosüsteemne · e) kõik on võrdselt olulised. 4. e) - ükski lähenemisviis ei ole tähtsam Üldiselt peetakse siiski populatsioonilist lähenemisviisi (c) ökoloogias üheks kõige tähtsamaks. Mõiste "lähenemisviis" rõhutab, et ökosüsteem kui tervik on sama, kuid temas toimuvat võib analüüsida mitmeti, lähtudes erinevatest vaatepunktidest. Iga lähenemisviis või vaatepunkt võimaldab luua erinevaid mudeleid, või lähtuda erinevatest andmehulkadest (muutujatest, faktidest). Tuleb rõhutada, et ükski lähenemisviis ei ole tähtsam kui teine. Kõik oleneb sellest, mis meid konkreetsel juhul huvitab ja millist prognoosi me soovime. · 5. [1 p.] Mis on süsteem? · 6. [1 p.] Mis on avasüsteem? · 7. [1 p.] Mis on küberneetiline süsteem? · 5. Süsteem on osade või sündmuste kogum, mida võib vaadelda kui tervikut, sest need osad või sündmused on omavahel seotud. · 6
annaabi.ee 
